Liiklus- ja sõidukikindlustus

Kindlustuspraktikas ei ole välja kujunenud ühtset arusaama või reeglit, kuidas kliendi personaalset kahjuajalugu hinnata ning kui suures ulatuses on kindlustusmakse sellest mõjutatud. Iga kindlustusandja kasutab oma reegleid.

On tavaline, et arvestatakse sõiduki omaniku, sõiduki vastutava kasutaja ja kindlustusvõtja varasemalt sõlmitud kindlustuslepinguid ja kindlustusjuhtumeid. Ei ole võimatu, et kindlustusandja arvestab kindlustusmakse määramisel ka nende juhtumitega, kus inimene on kannatanu.

Täpsemalt liikluskindlustuse maksest vt siit https://lkf.ee/images/files/Liiklus_kindlustusmakse_veebitekst4.pdf.

Kui sõiduk on hävinud, siis hüvitab kindlustusandja kahjustatud isiku jaoks uue samaväärse sõiduki soetamise kulu. Kui sõiduk on kahjustunud, siis hüvitab kindlustusandja sõiduki taastamise mõistliku kulu.

Küsimusele - kas sõiduk on hävinud või kahjustunud, tuleb vastata iga selle juhtumi üksikasja arvestades. Kui erilisi asjaolusid ei esine, siis loetakse sõiduk hävinuks, kui sõiduki taastamise kulu ületab sõiduki väärtust peale taastamist.

Üldpõhimõte on, et kindlustus korvab juhtumi läbi tekkinud kahju. Kahju suurus asja hävimisel on selle väärtus. Seega, kui samasuguse sõiduki väärtus praegu on näiteks 12 000 eurot, siis tavaliselt ongi see õige hüvitis.

Küsimusest ei selgu, mis summa see oli, milles kindlustuslepingus kokku lepiti. Lähtuvalt lepingu tingimustest võib summa omada eri tähendust. Näiteks
- tegu ei olnud kokkuleppelise kindlustussummaga, vaid lepingusse märgiti kindlustusvõtja poolt hinnatud kindlustussumma. Kindlustusmakse arvutati selle summa alusel. Üle ja alakindlustuse riski kannab kindlustusvõtja, st juhtumi korral hüvitatakse sõiduki tegelik väärtus, kuid mitte rohkem, kui kindlustussumma. Kui sõiduki väärtus ületab kindlustussummat arvestatakse alakindlustusega;
- tegu oli kokkuleppelise kindlustusväärtusega lepingu sõlmimisel, kuid lepingus oli ka kokku lepitud, kuidas see summa aja jooksul väheneb.

Vaadake, mis on Teie kindlustuslepingus kokku lepitud, millele tugineb kindlustusandja arvates, et pakutud hüvitis on õige. Hinnake, mis kokkuleppeid kindlustusandja ei ole täitnud. Rääkige kindlustusandjaga läbi, selgitage oma seisukohti.

Kui Te ei saa kindlustusandjaga kokkuleppele ja arvate, et kindlustusandja on teinud vale otsuse, siis saate asja lahendada kindlustuse lepitusorganis, vt http://eksl.ee/et/lepitusorgan.

Kui sõiduk on treileril, st rattad ei puuduta maad, siis see sõiduk on veos ja ei osale liikluses. Seega sellisel juhul ei pea veetaval sõidukil liikluskindlustuse lepingut olema.

Kui sõidukit pukseeritakse, st rattad puudutavad maad, siis osaleb pukseeritav sõiduk liikluses ja selle suhtes peab oleme liikluskindlustuse leping.

Kahju põhjustaja liikluskindlustuse kindlustusandja hüvitab kahju sõltumata sellest, kas kannatanu sõidukil oli liikluskindlustus.

Kui liikluskindlustuseta sõidukit kasutati liikluses, siis selle sõiduki juht on süüdi kindlustuseta auto kasutamises. Selle eest teeb politsei trahvi.

Küsimuses toodu järgi sõitsite kõrvalteelt ette või otsa peateel liikunud roolijoodiku juhitud autole, siis põhjustasite õnnetuse Teie. Võib arvata, et peateel liikunud sõiduki juht ei vastuta Teie sõidukile tekitatud kahju eest. Seega peateel liikunud sõiduki valdaja vastutuse kindlustanud liikluskindlustuse kindlustusandja ei pea Teile tekkinud kahju hüvitama.

Kui Teie sõiduk oli kindlustatud vabatahtliku sõidukikindlustuse lepinguga, siis hüvitab kindlustusandja Teie sõiduki kahjustumisest või hävimisest tekkinud kahju.

Kirjeldatud olukorrale on vaid küsimuses toodud asjaoludele tuginedes keeruline vastust anda. Arvestades, et kindlustusjuhtumist on möödunud seitse aastat ja eeldatavalt on kahju hüvitamine takerdunud Teie tegevusetuse tõttu, siis võib mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt arvata, et Te ei saa täna nõuda seitse aastat tagasi toimunud kindlustusjuhtumi läbi tekkinud kahju hüvitamist. See arvamus põhineb muljelt, et Teie pidite edastama kindlustusandjale üldise remondikalkulatsiooni ja köögimööbli vahetuse kalkulatsiooni, kuid mingil põhjusel edastasite vastava info kindlustusandjale aastaid hiljem.

Viited võlaõigusseaduse paragrahvidele ja nende tõlgendus on õige, kuid neid tuleb tõlgendada koosmõjus konkreetse juhtumi asjaoludega. Omab tähendust, mis toimingud kindlustusandja seitse aastat tagasi ära tegi ja kas otsus kahju hüvitada või mitte sai tehtud või kui ei, siis mis põhjustel see tegemata jäi. Asjaolu, kas kindlustusandjal on vastava kindlustusjuhtumi dokumendid alles või mitte omab rolli ainult siis, kui peaks selguma, et kindlustusandja on seitse aastat tagasi midagi valesti teinud või tegemata jätnud ja peab seetõttu täna midagi uuesti tõendama. Teie poolt edastatud infost ei tulene, et kindlustusandja oleks midagi valesti teinud.

Nõude tavaline aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaeg hakkab kulgema nõude sissenõutavaks muutumisest. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Teie küsimuses toodud juhul muutus nõue kindlustusandja vastu sissenõutavaks alates ajast, mil saite juhtunust teada või pidite teada saama.

Kindlustuslepingus võivad kahjunõude esitamise ja aegumise asjaolud olla täpsustatud.

Kui olete seisukohal, et viis aastat tagasi toimunud juhtumi läbi tekkinud kahju kuulub kindlustuslepingu alusel hüvitamisele, kui kindlustusandjat teavitati juhtunust 2016. aastal, kuid kindlustusandja ei ole nõus kahju hüvitama, siis esitage kindlustusandjale oma seisukoht koos argumentidega, millele tuginete. Püüdke kindlustusandjaga kokkuleppele saada.

Kui Te kokkuleppele ei saa, siis saate vaidluse lahendamiseks pöörduda kindlustuslepitaja poole, vt täpsemalt http://eksl.ee/et/lepitusorgan.

Liikluskindlustuse leping võib olla sõlmitud kahel moel. Tavaliselt sõlmitakse leping, mis automaatselt ei pikene. Liikluskindlustuse seadus lubab sõlmida ka automaatselt pikenevaid liikluskindlustuse lepinguid. Vaadake lepingust, mis tingimustel Teie leping sõlmitud oli. Kui tegu ei olnud automaatselt pikeneva liikluskindlustuse lepinguga, siis lõppes leping kindlustusperioodi lõppedes.

Täpsemalt saab lepingu pikendamise eri võimalustest lugeda siit https://lkf.ee/images/files/Liiklus_lepingupikendamine_veebitekst6.pdf.

Kui põhjustasite liikluskindlustuse juhtumi ajal, mil leping oli lõppenud ja uut lepingut ei olnud sõlmitud, siis on kindlustusandjal õigus Teilt kannatanule välja makstud hüvitis tagasi nõuda. Kindlustusandja võib tagaasinõude esitada ka seitse kuud peale juhtunut.

Kui vaidlus on lepingu sõlmimise ajas, siis tuleb Teil esitada tõendid, millega kinnitate, et sõlmisite lepingu enne õnnetust. Kui sõlmisite lepingu internetis, siis on kõige tavalisem, et leping loetakse sõlmituks alates kindlustusmakse tasumisest. Makse tasumise fakti saate täpselt tõendada. Kui sõlmisite lepingu telefoni teel, saate esitada tõendina kõne väljavõtte, kus samuti on kellaajad näha.

Kindlustusandjale tuleb lepingu sõlmimisel esitada õiged andmed. Kui andmed lepingu kehtivuse ajal muutuvad, siis tuleb muutusest kindlustusandjat teavitada. Sõidukeid ei registreerita aadressile. Tõenäoliselt olete küsimuses mõelnud sõiduki omaniku aadressi.

Kui kindlustusandja kasutab kindlustusriski hindamiseks isiku elukoha teavet ning olete andnud vale teavet, võib kindlustusandja vähendada sõidukikindlustuse lepingu alusel makstavat hüvitist. Liikluskindlustuse puhul ei anna valeandmete esitamine alust hüvitise vähendamiseks, kuid kindlustusandja võib Teilt nõuda tagantjärgi õiget kindlustusmakset.