Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas jõuda õige otsuseni, kui üks lastest laseks dementsel vanemal kodus elada, teised aga paneks hooldekodusse?11.10.2018
Tere,
kui on vajadus paigutada üksi lastest kaugel elav isa süveneva dementsuse tõttu hooldekodusse, kuid üks lastest pole sellega nõus. Mida siis teha - võib juhtuda, et üks viib hooldekodusse ja teine toob ära - kas seda saab vältida?
Hooldusasutus on üsna eaka kodu lähedal, armas 15-kohaline. Vastu oleva lapse arvates võiks eakas oma kodus surmani elada, ükskõik kuidas tema vaimne või füüsiline tervis muutub. Eakas ise ei tunne enam oma lapsi ära.
Tänan!
kui on vajadus paigutada üksi lastest kaugel elav isa süveneva dementsuse tõttu hooldekodusse, kuid üks lastest pole sellega nõus. Mida siis teha - võib juhtuda, et üks viib hooldekodusse ja teine toob ära - kas seda saab vältida?
Hooldusasutus on üsna eaka kodu lähedal, armas 15-kohaline. Vastu oleva lapse arvates võiks eakas oma kodus surmani elada, ükskõik kuidas tema vaimne või füüsiline tervis muutub. Eakas ise ei tunne enam oma lapsi ära.
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ma soovitaksin Teil pöörduda oma murega sotsiaaltöötaja poole. Usun, et sotsiaaltöötaja vahendusel, peale kõikide argumentide põhjalikku analüüsi, õnnestub teil jõuda ühtse arusaamani, milline lahendus on nii eakale kui ka tema lähedastele parim valik.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas kaitsta last kes tahab elada minu juures, kuid ema püüab vahendeid valimata saada elatisraha?10.10.2018
Viieaastase lapse ema initsiatiivil lõhuti lapse perekond. Järgnevad kuus aastat elas laps ema juures, lapse isa maksis lapsele regulaarselt elatisraha, sisustas lapsele eraldi toa ja terve aja oli lapse isal lapsega väga tihe läbikäimine, koos veedeti aega, õpiti ja tehti igapäevaseid toimetusi. 2018 kooliaasta lõpul (neli kuud tagasi) tuli laps isa juurde, kuhu on jäänud tänase päevani. Laps teatas emale, et tahab edaspidi elada isa juures. Ema alustas koheselt lapse kiusamist ja manipuleerimist. Võttis lapselt ära korteri võtmed, võttis tagasi lapsele tehtud kingitused, võttis ära lapse mitme aasta kingitustena kogutud sularaha, ei anna kätte lapsele ostetud riideid, mis on ostetud ajal kui isa maksis regulaarset elatisraha, võttis ära lapse passi ega anna luba lapsel sõita isaga puhkusereisile, on alustanud igakülgset lapse isa mustamist ja halvustamist, räägib koolis õpetajatele moonutades tegelikku olukorda ja avaldades seega lapse delikaatset infot kolmandatele isikutele, on sisuliselt lõpetanud lapsega suhtlemise, laps on läinud mitmel korral nädalavahetuseks ema juurde aga juba järgmise päeva hommikul tuleb nutetud silmadega isa juurde tagasi, sest laps väidab, et emal ei ole tema jaoks aega, et lobiseb vaid telefonis ja riidleb temaga. Hetkest kui laps tuli isa juurde elama, lõpetasin ka elatisraha maksmise ema kontole. Olen korduvalt andnud mõista, et nüüd peab ema maksma isa kontole lapse elatisraha, mida aga ema ei ole viis kuud teinud ega kavatsegi. Ühtlasi on ema alustanud võitlust lapse enda juurde saamisega ja on astunud kohtuteele. Ema kinnitas lapsele, et ma astun teie vastu kõikide relvadega. Milliselt peaksin käituma, et saaksin kaitsta last ahne ja alatu ema eest, et oleksid tagatud lapse heaolu ja rahulik elukeskkond ja lapse enda vaba tahe? Laps 11,5 a.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Antud olukorras oleks kohane taotleda ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ja vähemalt lapse viibimiskoha osas taotleda Teile ainuhooldusõiguse üleandmist. Kui olete faktiliselt lapse alaline kasvataja, kuid lapse ema sellega ei nõustu, oleks komplikatsioonide vältimiseks vajalik, et ka juriidiliselt kuuluks Teile õigus otsustada lapse viibimiskoha üle (kui vaidlus esineb ka näiteks lapse huvialade osas, on selles osas samuti võimalik taotleda hooldusõiguse üleandmist).
Kui lapse ema ei nõustu vabatahtlikult lapse ees ülalpidamiskohustuse täitmisega, tuleb elatise väljamõistmist taotleda kohtu kaudu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ühisvara lepingut on võimalik tühistada?10.10.2018
Tere! Kas ühisvara lepingut on võimalik tühistada, endine abikaasa keeldub? Oleme olnud reaalselt üle neljakümne aasta lahus, sellest poole ametlikult. Soovin uuesti abielluda kuid kardan, et minu surma korral viskab mu eks uue naise tänavale. Samuti on mul eelmisest abielust täiskasvanud tütar.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lepingu tühistamise alused on piiratud, selleks peab leping olema sõlmitud kas olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul. Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, mis põhjusel peate võimalikuks lepingu tühistamise, kuid selleks ei saa olla pelgalt soov taganeda lepinguga kokkulepitust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ja kuidas kompromisslahendina elatist suurendada?10.10.2018
Tere
Kas ja kuidas kompromisslahendina elatist suurendada? Kas võib olla see vabas vormis? Hetkel mõlemale lapsele laekub vaevu 130€.
Kas ja kuidas kompromisslahendina elatist suurendada? Kas võib olla see vabas vormis? Hetkel mõlemale lapsele laekub vaevu 130€.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest piisavalt asjaolusid, et Teile ammendavat õigusnõu anda. Eeldan, et soovite vastust küsimusele, kuidas suurendada kohtulahendiga väljamõistetud elatist. Kui kokkulepet saavutada ei õnnestu, tuleb vastava hagiga kohtu poole pöörduda. Kui saavutate kohtus kokkuleppe, kinnitab kohus selle kohtuliku kompromissina, kui mitte, teeb kohus ise otsuse, kas suurendamine on põhjendatud või mitte.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kohtutäituril on õigus arestida riiklikku peretoetust?09.10.2018
Kas kohtutäituril on õigus arestida riiklikku peretoetust? Kuu aega tagasi sündis laps. Saime sünnitoetuse vallalt ja seejärel riikliku sünnitoetuse, kuna konto on arestitud kohtutäituri poolt, siis kõik mis üle 500€ arestiti. Tegin neile avalduse, aga ütlevad, et raha on arestitud õiguspäraselt ja kannavad tagasi ainult 166,66€ kuna see on summa mis alaealise lapse pealt veel peale miinimumi mulle jääb. Aga täitemenetluse seadustik paragrahv 131 ütleb et riiklike peretoetusi arestida ei tohi, ei kuulu sissenõudele pööramiseks. Tahangi teada kas neil on selleks õigus või mitte?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Täitemenetluse seadustiku kohaselt ei või tõepoolest pöörata sissenõuet riiklikule peretoetusele, seega tuleks veelkordselt pöörduda kohtutäituri poole ja paluda põhjalikku selgitust, mis alustel on arestitud eelnimetatud toetused.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas vähendada notariaalse kokkuleppega paika pandud elatisraha?09.10.2018
Mu elukaaslane maksab oma lapse emale 400 eurot lapsetoetust kuus. Meie arvates on see liiga palju ja mees tahab seda alandada 250 eurole kuus. Kas selline asi on võimalik? Mees tegi mõned aastad tagasi naisega lepingu selleks, et naine saaks auto liisingusse võtta, et maksab naisele selle summa ja naine ütles, et see vaja notari juures kinnitada, et ta saaks auto võtta aga mees ei jaganud asja ära, et naine oli kaval ja tegi seda. Mis oli suur viga ja naine nüüd toetubki sellele paberile ja keeldub seda alandamast. Ilmselgelt see kõik raha lapsele ei kulu. Kas on mingitki võimalust, et saame selle summa väiksemaks peale kohtu?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kuivõrd tegemist on vanemate vahel sõlmitud lepinguga, tuleb lapse isal esitada lapse emale lepingu ülesütlemise avaldus vastavalt seaduses sätestatud korrale. Kui lapse ema isa poolt makstava elatisraha suurusega ei nõustu ja algatab siiski täitemenetluse, nõudes lepingus kokkulepitud summat, on lapse isal võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kuivõrd notariaalne leping on tema poolt üles öeldud ja puudub alus täitemenetluse läbiviimiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas vanemlikud õigused ja lapse hooldusõigus on üks ja sama mõiste või mitte?09.10.2018
Tere!
Lugesin materjale internetist, kuid ei ole täpselt aru saanud, kas saaksite palun aidata - kas vanemlikud õigused ja lapse hooldusõigus on üks ja sama mõiste või mitte? Kui tänapäeval räägitakse vanemlike õiguste ära võtmisest, kas siis mõeldakse selle all ainuhooldusõiguse määramist teisele vanemale? Kui ühel vanemal on ainuhooldusõigus, kas see tähendab seda, et teiselt vanemalt on vanemlikud õigused ära võetud? Või need on siiski kaks erinevat asja?
Millised on nende kahe mõiste erinevused? Millised kohustused ja õigused jäävad vanematele, kui vanemlikud õigused on ära võetud või on määratud ainuhooldusõigus? Millised seadused neid kahte reguleerivad?
Tänan.
Lugesin materjale internetist, kuid ei ole täpselt aru saanud, kas saaksite palun aidata - kas vanemlikud õigused ja lapse hooldusõigus on üks ja sama mõiste või mitte? Kui tänapäeval räägitakse vanemlike õiguste ära võtmisest, kas siis mõeldakse selle all ainuhooldusõiguse määramist teisele vanemale? Kui ühel vanemal on ainuhooldusõigus, kas see tähendab seda, et teiselt vanemalt on vanemlikud õigused ära võetud? Või need on siiski kaks erinevat asja?
Millised on nende kahe mõiste erinevused? Millised kohustused ja õigused jäävad vanematele, kui vanemlikud õigused on ära võetud või on määratud ainuhooldusõigus? Millised seadused neid kahte reguleerivad?
Tänan.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanemlikud õigused (ja kohustused) ongi koondunud mõiste alla „hooldusõigus“, praeguses perekonnaseaduses kasutatakse erinevalt eelmisest perekonnaseadusest mõistet „hooldusõigus“. Siiski tuleb eristada hooldusõiguse täielikku äravõtmist PkS § 135 alusel, mille eelduseks on lapse huvide kahjustamine vanemate poolt (nö vanemlike õiguste äravõtmine eelmise perekonnaseaduse kohaselt) ja hooldusõiguse täielikku üleandmist PkS § 137 alusel, mille eelduseks on asjaolu, et hooldusõigust teostab praktikas vaid üks vanem (nt elab laps alaliselt ühe vanema juures ja teine vanem elab üldse välisriigis ega osale lapse kasvatuses).
Hooldusõiguseta vanemal (olenemata sellest, millise paragrahvi alusel on ta hooldusõiguseta vanem) on endiselt oma lapse ülalpidamiskohustus, samuti lapsega suhtlemise õigus (kui seda pole piiratud, mis võib juhtuda eelkõige juhul, kui hooldusõigus on piiratud PkS § 135 alusel).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui lapse isa satub vanglasse, kas siis riik enam elatusrahaga ei toeta?09.10.2018
Tere
Sõbrannal tekkis mure elatusrahaga. Tal on kaks last ning ammu nõudnud mehelt kohtu kaudu sisse alimendid, kuna mees keeldus vabatahtlikult maksmast. Kohus määras küll alimendid aga kuna neid mehe poolt ei täidetud, hakkas riik ise elatusraha maksma. Kahe lapse peale kokku 200 eurot kuus. Nüüd aga ähvardab laste isa oht sattuda vanglasse. Sellest ka küsimus, et kas siis riik enam ei toeta elatusraha maksmisega? Kas on võimalik veel kusagilt abi saada?
Sõbrannal tekkis mure elatusrahaga. Tal on kaks last ning ammu nõudnud mehelt kohtu kaudu sisse alimendid, kuna mees keeldus vabatahtlikult maksmast. Kohus määras küll alimendid aga kuna neid mehe poolt ei täidetud, hakkas riik ise elatusraha maksma. Kahe lapse peale kokku 200 eurot kuus. Nüüd aga ähvardab laste isa oht sattuda vanglasse. Sellest ka küsimus, et kas siis riik enam ei toeta elatusraha maksmisega? Kas on võimalik veel kusagilt abi saada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ka kinnipidamisasutuses viibides on laste isal iseenesest kohustus elatise maksmiseks, seega jätkub elatisabi maksmine.
Antud olukorras võib kaaluda ka elatise nõudmist asenduskohustusena lapse isapoolsete vanavanemate käest, kui asjaolud seda võimaldavad.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas käib see kui peaksin minema ajateenistusse ja samas seadus kohustab lapseootel ema üleval pidama?08.10.2018
Tere!
Minu abikaasa on lapseootel ja sünniaeg on pandud praegu aprilli lõppu. Mind kutsuti ajateenistusse kuhu pean minema juba jaanuaris. Kas töötab sel juhul Perekonnaseadus § 111 (1), kus on kirjutatud, et isa peab ülal pidama lapse ema 8 nädalat enne sündimist. Ehk selle seaduse tõttu peaksid mind vabastama ajateenistusest veebruari lõpus või hoopis jaanuari lõpus, sest kuidas ma saaks oma abikaasat ülal pidama kui esimese kuu eest ei saa palka.
Kas on võimalik sel juhul ajateenistusse mitte minna ja kuidas seda saaks vormistada?
Aitäh vastamise eest!
Minu abikaasa on lapseootel ja sünniaeg on pandud praegu aprilli lõppu. Mind kutsuti ajateenistusse kuhu pean minema juba jaanuaris. Kas töötab sel juhul Perekonnaseadus § 111 (1), kus on kirjutatud, et isa peab ülal pidama lapse ema 8 nädalat enne sündimist. Ehk selle seaduse tõttu peaksid mind vabastama ajateenistusest veebruari lõpus või hoopis jaanuari lõpus, sest kuidas ma saaks oma abikaasat ülal pidama kui esimese kuu eest ei saa palka.
Kas on võimalik sel juhul ajateenistusse mitte minna ja kuidas seda saaks vormistada?
Aitäh vastamise eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ajapikendusele on õigus kutsealusel, kes kasvatab alla kolmeaastast last, lapseootel naise ülalpidamiskohustus ajapikenduseks iseenesest alust ei anna. Kuivõrd ajapikenduse taotluse menetlemisega tegeleb Kaitseressursside Amet, uurige neilt otse enda võimaluste kohta ajapikenduse saamiseks.
PkS § 111 lõige 21 sätestab, et kui isa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma emale ülalpidamist enda tavapärast ülalpidamist kahjustamata, annavad ülalpidamist isikud, kes on seda kohustatud tegema järgmisena.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui abiellume, kas siis ma vastutan ka mehe vana võla eest?04.10.2018
Me mehega soovime abielluda. Temal on vana võlg, mistõttu arve on arestitud. Kuulsin inimestelt, et peale abielu mehe võlg jagatakse meie vahel. Samuti juhul kui mees võlga ei maksa või juhul kui tulevikkus otsustame abielu lahutada. Kas on selline seadus? Või abiellumine midagi ei muuda ning tema maksab võlga ise ja mind see ei puuduta juriidiliselt?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abikaasad vastutavad ühiselt vaid ühiste kohustuste eest, kui abikaasa võlakohustus on tekkinud enne abiellumist, on tegemist tema isikliku kohustusega ja selle täitmise eest vastutab ta üksinda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand