Liiklus- ja sõidukikindlustus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas kindlustusandja võib nõuda minult täit summat, kui jäin süüdi varalise kahju tekitamises ja sündmuskohalt lahkumises?23.08.2017

Tervist!
Mind mõisteti süüdi varalise kahju tekitamises ja sündmuskohalt lahkumises, nõude suurus oli 1000 eurot. Nüüd kindlustusandja nõuab minult täit summat. Kas tal on selleks seaduslik alus või peaks siiski tagasinõude suurus olema 30%.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kannatanule kahju hüvitanud kindlustusandja võib kogu väljamakstud hüvitise kahju tekitajalt tagasi nõuda muu hulgas siis, kui kahju tekitaja lahkus peale kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. See õigus tuleb liikluskindlustuse seadusest.

Küsimuses toodud juhul ei ole tagasinõude õigus on piiratud 30%-iga kahju suurusest.
 

Küsimus: Kas kindlustus maksab ettemakstud perioodi makse tagasi kui juhtus avarii ja auto läheb kindlustusele?11.08.2017

Minu autole sõideti tagant otsa. Olen õnnetuses kannataja-pool. Kindlustusandja hindas sõiduki taastamist majanduslikult ebaotstarbekaks ning sõiduk läheb võõrandamisele minu kindlustusandjale. Et olin sõlminud liikluskindlustuse umbes poolteist kuud enne avariid, siis mis saab kindlustussumma jäägist?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Tavaliselt läheb sõiduki võõrandamisel liikluskindlustuse leping automaatselt uuele omanikule üle.

Erandina ülaltoodust saate antud juhul nõuda lepingu lõpetamist eeldusel, et olete jätkuvalt sõiduki omanik liiklusregistri andmetel. Erand tuleb liikluskindlustuse seaduse sättest, mis annab kindlustusvõtjale õiguse leping ennetähtaegselt lõpetada, kui sõiduk on hävinud, vt liikluskindlustuse seaduse § 22 lõige 1 punkt 2.

Kui leping lõpetatakse, siis saab kindlustusvõtja enammakstud kindlustusmakse tagasi.

Üksikasjalikumalt saba liikluskindlustuse lepingu lõppemisest lugeda siit http://www.lkf.ee/et/kindlustamise-tavad/lepingu-l%C3%B5ppemine.
 

Küsimus: Kas mittesüüdlasest avariis osalenule hüvitatakse kahju, kui tal puudub liikluskindlustuse leping?09.08.2017

Tere. Olen näiteks avariis süüdlane ja mul kindlustus on olemas, kuid teisel poolel, kes süüdi ei ole, liikluskindlustuse leping on sõlmimata. Kas talle ikka hüvitatakse minu poolt tekitatud kahju?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kannatanule hüvitatakse kahju sõltumata sellest, kas tal on liikluskindlustuse leping või mitte.
 

Küsimus: Mille järgi kindlustus otsustab palju auto väärt on ja kas nendega on võimalik ka kaubelda väljamakstava summa suhtes?09.08.2017

Tere!

Sattusin hiljuti liiklusõnnetusse, kus minu 2007 aasta Toyota Avensisele sõideti tagant otsa. Teine osapool tunnistas süüd. Kindlustuse sõnul läheb auto mahakandmisele ja nad on nõus mulle maksma auto eest 3900 eurot. Auto sai aga ostetud pool aastat tagasi ja seda 4290 euro eest. Vaatasin auto24 kodulehelt enda sõiduki väärtust ja seal oli hinnaks 4000- 6000. Mille järgi kindlustus otsustab palju auto väärt on ja kas nendega on võimalik ka kaubelda väljamakstava summa suhtes?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui sõiduk on hävinud, siis hüvitab kindlustusandja kannatanule uue samaväärse sõiduki soetamise mõistliku kulu. Kindlustusandja hindab hävinud sõidukit, sh tema omadusi ja seisukorda ning võrdleb seda müügipakkumiste ja muu teabega. Võrdluse tulemusena kujundab kindlustusandja oma hinnangu sõiduki väärtusele.

Kui Te ei ole rahul kindlustusandja pakutava hüvitise suurusega, siis rääkige kindlustusandjaga läbi. Esitage oma argumendid, millele tuginete väites, et Teie sõiduk oli kallim kindlustusandja pakutud hüvitisest.
 

Küsimus: Kas mul on õigus nõuda omavastutuse hüvitamist kahju põhjustanud korteri omanikult?08.06.2017

Ülemise korruse korteris lõhkes veetoru, mille tõttu sai kannatada minu korter. Kindlustus on minu korteril olemas, kahju hüvitati ja kõik tehti korda kindlustusandja partnerfirma poolt. Antud remonditöid teostanud firma esitas mulle omavastutuse tasumiseks arve. Kas saan omavastutuse tasumist nõuda kahju põhjustanud korteri omanikult? Kui jah, siis kas pean omavastutuse enne ise tasuma ja siis esitama nõude teisele korteri omanikule?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui ülemise korteri omanik on Teile kahju tekitanud, siis saate temalt nõuda kahju hüvitamist. Seega, kui enamiku kahjust hüvitas Teie kindlustusandja, siis Teie saate nõude ülemiselt naabrilt omavastutuse osa. Kindlustusandja saab nõuda kahju tekitajalt Teile hüvitatud kahju.

Teil on remondifirma ees kohustus arve tasuda. Ei puutu remondifirmasse, et saate selle summa tasumist nõuda kahju tekitajalt.
 

Küsimus: Kumma kindlustusandja poole pean pöörduma, kui sõitsin venna autoga ja avariis sai viga minu treiler?08.06.2017

Tere, sõitsin kõrvalteelt peateele ega näinud paremalt lähenevat autot ja põhjustasin avarii. Peateel liikunud auto sõitis otsa treilerile, mis kuulus minule, auto millega mina sõitsin kuulus minu vennale. Kumma kindlustusandja poole ma pöörduma peaks, kas treileri või venna auto. Venna auto kannatada ei saanud.

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Haagise kindlustusandjal on kahju hüvitamise kohustus vaid erandjuhul. Tavaliselt hüvitab kahju haagist vedanud auto kindlustusandja. Seda ka siis, kui kahjustused tekkisid vaid haagise kokkupuutel kahjustunud asjaga. Teavitage kahju põhjustamisest oma venna auto kindlustusandjat.
 

Küsimus: Kas liikluskahju tekitajal on õigus tutvuda menetlustoimikuga või saada informatsiooni kahjunõude esitaja kohta?02.06.2017

Tere
Kas liikluskahju tekitajal on õigus tutvuda menetlustoimikuga või saada informatsiooni kahjunõude esitaja isiku, tema poolt antud seletuse ning liiklusvahendi kahjustuste andmete kohta? Tänan

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Üldiselt on kahju tekitajal õigus võlaõigusseaduse § 1015 alusel tutvuda nõude käsitlemise käigus kindlustusandja poolt kogutud andmetega. Erandiks võivad olla kannatanu isikuandmed või olukorrad, kus andemete avaldamine ei ole lubatud.
 

Küsimus: Kas kindlustusjuhtumi puhul lammutustööd peab teostama ametlik ettevõte või võib kasutada oma abijõudu?02.06.2017

Tere!

Kas kindlustusjuhtumi puhul lammutustööd peab teostama ametlik ettevõte või võib kasutada oma abijõudu ja kas kindlustus sellisel juhul lammutustööde eest ka midagi korvab?

Tervitades

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusandja hüvitab tekkinud kahju. Kahju hüvitatakse tavaliselt rahas. Tavaliselt ei ole kindlustuslepingus piiranguid või kokkuleppeid, kes võib või peab ehitise lammutustöid teostama.

Kui ehitis on saanud kahjustada nii, et selle taastamiseks tuleb kahjustunud ehitis lammutada, siis hüvitatakse lammutamise kulu, kui selle kulu hüvitamises on kindlustuslepingus kokku lepitud.
 

Küsimus: Kas nii ongi, et minu korteri veeavarii tõttu tekkinud allkorteri kahjustuse pean lihtsalt kinni maksma, lisainfot saamata?01.06.2017

Tere. 30.03.2017 juhtus minu korteris hilja õhtul veeavarii. Avarii tõttu sai kannatada allolevas korteris esiku kipsplaatidest ripplagi pindalaga umbes 4,5 ruutmeetrit. See selgus järgmisel päeval, kui käisin kannatanu korteris vabandamas ja enda poolt abi pakkumas. Selle kohta perenaine ütles, et kindlustus remondib ise. Ühe nadala parast ta nõudis minu kaest 1500 eurot kahju huvitamiseks, kuna minu korter oli kindlustamata. Imestades, et nii väike remont võib nii kallis olla, küsisin tööde ja materjalide kalkulatsiooni, mis siiamaani saamata. 07.04.2017 kasin kindlustuses sama küsimusega, kuid seal ka ei saanud ei ülevaatuse akti ei tööde kalkulatsiooni, jääb mulje, et mind lihtsalt ignoreeriti. Siiamaani oodatud informatsiooni asemel sain 19.05.2017 e-mail-i teel kindlustuse poolt kahju huvitamise arve summas 1308.05 eurot, millega ei ole nõus. Kas kindlustus teeb õigesti, hoides mind teadmatuses ja selja taga tegutsedes?Mida ma pean ette võtma, kui ei ole arve summaga nõus?Lugupidamisega

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Nõude esitaja peab tõendama nõude alust ja ulatust. Kui kindlustusandja esitas Teile tagasinõude, siis peab kindlustusandja nõude suurust Teile ka põhjendama, sh esitama vastava kalkulatsiooni.

Rääkige kindlustusandjaga läbi. Pakkuge, mis summa hüvitamisega Te nõus olete. Kui Te kindlustusandjaga vaatamata läbirääkimistele kokkuleppele ei saa, siis saate pöörduda vaidluse lahendamiseks lepitusorganisse, vt http://eksl.ee/et/lepitusorgan.
 

Küsimus: Kas mina kui lapsevanem pean tasuma sõiduki remondi, kui laps sõitis autole sisse?01.06.2017

Tere.
Minu alaealine 16.a laps sõitis jalgrattaga kõrvalteelt peateele sisse uuele sõiduautole. Loomulikult on süüdi laps. Sõiduk sai väga kõvasti viga, jalgratast enam ei ole. Laps viidi haiglasse. Sõidukil olemas kõik kindlustused. Kas mina kui lapsevanem pean tasuma sõiduki remondi? Kas kindlustus nõuab minult raha sisse? Kas omanik saab ka mulle rahalist nõuet esitada?

Tänan

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kahju tekitaja peab tekkinud kahju hüvitama. Seega, kui inimene jalgrattaga kahjustab sõidukit, siis tuleb see kahju inimesel hüvitada. Kahju tekitaja vastutust ei vähenda see, et kahjustatud asi oli kindlustatud. Kui kahjustunud asja remondi maksab kinni kindlustus, siis võib kindlustus nõuda kahju tekitajalt väljamakstud hüvitise tagasi. Kahjustunud asja omanik võib kahju tekitajalt nõuda seda osa kahjust, mida kindlustusandja ei hüvita, näiteks omavastutus vmt.

Vastutus lapse tekitatud kahju eest on sätestatud võlaõigusseaduse § 1052 ja 1053. Vanemad vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14–18-aastase tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist.