Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas on õige ja õiglane elatisraha maksta, kui mehe juures on 20-aastane täisealine meie laps ja minu juures 12-aastane?05.11.2018
Tere.
Lahutasime ja jagasime lapsed ära - 20a tütar jäi isa juurde ja 12a tütar jäi minu juurde. Vanem tütar käib ülikoolis ja mees ütles, et kuna lapsed jagatud, pole vaja meil üksteisele alimente maksta aga nüüd tema avastas, et temal kulud nii suured ja nõuab minult vanema lapse jaoks raha, kusjuures mina olen selle aasta jooksul vanemale lapsele raha andnud aga tema noorema lapse jaoks mitte midagi. Kuidas oleks õiglane ja õige edasi tegutseda. Tänud
Lahutasime ja jagasime lapsed ära - 20a tütar jäi isa juurde ja 12a tütar jäi minu juurde. Vanem tütar käib ülikoolis ja mees ütles, et kuna lapsed jagatud, pole vaja meil üksteisele alimente maksta aga nüüd tema avastas, et temal kulud nii suured ja nõuab minult vanema lapse jaoks raha, kusjuures mina olen selle aasta jooksul vanemale lapsele raha andnud aga tema noorema lapse jaoks mitte midagi. Kuidas oleks õiglane ja õige edasi tegutseda. Tänud
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vastus Teie küsimusele sõltub sellest, kui suured on kummagi lapse ülalpidamiskulud. Kui lastele tehtavad kulutused on võrdsed, ei ole tõepoolest alust kummaltki vanemalt elatise nõudmiseks. Kui aga ühe vanema kulutused on suuremad, tuleks teisel vanemal siiski elatist maksta, vastavalt siis poole ulatuses, milles tema ülalpidamiskulud on väiksemad.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ja kuidas arvestatakse abielulahutuse korral laste elupinna kulusid nagu laen, üür, kommunaalkulud?05.11.2018
Küsimus lihtne: kas ja kuidas arvestatakse abielulahutuse korral laste elupinna kulusid nagu laen, üür, kommunaalkulud jne jne? Kui lapsed jäävad elama ema juurde, siis kas minu kui isa kohustus on arvestada, et pool nendest kuludest tuleb arvestada elatisraha sisse?
Täpsuse huvides lisan, et mul pole laste parema heaolu nimel rahast kahju, aga samas: ühtlasi katan ju sel juhul ka laste ema elamispinna kulusid (mis pole põrmugi väikesed), lisaks pean toime tulema enda uue elamispinna soetamise, ülalpidamise jms-ga. Et sel juhul saab üks pool võimaluse jääda kokku lastega (lahutus pole tingitud vägivaldsusest vms-st), lisaks kaasnevad teisele poolele ka suuremad kulud.
Milline on sellistel puhkudel praktika ning kummagi poole kohustused ja õigused?
Täpsuse huvides lisan, et mul pole laste parema heaolu nimel rahast kahju, aga samas: ühtlasi katan ju sel juhul ka laste ema elamispinna kulusid (mis pole põrmugi väikesed), lisaks pean toime tulema enda uue elamispinna soetamise, ülalpidamise jms-ga. Et sel juhul saab üks pool võimaluse jääda kokku lastega (lahutus pole tingitud vägivaldsusest vms-st), lisaks kaasnevad teisele poolele ka suuremad kulud.
Milline on sellistel puhkudel praktika ning kummagi poole kohustused ja õigused?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui toimub lahkuminek/lahutus ja üks vanematest jääb igapäevaselt lapsi kasvatama, peaks lahus elav vanem täitma laste suhtes ülalpidamiskohustust eelkõige elatise maksmise teel. Laste eluasemekulud kuuluvad samuti elatise sisse, ühe lapse osa arvestatakse välja proportsionaalselt eluruumis elavate isikute arvuga ehk kui eluruumis elab nt ema koos kahe lapsega, on ühe lapse osa 1/3 eluasemekuludest ja lahus elaval vanemal tuleb kahe lapse pealt kanda pool sellest 2/3-st eluasemekulude kogusummast. Teine pool 2/3-st tuleb kanda lapsi kasvataval vanemal, samuti oma isiklik eluasemekulu (1/3).
Elatise suuruse väljaarvutamiseks tuleb kokku liita kõik laste igakuised ülalpidamiskulud (sealhulgas siis nende osa eluasemekuludest) ja jagada (üldjuhul) pooleks, ühe poole maksab lahus elav vanem elatisena ja teise poole annab lapsi kasvatav vanem vahetult kulutusi tehes.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas eksabikaasa saab oma puude tõttu minult elatist nõuda?05.11.2018
Tere,
olen lahutatud 15 aastat ja mul on uus pere ja laps. Eksnaine lapsest saadik puudega ja 16 aastat elukaaslane, kolm täiealist last ka, kas tal on õigus nõuda elatist, kuna puue on, käib ka tööl kuid mitteametlikult.
olen lahutatud 15 aastat ja mul on uus pere ja laps. Eksnaine lapsest saadik puudega ja 16 aastat elukaaslane, kolm täiealist last ka, kas tal on õigus nõuda elatist, kuna puue on, käib ka tööl kuid mitteametlikult.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ainult puude olemasolu ei anna alust endiselt abikaasalt elatise nõudmiseks, kui isik on võimeline endale ise sissetulekut teenima. Kui lahutatud abikaasa peaks seda siiski kohtu kaudu nõudma, on võimalik ilmselt tõestada, et ta on võimeline sissetuleku teenimiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kumb on parem ja mugavam tulevikuks elatise kokkuleppel - kas notariaalne kokkulepe või maksta kohtuotsuse alusel?01.11.2018
Tere. Olen 2 lapse isa. Küsimus on selline:
1) kui lähen lastega puhkusele näiteks nädalaks välismaale, kas ma pean siis emale maksma elatist täis summas või ikka selle nädala eest millal lapsed olid minuga saab mingi summa maha arvestada.
2) kui näiteks ostan reisi (laste ema käest raha selleks ei küsi) ja näiteks paar - kolm päeva enne minekut ema ütleb et ei anna lapsi kaasa kas saab siis tema käest kompensatsiooni küsida rikutud puhkuse eest.
3) Kumb nö kokkulepe parem ja mugavam tulevikuks elatise kokkuleppel - kas notariaalne kokkulepe elatise maksmisel või siis ikka maksta elatist läbi kohtuotsuse? olen nii palju lugenud et notariaalset kokkulepet raskem muuta kui kohtuotsust (kohtunik vähemalt kuulab sind kui sa muuta midagi tahad aga notar vaatab mida sa endise naisega oled kokku leppinud, aga nendega mõnikord päris raske kokkuleppele jõuda). Tänud
1) kui lähen lastega puhkusele näiteks nädalaks välismaale, kas ma pean siis emale maksma elatist täis summas või ikka selle nädala eest millal lapsed olid minuga saab mingi summa maha arvestada.
2) kui näiteks ostan reisi (laste ema käest raha selleks ei küsi) ja näiteks paar - kolm päeva enne minekut ema ütleb et ei anna lapsi kaasa kas saab siis tema käest kompensatsiooni küsida rikutud puhkuse eest.
3) Kumb nö kokkulepe parem ja mugavam tulevikuks elatise kokkuleppel - kas notariaalne kokkulepe elatise maksmisel või siis ikka maksta elatist läbi kohtuotsuse? olen nii palju lugenud et notariaalset kokkulepet raskem muuta kui kohtuotsust (kohtunik vähemalt kuulab sind kui sa muuta midagi tahad aga notar vaatab mida sa endise naisega oled kokku leppinud, aga nendega mõnikord päris raske kokkuleppele jõuda). Tänud
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanemate vahel ei ole sõlmitud notariaalset kokkulepet elatise maksmise osas ega ole ka kohtulahendit, millega elatis on konkreetse summana välja mõistetud, oleneb elatise suurus vanemate kokkuleppest. Milliseid mahaarvamisi võib elatist maksev vanem teha igakuisest elatisest, sõltub samuti kokkuleppest. Kui kokkuleppele ei jõuta, võib elatist saav vanem kohtusse pöörduda ja nõuda igakuiselt makstava elatise väljamõistmist konkreetses summas (sellest summast omaalgatuslikult mahaarvamisi teha ei tohi, vastasel juhul võib elatist saav vanem algatada täitemenetluse). Kas lapse emalt on võimalik nõuda kompensatsiooni lastele ostetud reisipiletite eest, on küsitav.
Ühest küljest on alati parem, kui vanemad jõuavad omavahel (notariaalsele) kokkuleppele, mitte ei lase kohtul endi eest otsustada, kuid tõepoolest on vähemalt minu hinnangul kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmine teatud osas lihtsam, kui notariaalse lepingu ülesütlemine (millele tõenäoliselt järgneb ikkagi kohtumenetlus). Kõige parem lahendus on muidugi alati vanemate omavaheline suuline või lihtkirjalik kokkulepe.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millise avalduse ja dokumendid peab esitama vene kodanik, et eestis abielluda?01.11.2018
Tere!
Mis avalduse täpselt peab esitama kui on soov pöörduda kohtu poole abielu loa saamiseks? Ja mis dokumendid vaja lisaks sellele kohtule esitada? Kas hagiavaldus või mingi muu dokumendivorm? Tegu Vene kodanikuga, kes soovib Eestis sõlmida abielu.
Mis avalduse täpselt peab esitama kui on soov pöörduda kohtu poole abielu loa saamiseks? Ja mis dokumendid vaja lisaks sellele kohtule esitada? Kas hagiavaldus või mingi muu dokumendivorm? Tegu Vene kodanikuga, kes soovib Eestis sõlmida abielu.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abiellumine ilma abieluvõimetõendita pole võimalik, tuleb kohtule esitada avaldus abielu sõlmimise lubamiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohtule tuleks koos avaldusega esitada isiku passi koopia ning põhjendused/tõendid selle kohta, miks ei ole võimalik hankida abieluvõimetõendit.
Parimate soovidega,
Küsimus: Kas lapse sünnitunnistuse järgi isal on mingi õigus minult last nõuda vms, kui laps teda ei tunnegi?31.10.2018
Tere!
Lapse isa on sünnitunnistusele kantud, elatis on välja nõutud kohtu kaudu, kohtutäitur on ka peal, aga ise ta vabatahtlikult ei maksa. Ta pole 2 a jooksul kordagi lapse elus osalenud. Laps ei tunnegi teda, laps peab oma isaks minu uut elukaaslast. Minu elukaaslane hoiab väga last. Küsimus selles, kas lapse sünnitunnistuse järgi isal on mingi õigus minult last nõuda vms, kui laps teda ei tunnegi, ja pole päevagi lapse elus osalenud. Või mis kohustused mul tema ees on?
Lapse isa on sünnitunnistusele kantud, elatis on välja nõutud kohtu kaudu, kohtutäitur on ka peal, aga ise ta vabatahtlikult ei maksa. Ta pole 2 a jooksul kordagi lapse elus osalenud. Laps ei tunnegi teda, laps peab oma isaks minu uut elukaaslast. Minu elukaaslane hoiab väga last. Küsimus selles, kas lapse sünnitunnistuse järgi isal on mingi õigus minult last nõuda vms, kui laps teda ei tunnegi, ja pole päevagi lapse elus osalenud. Või mis kohustused mul tema ees on?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse bioloogilisel isal, kes on kantud lapse sünnitunnistusele, on õigus lapsega suhelda. Last kasvataval vanemal ei ole õigust suhtlemist takistada (kui see just lapsele kahjulik ei ole).
Ilmselgelt tuleb suhtlemisega alustamisel arvestada kõiki asjaolusid, sealhulgas fakti, et isa ei ole lapse elus osalenud. Seega alguses peaksid kohtumised olema lühiajalised ja ilmselt Teie juuresolekul.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul oleks õigus ka elatisabile, kui kohtutäiturilt ei tule kogu elatise summat?31.10.2018
Tere,
lapsele määrati kohtu poolt elatiseks pool miinimumpalgast, lapse isa polnud nõus maksma vabatahtlikult, andsin kohtutäiturile asja. Nüüd on nii olnud, et kohtutäiturilt tuleb iga kuu mingi summa üle, aga mitte kogu summat, sellega seoses tekkis mul küsimus kas mul oleks õigus ka elatisabile?
lapsele määrati kohtu poolt elatiseks pool miinimumpalgast, lapse isa polnud nõus maksma vabatahtlikult, andsin kohtutäiturile asja. Nüüd on nii olnud, et kohtutäiturilt tuleb iga kuu mingi summa üle, aga mitte kogu summat, sellega seoses tekkis mul küsimus kas mul oleks õigus ka elatisabile?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ka Teie poolt kirjeldatud olukorras on õigus elatisabile. Elatisabi suurus on kuni 100 eurot kuus, Teile makstava elatisabi suurus oleneb sellest, kui suur on kohtulahendiga väljamõistetud elatis ja kui palju Teile sellest igakuiselt laekub.
Täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks esitage vastav taotlus kohtutäiturile.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saab vaidlustada riikliku miinimumi summat, kuna notariaalset summat muuta ei saa?25.10.2018
Tere,
Sõlmisime abikaasaga notariaalse elatisraha lepingu, mille eesmärk oli maksta riigi poolt kehtestatud elatisraha miinimumi summast suurem summa. Tol hetkel elas laps põhimõtteliselt 100% minuga, isa suhtles lapsega ainult paar korda kuus, kui sedagi. Nüüd kus olukord on muutunud ja laps elab osaliselt isa juures (10-12 päeva kuus), on isa pöördunud kohtusse, et vaidlustada mitte notariaalses lepingus kokku lepitud lisaraha summat vaid riigi poolt kehtestatud elatisraha miinimumi (proportsionaalselt isa juures veedetud päevadega) kuna laps veedab olulise aja isa juures ja isa on ise asunud täitma neid kohustusi. Lisaks et miinimumist arvestatakse maha peretoetuse osa 50% (27,50€).
Ta on nõus edasi lisaraha maksma, kuna seda muuta ei saa, kuid miinimumi väidetavalt saab ta muuta, kuna asjaolud on muutunud?
Kas selline asi on võimalik?
Sõlmisime abikaasaga notariaalse elatisraha lepingu, mille eesmärk oli maksta riigi poolt kehtestatud elatisraha miinimumi summast suurem summa. Tol hetkel elas laps põhimõtteliselt 100% minuga, isa suhtles lapsega ainult paar korda kuus, kui sedagi. Nüüd kus olukord on muutunud ja laps elab osaliselt isa juures (10-12 päeva kuus), on isa pöördunud kohtusse, et vaidlustada mitte notariaalses lepingus kokku lepitud lisaraha summat vaid riigi poolt kehtestatud elatisraha miinimumi (proportsionaalselt isa juures veedetud päevadega) kuna laps veedab olulise aja isa juures ja isa on ise asunud täitma neid kohustusi. Lisaks et miinimumist arvestatakse maha peretoetuse osa 50% (27,50€).
Ta on nõus edasi lisaraha maksma, kuna seda muuta ei saa, kuid miinimumi väidetavalt saab ta muuta, kuna asjaolud on muutunud?
Kas selline asi on võimalik?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtu kaudu on võimalik nõuda elatisraha suuruse muutmist juhul, kui elatis on kohtuotsusega väljamõistetud. Notariaalne leping on sõlmitud vanemate vahel, kohtuotsusega mõistetakse elatis välja lapsevanemalt lapsele, seega pooled on erinevad. Teie poolt kirjeldatud hagiga ei ole võimalik muuta notariaalset lepingut, selleks peaks lapse isa notariaalse lepingu nõuetekohaselt üles ütlema. Kuni ülesütlemiseni on notariaalne leping kehtiv.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas peale lahutust (töövõimetus abielu jooksul) on inimesel õigus nõuda abikaasalt elatist?25.10.2018
Tere,
Sugulasel on 100% töövõimetus, mille alusel saab ta igakuiselt toetust. Antud toetus on piiratud (kaks aastat veel). Seaduslik pension on tal 8 aasta pärast.
Küsimus on selline, kas peale lahutust (töövõimetus abielu jooksul) on tal õigus nõuda abikaasalt elatist? Tema töötab, saab palka, vaid väidab, et abi tema poolt ei tule.
Sugulasel on 100% töövõimetus, mille alusel saab ta igakuiselt toetust. Antud toetus on piiratud (kaks aastat veel). Seaduslik pension on tal 8 aasta pärast.
Küsimus on selline, kas peale lahutust (töövõimetus abielu jooksul) on tal õigus nõuda abikaasalt elatist? Tema töötab, saab palka, vaid väidab, et abi tema poolt ei tule.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse § 73 lõige 1 sätestab, et kui lahutatud abikaasa ei suuda kas oma vanuse või oma terviseseisundi tõttu pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ning vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli abielu lahutamise ajaks olemas, võib ta nõuda endale ülalpidamist teiselt lahutatud abikaasalt. Seega antud olukorras võib isikul olla õigus nõuda ülalpidamist oma lahutatud abikaasalt, kuid tegemist on siiski vajaduspõhise elatisega, mis tähendab seda, et isiku töövõimetus takistab tal otseselt sissetuleku teenimist – kui isik saab vaatamata oma töövõimetusele ise oma sissetuleku teenitud ja vajadused kaetud, ei ole alust lahutatud abikaasalt elatise väljamõistmiseks. Elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse paljude asjaoludega, muuhulgas abivajava isiku vajaduste suurust kui ka elatise maksmiseks kohustatud isiku varanduslikku olukorda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas jaotatakse eluase lahku kolimisel?25.10.2018
2,5 aastat tagasi sai soetatud eluase, mis on mõlema elukaaslase kaasomand (50%). Kui lahku kolime ning naine lapsega ära kolib ja elukohta jääb lapse isa elama, siis mis saab minu kaasomandist? Arvesse võttes olukorda, kus mees keeldub midagi maksmast ehk seda kaasomandi osa. Kaasomandit müüa ka kahjuks ei saa ehk keegi ei osta poolt korterit.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kaasomanikul on igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Seda tehakse kolmel erineval viisil – jagatakse reaalosadeks, müüakse ning müügitulu jagatakse peale kohustuse mahaarvamist kaasomanike vahel ja kolmanda variandina jäetakse kaasomandi osad ühe kaasomaniku ainuomandisse, kes maksab oma osa kaotanud kaasomanikule rahalist hüvitist. Esimene variant selles olukorras kõne alla ei tule, samuti teine variant (saan aru, et elukaaslane soovib eluaseme säilitada), seega peaks kaasomandi lõpetama sellist, et eluaset säilitada sooviv kaasomanik saab eluruumi täielikult enda omandisse, võtab endale üle laenukohustuse ja maksab omandi kaotanud kaasomanikule rahalist hüvitist poole eluruumi turuväärtuses, millest on maha arvatud laenukohustus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand