Liiklus- ja sõidukikindlustus

Trahvi liikluskindlustuseta auto juhtimise eest saab auto juht.

Kui liikluskindlustuseta autoga tekitatakse kahju ja viimase lepingu lõpust ei ole aasta möödas, siis hüvitab kannatanule kahju viimase lepingu kindlustusandja. Kindlustusandja küsib väljamakstud hüvitise kindlustuskohustusega isikult tagasi. Kindlustuskohustusega isik on sõiduki omanikuna või vastutava kasutajana liiklusregistrisse kantud isik.

Kui viimase liikluskindlustuse lepingu lõpust möödub aasta, siis rakendub liikluskindlustus automaatselt sundkindlustusena. Sundkindlustuse makse tasumise kohustus on kindlustuskohustusega isikul.

Kokkuvõtvalt:
- liikluskindlustuseta autot ei tohi kasutada;
- trahvi liikluskindlustuseta auto kasutamise eest saab auto juht;
- auto registrijärgne omanik või vastutav kasutaja võib saada trahvist palju suurema kahju hüvitamise nõude ja sundkindlustuse makse tasumise kohustuse.

Kindlustuslepingu saab sõlmida iga kindlustushuviga isik.

Liikluskindlustuse lepingu sõlmimise huvi on kindlasti registreerimistunnistusel märgitud sõiduki kasutajal või muul inimesel, kes autot kasutab.

Ka vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu sõlmimise huvi on küsimuses kirjeldatud juhul auto kasutajal.

Kui sõiduk on hävinud, siis hüvitab kindlustusandja kahjustatud isiku jaoks uue samaväärse sõiduki soetamise mõistliku kulu. Kui uue samaväärse sõiduki soetamine ei ole võimalik, hüvitab kindlustusandja sõiduki väärtuse. Täpseid reegleid, milline sõiduk on hävinud sõidukiga samaväärne, ei ole. See on alati hinnangu küsimus.

Üks viis selle vaidluse lahendamiseks on leida asjatundja, keda usaldate Teie ja keda usaldab ka kindlustusandja. Leppige kindlustusandjaga kokku, et küsite selle asjatundja arvamust ja kahju hüvitamisel lähtutakse sellest arvamusest. Asjatundja leidmisel võite küsida kindlustusandja nõu, samuti leiab vastava teenuse pakkujaid interneti otsinguga.

Kindlustusandja peab nõude ära käsitlema mõistliku aja jooksul, kuid kõige hiljem 30. kalendripäeval kindlustusjuhtumist teatamisest arvates. Kui see ei ole mõjuval ja kindlustusandjast olenemata põhjusel võimalik, siis peab kindlustusandja sellest kannatanut teavitama ja takistusi selgitama. Need reeglid on liikluskindlustuse seaduse paragrahvis 39.

Küsige kindlustusandjalt selgitusi. Kui kindlustusandja selgitusi ei anna, siis pöörduge vaidluse lahendamiseks liikluskindlustuse lepitusorgani poole, vt http://lkf.ee/et/lepitusorgan.

Kasutusloata maja kasutamine võib osutuda oluliseks asjaoluks. Seetõttu teavitage kindlustusandjat kasutusloa puudumisest enne kindlustuslepingu sõlmimist. Samas märkige ära, et majas elatakse sees.

Tavaliselt ei oma kindlustusjuhtumi puhul kasutusloa puudumine kahju hüvitamisel tähendust. Erandiks võib olla näiteks olukord, kus lepingu sõlmimisel kasutusloa puudumisest ei teavitatud. Samuti võib näiteks kahju hüvitist vähendada, kui kahju tekkis asjaolu tõttu, mis oli kasutusloa saamise takistuseks.

Asjaosaliste süü hindamisega tegeleb Politsei. Nagu küsimusest aru saan, et Politsei menetluse lõpetanud.

Kindlustus tegeleb vastutuse määramise ja kahju hüvitamisega. Liiklusõnnetuse puhul tuleb kindlustusandjal selgitada mis ulatuses keegi teisele tekitatud kahju eest vastutab. Vastutuse määramisel tuleb arvestada, et auto, kui suurema ohu allika, juht vastutab tekitatud kahju eest oma süüst sõltumata. Samuti tuleb arvestada asjaosalise enda osa tekkinud kahjus.

Kui sõidukikindlustuse kindlustusandja on kahju hüvitanud, siis võib ta esitada tagasinõude kahju tekitaja vastu selles ulatuses, mille eest kahju tekitaja vastutab. Vastutuse ulatus sõltub juhtumi kõikidest üksikasjadest.

Jalgratta ja auto kokkupõrke puhul tuleb hinnata asjaosaliste enda osa tekkinud kahjus.

Auto omanikule tekitatud kahju puhul tuleb hinnata, kui suur oli jalgratturi osa ja kui suur oli auto juhi enda osa talle endale tekkinud kahjus. Teisisõnu tuleb hinnata, kas ja mis ulatuses toimus õnnetus auto juhist tingitud asjaoludest ja mis ulatuses jalgratturist tingitud asjaoludest. Sellest sõltub, mis ulatuses vastutab jalgrattur sõiduki omanikule tekitatud kahju eest.

Ka jalgratturile tekitatud kahju puhul tuleb hinnata, kui suur oli jalgratturi osa talle endale tekitatud kahjus. Sellest sõltub, mis ulatuses vastutab auto juht ja auto liikluskindlustuse kindlustusandaja jalgratturile tekitatud kahju eest.

On selge, et küsimuses toodu pinnalt ei saa anda konkreetset vastust, kuid saate asjaolusid ise hinnata ja selle põhjal kujundada oma seisukoha ning järgnevad sammud.

Kui leiate, et kindlustusandja esitatud tagasinõue on ebaõiglane, näiteks leiate, et ka auto juhil oli oma osa tekkindu kahjus, siis pöörduge kindlustusandja poole. Rääkige läbi. Selgitage oma seisukohta, selgitage jalgratturi majanduslikku seisu jne. Prooviga jõuda kokkuleppele kindlustusandjaga. Kui Te ei jõua kokkuleppele, kuid arvate, et Teil on õigus, siis saate vaidluse lahendamiseks pöörduda kindlustuslepitaja poole, vt http://www.lkf.ee/et/lepitusorgan.

Kui jalgrattur sai juhtumis kahju ja Teie hinnangul on selle kahju tekkimises oma osa ka auto juhil, siis pöörduge kahju nõudega auto liikluskindlustuse kindlustusandja poole.

Välismaa kindlustusandja Eesti esindaja peab kooskõlastama oma tegevuse välismaise kindlustusandjaga. See võtab paratamatult aega. Sel põhjusel on esindajal aega vastata nõudele kolm kuud. Kui välismaa kindlustusandja esindaja ei ole nõudele kolme kuu jooksul vastanud, siis saate nõude esitada Eesti Liikluskindlustuse Fondile.

Kindlasti ei õigusta ülaltoodu seda, et Teie pöördumistele ei vastata. On mõistlik, et välisriigi kindlustusandja esindaja vastab Teie küsimustele ning selgitab olukorda. Pöörduge palun veelkord esindaja poole, et saada teavet nõude menetlemise seisu ja edasise käigu kohta.

Võtke palun ise kindlustusandjaga (Soome sõiduki kindlustusandja esindaja Eestis) ühendust. Uurige, mis seisus Teie nõude käsitlemine on. Kas nõude rahuldamisel on takistusi, kas saate neid takistusi kõrvaldada, kes saab neid takistusi kõrvaldada jne.

Küsimuses kirjeldatud olukorras on palju üksikasju, kuid täpseks vastamiseks on palju teavet ka puudu: kas ja mida on liikluskindlustuse lepingus kokku lepitud lepingu uuendamise kohta; kas ja mida on lepingus kokku lepitud makse laekunuks lugemise kohta; kas ja mida on lepingus kokku lepitud kontaktandmete muutumisest teavitamise kohta. Sellest tulenevalt on vastus üldine.

Liikluskindlustuse leping võib olla automaatselt pikenev või leping, mis automaatselt ei pikene. Üksikasjad vt siit https://lkf.ee/images/files/Liiklus_lepingupikendamine_veebitekst6.pdf. Automaatselt pikeneva lepingu puhul on kindlustusandjal seadusest tulenev kohustus kindlustusvõtjat lepingu lõppemisest teavitada. Teistsuguse lepingu puhul seadusest tulenevat teavitamiskohustust ei ole.

Kindlustusteenuse hea tava ei ole vaid sõnad paberil, kindlustusandjad järgivad kirjapandud head tava. Nagu küsimuses kirjas, teavitas kindlustusandja Teid lepingu lõppemisest e-posti aadressil, mille Te ise olite lepingu sõlmimisel andnud. Lisaks saatis kindlustusandja täiendava teavituse. Küsimuses toodu põhjal tundub mulle, et etteheide kindlustusandja suhtes ei ole asjakohane.

Lepingu sõlmimise kohustus on sõiduki omanikul. Seega kuulub sõiduki omaniku kohustuste hulka kontrollida ka lepingu kehtivust. Küsimuses toodu põhjal oli lepingu uuendamisel tõrge. Mulle tundub loomulik, et sellises olukorras kontrollib klient erilise hoolega, et tõrge on kõrvaldatud ja leping sõlmitud.

Hüvitise ei ole suurem, kui õnnetuse eelse seisundi taastamise kulu. Kui ehitate kindlustusjuhtumis hävinud maja asemele teistsuguse maja ja see on kallim, kui maja taastamine endisel kujul, siis vastava hinnavahe hüvitamist kindlustusandjalt nõuda ei saa.