Maksud ja raamatupidamine

5 korteri pidamine on ettevõtlus, milleks võiks osaühingu asutada küll. Korterid võib asjakohase lepingu alusel anda kas osaühingu kasutusse või osaühingu hallata. Mõlemal juhul tagab osaühing korterite ja nende sisustuse nõuetekohase seisukorra ning kommunaal- ja muude korteriomandiga seonduvate kulude katmise. Ühtlasi osaühing korterite üürileandjaks ühes vastavate õiguste ja kohustustega. Äriühingu kasumit saab jaotada majandusaasta kinnitatud aruande alusel. Tulumaksu tasub äriühing järgmisel kuul pärast dividendi väljamaksmist. Maksumäär on 21/79 osanikule makstud summast. Osaniku jaoks on saadud dividend maksuvaba. Kui anda korterid osaühingule üürile, siis pole osaühingu majandustulemused olulised ja korteriomanikule võib üüri maksta vastavalt vajadusele/võimalusele. Väljamakse tegemisel peab osaühing kinni tulumaksu 21%.

Pole vahet, kas "müüa" dollareid või krüptovaluutat. Ühe maksevahendi vahetamine teise vastu ei ole käibemaksuga maksustatav.

Tegemist on maksuvabastusega kodualusele maale. Kaasomandi puhul kehtib maksuvabastus kaasomanikele ühiselt. Maksuvabastus kehtib ainult sellele maaomanikule, kelle elukoht on registri järgi maamaja. Maksuvaba on kaasomandi suurusega proportsionaalne osa kahest hektarist. Viimase lause lõpp jääb arusaamatuks. Maamaksu maksab iga maaomanik. Kõik maamaksu arvestamiseks vajalikud andmed (sh omandiosa suurus) annab maksuametile kohalik omavalitsus iga maaomaniku kohta.

Kui isik viibib enamuse aastast väljaspool Eestit ja ta alaline/peamine elukoht ei asu Eestis, siis ei ole tegemist enam Eesti residendiga ja ta ei deklareeri ega maksa välismaal teenitud tuludelt Eestis tulumaksu alates residentsuse muutumisest. R-vormi esitamise nõue jõustus 01.01.11, enne seda oli küll residendiks registreerimiseks vaja esitada vabas vormis avaldus, kuid residentsuse lõppemisest ei olnud vaja kedagi informeerida. Vormiga R ei määratle isik enda (mitte)residentsust ise, vaid seda teeb vormil esitatud andmete alusel maksuhaldur. Vormi võib esitada ka tagantjärele. Möödunud aastate tulude deklareerimist võib maksuamet nõuda juhul, kui ta asub seisukohale, et tegemist oli residendiga või mitteresidendi poolt Eestis teeninud tuluga. Kinnisvara soetamine ei tohiks maksuametit erutada, küll aga selle müük.

Maksukohustus tekib juhul, kui kinnistu võõrandatakse turuhinnast odavamalt. Hinnavahe näidatakse vormi TSD lisa 6 real 10 ja maksustatakse tulumaksuseaduse § 49 alusel kui kingitus (TSD rida 11). Kui tegemist on seotud isikutega (vt TuMS § 8), siis võib maksuamet määrata tasumisele kuuluva tulumaksu TuMS § 50 alusel.

Tegemist on ettevõtlusega seotud kuluga raamatupidamises ja tulumaksuarvestuses. Kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks on kohtutäituri tasu otsus. See sisaldab kõiki vajalikke (sh KMS-s sätestatud) andmeid ja eraldi arvet pole ei raamatupidamis- ega maksuarvestuseks vaja. Kuigi täitekulud kannab võlgnik, on tegemist sissenõudjale osutatud teenusega. Seetõttu saab võlgnik sisendkäibemaksu maha arvata ainult juhul, kui ta suudab põhjendada, et täitemenetlus oli tema maksustatava käibe tarbeks kasutatav/vajalik/kasulik.

Kui lepingus pole viivisemäära sätestatud, siis saab nõuda viivist seaduse alusel. Seadusejärge viivisemäär on Euroopa Keskpanga intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas, st ca 10%. Kokku võib leppida mistahes viivisemääras ja sellelegi võib nõude esitamisel lisada seitse protsenti aastas. Sõltumata lepingusse märgitud määrast, võib osutuda keeruliseks viivist sisse nõuda põhivõlast suuremas summas. Kohtud on pidanud väga kõrgeks määra 0,2 % päevas, ja normaalseks 0,05 %, liiga kõrgeks ei peetud ka 0,07 % päevas (see on ka viivis, mida nõuab maksuamet).

Midagi erilist pole vaja ette võtta. Maksuametis ei saa ennast keegi registreerida. Tulumaks arvestatakse inimese summaarselt aastulult, kust on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Iga aasta algul teeb maksuamet igaühele kättesaadavaks eeltäidetud tuludeklaratsiooni, kuhu on kantud temale teadaolevad andmed. Kuna Teie õpetustasu kohta tal ilmselt andmeid ei saa olema, siis peate selle ise märkima deklaratsiooni tabelisse 7 (lahter 7.1).

Raamatupidamise seaduse § 13 kohaselt võib raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. Seega võib esimese aruande perioodiks olla nii 2013. aasta kui ka 2013 + 2014.

Topeltmaksustamisega oleks tegu siis, kui sama tehingut maksustataks kaks korda, st maksma peaks nii kinkija kui kingituse saaja. Antud juhul on tegemist kahe sõltumatu tehinguga. Topeltmaksustamine tekib ka sama maksuobjekti järjestikusel maksustamisel (näit dividend).