Loomaarst
Küsimus: Kas kord põletikuline olnud pankreas võib koera elus veel kannatusi põhjustada?01.11.2013
Tere!
Kohe kahe aastaseks saaval koeral avastati pankreatiit (öeldi, et on alles kujunemas ehk on loota, et jõudsime varakult jälile). Raviks saime mitu süsti ja kolm korda tilguti all olla. Mind aga huvitab selle diagnoosi laiem tagajärg ja sellega elamine. Saan aru, et eridieet ja mingid toidulisandid on olulised. Kas kord põletikuline olnud pankreas võib koera elus veel kannatusi põhjustada või areneda lausa eluohtlikuks? Kuidas on Teie sama diagnoosiga patsientidel läinud, kas on lootust, et koer elab pikalt tervelt ja rõõmsalt?
Suurimate tänudega
Kohe kahe aastaseks saaval koeral avastati pankreatiit (öeldi, et on alles kujunemas ehk on loota, et jõudsime varakult jälile). Raviks saime mitu süsti ja kolm korda tilguti all olla. Mind aga huvitab selle diagnoosi laiem tagajärg ja sellega elamine. Saan aru, et eridieet ja mingid toidulisandid on olulised. Kas kord põletikuline olnud pankreas võib koera elus veel kannatusi põhjustada või areneda lausa eluohtlikuks? Kuidas on Teie sama diagnoosiga patsientidel läinud, kas on lootust, et koer elab pikalt tervelt ja rõõmsalt?
Suurimate tänudega
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Pankreatiit ehk kõhunäärme põletik koos pankrease ja teda ümbritsevate kudede tursega on patsiendi jaoks äärmiselt valulik ning sellega kaasnevad ka tugev kõhulahtisus, intensiivne oksendamine koos isutuse ja kiire kaalukaotusega. Diagnoosida aitavad lisaks nendele sümptomitele kindlasti muutused verepildis ning spetsiifiline "palvetaja asend" mis aitab koeral haigusega kaasnevat suurt valulikkust paremini taluda.
Pankreatiidi ravimata jätmisel võivad kahjustatud saada teatavad kõhunäärme rakud ja selle tagajärjel välja areneda kas siis diabeet (häiritud on insuliini tootmine )või eksokriinne pankrease puudulikkus (kus häiritud on pankrease seedeensüümide tootmine, mis eritatuna kaksteistsõrmiksoolde osalesid toitainete lõhustamise ja imendumise protsessis).
Kindlasti võiks teie koer hakata regulaarselt käima tervisekontrollis (vereanalüüsid, ultraheliuuring, veresuhkru mõõtmine) ning toita võiks teda kindlasti väikeste portsudega ning tihti, et mitte suurte toidukogustega kõhunääret ärritada. Kindlasti tuleks vältida rasvaseid toite, lauajääke jms. Kõige sobilikum toit oleks spetsiaalne dieettoit vähendatud rasvasisalduse ja lisatud pankreaseensüümidega. Seda saab teie raviarst teie koerale tellida.
Küsimus: Millest on tingitud väikse kassi kõhuprobleemid, mis ei anna kuidagi järgi?15.10.2013
Tere! Mul on kodus pärsi-colorpointi üheksa kuune poiss. Kõhuga on tal probleeme olnud algusest peale, kõvasid junne üsna vähe, kogu aeg on kõht kas täiesti lahti või ikkagi kaka vedel. Olen käinud mitu mitu korda arstil. Saanud eritoite, ussirohtu korduvalt. Kuid abi pole millestki olnud. Kas peangi talle nüüd ainult seda royal´i eritoitu andma? Ta sööb muidu suure heameelega kõike muud, ka kodutoitu.
Nüüd on viimased päevad tal kõht jälle päris lahti olnud, sellest tulenevalt lakub ta enda taguotsa palju. Viimasel päeval ta lausa nutab kakal käies, ta taguotsa vaadates on see punane ja ilmselt valus, sellest ka nutt. Aga mida siinkohal ette võtta? Või millest üldse sellised kõhuprobleemid juba algusest peale?
Nüüd on viimased päevad tal kõht jälle päris lahti olnud, sellest tulenevalt lakub ta enda taguotsa palju. Viimasel päeval ta lausa nutab kakal käies, ta taguotsa vaadates on see punane ja ilmselt valus, sellest ka nutt. Aga mida siinkohal ette võtta? Või millest üldse sellised kõhuprobleemid juba algusest peale?
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Variante on mitmeid. Alates teraviljavalgu talumatusest kuni ainuraksete parasiitideni. Kas loomakliinikus käies on tehtud ka mingeid uuringuid-analüüse (vereproovid, roojaproov, röntgenuuring, toidutalumatuse test)? Kui ei ole, siis on ilmselt aeg hakata täpsemalt välja selgitama võimalikke põhjusi. Kõhulahtisus on organismi jaoks väga kurnav ja vajab kindlasti kompleksset ravi.
Küsimus: Kas kassi murdunud sabaluud saab veel kuidagi ravida?11.10.2013
Tere!
Leidsime 10 aastat tagasi murtud sabaga kassipoja, kelle ka endale jätsimegi. Kahjuks sabaluu on kohe selgroo lõpust st. esimesest sabalülist katki. Oleme nende aastate jooksul nii mõnegi vet.arsti juures käinud, et kuidagi loomakese saba liikuma saada, kuid vastuseks saime alati - pole muud kui amputeerida. Kahjuks aastatega asi on läinud hullemaks, Siim st. meie kass oma jalutamistega on veel oma saba murdnud ja need kohad on luitunud. Naljakas on vaadata, et kassil mingi kõver karvane pulk on taga saba asemel kuid tean, temal on valus kui ma teda silitan saba juurest. Saba valu ta ei tunne kuid kui katsud selgroolõppu, siis on lausa käega tunda nn. surinat närviimpulsse. Viimastel päevadel on temal silmad suureks läinud (nagu kastreeritud kassil) ja isu kadunud st. valud suurenenud. Kass on juba 10 a. vana ja tahaks, et ta ei piinleks oma sabaga. Kas tõesti pole võimalust sabaluu uuesti lahtimurda ja ilusti selgrooga ühendada, ei taha amputeerimisele mõeldagi.
Tänades!
Siimu pere
Leidsime 10 aastat tagasi murtud sabaga kassipoja, kelle ka endale jätsimegi. Kahjuks sabaluu on kohe selgroo lõpust st. esimesest sabalülist katki. Oleme nende aastate jooksul nii mõnegi vet.arsti juures käinud, et kuidagi loomakese saba liikuma saada, kuid vastuseks saime alati - pole muud kui amputeerida. Kahjuks aastatega asi on läinud hullemaks, Siim st. meie kass oma jalutamistega on veel oma saba murdnud ja need kohad on luitunud. Naljakas on vaadata, et kassil mingi kõver karvane pulk on taga saba asemel kuid tean, temal on valus kui ma teda silitan saba juurest. Saba valu ta ei tunne kuid kui katsud selgroolõppu, siis on lausa käega tunda nn. surinat närviimpulsse. Viimastel päevadel on temal silmad suureks läinud (nagu kastreeritud kassil) ja isu kadunud st. valud suurenenud. Kass on juba 10 a. vana ja tahaks, et ta ei piinleks oma sabaga. Kas tõesti pole võimalust sabaluu uuesti lahtimurda ja ilusti selgrooga ühendada, ei taha amputeerimisele mõeldagi.
Tänades!
Siimu pere
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
10 aasta taguse murru puhul pole selle "lahtimurdmine" enam mõeldav, rääkimata "saba uuesti selgrooga ühendamisest".
Et täpsemalt arvamust avaldada, peaks nägema Siimu sabast röntgenpilti.
Küll aga saate te talle oma loomaarsti kaasabiga pakkuda valuvaigisteid, et tema vaeva leevendada
Küsimus: Kas kassipoegi on võimalik päästa, kui neil on ilmselt bakteriaalne herpes kalitsiviroosiga?08.10.2013
Meil juhtus rumal õnnetus. Tõime koju pisikese kodutu kassipoja. Päev enne meile päriskoju toomist läksid tal silmad märjaks ja tuli tugev nohu. Meil just oma kassil pojad. Paranes sellest haigusest ja sai terveks, käis veel meie emakassil tissimas piima nagu oleks tema poeg ta. Nüüd hiljem lõi haigus välja meie kassiemal, üks meie lemmikpoegadest ka haigestus. Tuli nohu ja mädast eritist jooksis ninast, silmad vajusid ära nagu polekski neid peas. Sai antibiootikumi, muutus kõhnaks nagu luukere, toitsime teda vägisi ja siis suri. Kas nüüd surevad kõik need pojad? Üks loomaarst käskis kõik need nüüd magama panna, et surevad ära, pole mõtet ellu neid jätta, sest jäävad viirusekandjateks nad surmani. Tegemist on ilmselt bakteriaalse herpes kalitsiviroosiga, pluss kassi pügaraig on neil ka. Kas on neid võimalik päästa?
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Rumal õnnetus tõesti. Kindlasti ravida. Kaotada pole ju enam midagi. Herpesviirust on tõesti nii kasside kui ka inimeste hulgas suhteliselt palju aga tema poolt põhjustatud tervisehädad on pigem tüütud ja õigele ravile hästi alluvad. Kalitsi- või rinotrahheiidiviirusega on asi tõsisem ja kui nii emakass kui ka kassipojad haigestusid võib arvata, et teie kass on ise korralikult kompleksvaktsiiniga vaktsineerimata ning seeläbi pole ka kassipojad piisavalt emapiimaga kaitsvaid antikehi saanud.
Kuna viirus nõrgestab organismi ja tema vastupanuvõimet, siis areneb suhteliselt kiiresti ülemiste hingamisteede ja silmade bakteriaalne põletik ning väga väikesed kassipojad ei saa enam korralikult süüa ning kurtuvad suhteliselt kiiresti. Kassihaigus levib ka sellises olukorras suhteliselt kiiresti.
See on klassikaline kurb õppetund - soovisite head teha, aga välja tuli....
Küsimus: Kuidas saaksin 13-aastasele kollile kõrvavalu vastu abi, kui ta ei lase tohtrit ligi?07.10.2013
Tere.
Mul on 13-aastane segavereline kollikoer, kellel on juba pikemat aega probleemid kõrvadega. Kuna tegemist on sellise koeraga, kes ei ole kunagi loomaarsti vastuvõtul käinud, välja arvatud juhud, kui loomaarst käib kodus marutaudi süsti tegemas ja siis peame teda abikaasaga kahekesi kogu jõust paigal hoidma. Ka ei luba ta oma kõrva puhastada, kuigi nüüd pärast viimast ravikuuri lubab ta siiski vahetevahel mul oma kõrva puhastada ja sügada. Panin talle nahale kaks korda kahe nädalaste vahedega lestatilkasid, pärast seda tegin ka pika antibiootikumi kuuri, kuid vaatamata sellele ei ole probleem lahenenud, koer raputab meeleheitlikult pead nii, et kõrvad laperdavad, seda teeb ta küll peamiselt ööseti. Kõrvad on ka natukene punetavad ja kõrvas on ka pruunikat vaiku, kuigi mitte eriti. Kuidas saaksin koera kõrvast näiteks ise proovi võtta ja milliseid proove ja mille kohta oleks üldse mõtekas võtta ja teha. Ühesõnaga olen väga mures oma koera pärast ja ei tea mida teha, sest nagu ma ütlesin arsti juurde teda arvatavasti viia ei saa. Muidugi oleks võimalus, et ta panna narkoosi enne seda, kui minna arsti juurde, aga kas ta selle ka üle elab, ta siiski juba 13-aastane ja kunagi ei ole talle narkoosi tehtud.
Mul on 13-aastane segavereline kollikoer, kellel on juba pikemat aega probleemid kõrvadega. Kuna tegemist on sellise koeraga, kes ei ole kunagi loomaarsti vastuvõtul käinud, välja arvatud juhud, kui loomaarst käib kodus marutaudi süsti tegemas ja siis peame teda abikaasaga kahekesi kogu jõust paigal hoidma. Ka ei luba ta oma kõrva puhastada, kuigi nüüd pärast viimast ravikuuri lubab ta siiski vahetevahel mul oma kõrva puhastada ja sügada. Panin talle nahale kaks korda kahe nädalaste vahedega lestatilkasid, pärast seda tegin ka pika antibiootikumi kuuri, kuid vaatamata sellele ei ole probleem lahenenud, koer raputab meeleheitlikult pead nii, et kõrvad laperdavad, seda teeb ta küll peamiselt ööseti. Kõrvad on ka natukene punetavad ja kõrvas on ka pruunikat vaiku, kuigi mitte eriti. Kuidas saaksin koera kõrvast näiteks ise proovi võtta ja milliseid proove ja mille kohta oleks üldse mõtekas võtta ja teha. Ühesõnaga olen väga mures oma koera pärast ja ei tea mida teha, sest nagu ma ütlesin arsti juurde teda arvatavasti viia ei saa. Muidugi oleks võimalus, et ta panna narkoosi enne seda, kui minna arsti juurde, aga kas ta selle ka üle elab, ta siiski juba 13-aastane ja kunagi ei ole talle narkoosi tehtud.
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Kahju muidugi, et te oma koera maast-madalast arsti juures käimiste ja erinevate protseduuridega ei harjutanud, sest elu näitab, et varem või hiljem on see abi väga vajalik ning selle puudumine võib päädida paremal juhul haigusliku seisundi krooniliseks muutumisega. Sellisel juhul on juba päris raske kui mitte võimatu looma terveks ravida. Üks selline klassikaline näide ongi väliskõrva põletik, mis vajab kõigepealt tsütoloogilist uuringut, et kindlaks teha haigustekitaja(d), mis omakorda võimaldab meil täpse raviplaani koostada. Ideaalis peaks kontrollima otoskoobiga kuulmekäigu ja kuulmekile seisundit (samuti võõrkeha olemasolu või selle puudumist), mis lubab või välistab kategooriliselt teatud lokaalsete ravimite kasutamise.
Valdavatel juhtudel on vaja haiget kõrva regulaarselt loputada, sest koera kuulmekäik on suhteliselt pikk ning koosneb nii vertikaalsest kui horisontaalsest osast ning kuulmeava lähedal vatitikkudega torkimine ei ole eriti efektiivne. Loputamine aitab väljutada liigset kõrvavaiku, põletikulist nõret ja jms. mis on ideaalseks kasvulavaks bakteritele ja pärmseenele.
Teie juhtumi puhul oleks mõistlik võtta vatitikuga sedasama pruunikat nõret mida te koera kõrvas näete ja viia minigrip kotis loomakliinikusse, kus on võimalik teostada nii tsütoloogiline uuring kui ka parasiitide kontroll (kas neid niinimetatud lestatilkasid on vaja). Samuti tuleks võtta proov kindlasti ka teisest kõrvast. NB! ühe kõrva juures kasutatud vahenditega teise kõrva ei lähe!
Sedasi võite ise nakkuslikku materjali levitada.
Narkoosis looma ilma vastava eriala spetsialisti järelvalveta transportida kuhugi oleks väga ohtlik tegu.
Küsimus: Mis võiks olla põhjuseks ja kas peaksin muretsema, kui kass on piirkonniti karvadest paljas?07.10.2013
Tere!
Minu 5-aastasel isasel vene sinisel steriliseeritud kassil on esikäpad seestpoolt, tagumine kõhualune ja tagakäppade pealmised liigeste kohad karvadest paljad. Nahal mingeid iseärasusi ei ole, samuti ei ole karv mujalt lahti. Kassil mingeid muid erinevusi ei ole täheldanud, sööb kenasti ja hädasid teeb samuti hästi.
Toiduks saab Royal Canini eriti valiva kassi krõbinaid ja Whiskasi pehmet toitu päevas 2-3 korda. Sööb ka tavalist toorest magedat liha ja kana. Joob puhast vett.
Natuke murelikuks teevad need paljad kohad. Need on tekkinud umbes kuu ajaga, alguses läks kõhualune, siis tagakäppade pealmised kohad ja nüüd esikäppade alt. Kassihaigus kindlasti pole, kass on selle 3 a tagasi läbi põdenud ja tean, et selle haiguse moodi see välja ei näe. Kas muretsemiseks on põhjust ja soovitate arsti poole pöörduda?
Tänan vastamast!
Minu 5-aastasel isasel vene sinisel steriliseeritud kassil on esikäpad seestpoolt, tagumine kõhualune ja tagakäppade pealmised liigeste kohad karvadest paljad. Nahal mingeid iseärasusi ei ole, samuti ei ole karv mujalt lahti. Kassil mingeid muid erinevusi ei ole täheldanud, sööb kenasti ja hädasid teeb samuti hästi.
Toiduks saab Royal Canini eriti valiva kassi krõbinaid ja Whiskasi pehmet toitu päevas 2-3 korda. Sööb ka tavalist toorest magedat liha ja kana. Joob puhast vett.
Natuke murelikuks teevad need paljad kohad. Need on tekkinud umbes kuu ajaga, alguses läks kõhualune, siis tagakäppade pealmised kohad ja nüüd esikäppade alt. Kassihaigus kindlasti pole, kass on selle 3 a tagasi läbi põdenud ja tean, et selle haiguse moodi see välja ei näe. Kas muretsemiseks on põhjust ja soovitate arsti poole pöörduda?
Tänan vastamast!
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Kas need karvavabad kohad tekkisidki iseenesest või on siiski kass ise lakkunud. Selliste nahamuutuste tekkeks võib olla päris palju põhjuseid alates näiteks põieprobleemidest ja lõpetades stressiga.
Soovitan kindlasti kassiga loomakliinikusse minna ja lasta teha põhjalik tervislik läbivaatus ja vajalikud uuringud (nende osas saab täpselt otsustada vaid see loomaarst, kes looma üle vaatab ja teid põhjalikult kassi kohta ristküsitleb).
Küsimus: Kuidas peaks toitma diabeedi diagnoosiga koera?04.10.2013
Minu koeral diagnoositi diabeet. Saab insuliini 2 korda päevas. Kahjuks arst ei osanud eriti täpselt vastata toitmist puudutavatele küsimustele. Ta ütles, et peaks sööma kaks korda päevas ja põhjenduseks see, et üks kord toitmist oleks liiga vähe. Minu koeral on toit kogu aeg ees, sööb mitu korda päevas, kogused on väikesed ja ta pole ülekaaluline, mingit õgimist ei esine. Arst arvas, et nii võib, aga internetist lugedes võib jälle aru saada, et nii ei tohi, vaid toidukordade arv peab olema vastavuses süstidega. Kuidas on õige?
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Põhimõtteliselt peale toidu manustamist satub seedetegevuse tagajärjel vereringesse glükoos, mille transportimisega lihastesse insuliin peaks tegelema ning täpne toitmis- ja tegevuskava peaks selguma veresuhkru mõõtmistulemustest ja olenevalt sellest, kas ravim on pika või lühikese toimega. On neid, kes süstivad peale toidukorda, osad olenemata toidu tarbimisest iga 12 tunni tagant.
Soovitan niikaua, kuni mõõtmistulemused mingit seaduspärasust hakkavad näitama, toita teda kindlatel kellaaegadel ning toit võiks olla spetsiaalselt diabeetikutele mõeldud krõbinad ja konservid.
Küsimus: Kui kaua pärast kiisude imetamist võib kassi steriliseerida?04.10.2013
Sooviks teada, et palju aega peab kiisul poegimisest möödas olema, kui võib teda steriliseerima minna? Meie kiisul on juba kolme kuused pojad ja üks neist otsib endale veel kodu, teised kaks uue kodu juba leidnud :) Kiisu ikka veel imetab, ega imetamise ajal ei või vist oppi teha või kuidas sellega on? Kaua näiteks pärast viimase poja andmist peab vahe olema? Millist loomakliinikut Teie soovitate?
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Imetamise ajal ei soovitaks tõesti kassimammale steriliseerimise lõikust, sest tänu piimanäärmetele on piirkonna verevarustus üsna intensiivne, samuti võib kassipoeg imemise käigus kogemata opihaava vigastada. Nii et kiisupojad ära võõrutada ja oodata kuni piimanäärmed taanduvad. See võib võtta paar-kolm nädalat kuni kuu.
Soovitan valida sellise loomakliiniku, kus operatsioon tehakse opitoas, mitte suvalise laua peal samas vastuvõtus, kus kirurg kasutab enda ja patsiendi ohutuse huvides steriilset riistastikku, ühekordseid steriilseid kindaid, opilinu ja kitlit-mütsi-maski.
Kus võimalikult odava hinna pakkumise nimel EI kasutata looma elu ohtu seadvaid narkoosivahendeid, kus ei anta kassi teile magavana tagasi. Seda kõike mida te enda meditsiinilise teenindamise jaoks oluliseks peate nõudke ka oma loomale.
Küsimus: Kuidas selgusele saada, kas põletikulised silmad on tõukassi viirushaigusest või geneetiline viga?01.10.2013
Tere!
Ostsime paberitega uue generatsiooni tõu Siiami preili (suured kõrvad, peenikesed pikad jalad), kes ilmselt kolimisstressist (2,7 kuu vanuselt) juba esimesel päeval haigestus (reis oli pikk, kiisu pärit naaberriigist). Algul oli vaid üks silm punane, kuid juba järgmisel päeval mõlemad silmad paistes ja mädased. Paanikas olles läksime kohe arstile, kes määras Fucithalmic silmatilgad. Asi paremaks ei läinud, vastupidi... silmad olid juba peaaegu täiesti kinni puhastamisest ja tilkadest hoolimata ja kuna kahtlesin arsti pädevuses läksime teise arsti juurde, kes arvas, et on viirus ja määras antibiootikumid ja Oftan silmatilgad. Tundus, et ravi mõjub (kiisu sööb, kaal tõusnud ja on mänguline), 1 silm on nüüdseks (haigus kestnud 9 päeva) täiesti ilus ja juba on näha ka sinist silmavärvi, kuid eile hommikul läks teine silm (silm millest kõik alguse sai) uuesti täiesti tulipunaseks ja kolmas laug paistes ja selle silmaga ta kindlasti hetkel ei näe. Kasutan ikkagi tilku edasi, kuid kardan pisikese silma pärast. Võimalus on muidugi, et ta on öösel mänguhoos oma silma lihtsalt vigastanud, kuid kuidas seda selgeks teha? Kas viiruse (herpes) puhul võib olla tagasilööke ja hoopis silm hullemaks minna? Või ehkki antibiootikum mõjus, kas võib olla, et tegemist siiski mingisuguse hullema haigusega? Kas pisike võib sellest haigusest pimedaks jääda, ehk peaks kiiremas korras kassi silmaarstile viima?
Lisaks küsin, et kas tegu võib olla mingisugusest geneetilisest haigusest tingitud veaga või tõukassile omase haigusega, kuna paberite kohaselt ei tohiks tal midagi viga olla? Küsin, kuna olen kasvatanud kolme kassi, küll isaseid, kuid kellelgi pole kordagi viirushaiguseid olnud. Hetkel kass elab üksi, teisi kasse pole.
Ja kas selline viirushaigus võib mõjutada järglaste tervist, kuna kiisu on näitusekass ja sobilik ka aretusemaseks ning on võimalik haruldase värviga siiami kandja. Kui jah, siis on ilmselt targem pisike steriliseerida ja pakkuda talle vaid armastavat kodu?
Olen väga tänulik Teie nõuande eest!
Ostsime paberitega uue generatsiooni tõu Siiami preili (suured kõrvad, peenikesed pikad jalad), kes ilmselt kolimisstressist (2,7 kuu vanuselt) juba esimesel päeval haigestus (reis oli pikk, kiisu pärit naaberriigist). Algul oli vaid üks silm punane, kuid juba järgmisel päeval mõlemad silmad paistes ja mädased. Paanikas olles läksime kohe arstile, kes määras Fucithalmic silmatilgad. Asi paremaks ei läinud, vastupidi... silmad olid juba peaaegu täiesti kinni puhastamisest ja tilkadest hoolimata ja kuna kahtlesin arsti pädevuses läksime teise arsti juurde, kes arvas, et on viirus ja määras antibiootikumid ja Oftan silmatilgad. Tundus, et ravi mõjub (kiisu sööb, kaal tõusnud ja on mänguline), 1 silm on nüüdseks (haigus kestnud 9 päeva) täiesti ilus ja juba on näha ka sinist silmavärvi, kuid eile hommikul läks teine silm (silm millest kõik alguse sai) uuesti täiesti tulipunaseks ja kolmas laug paistes ja selle silmaga ta kindlasti hetkel ei näe. Kasutan ikkagi tilku edasi, kuid kardan pisikese silma pärast. Võimalus on muidugi, et ta on öösel mänguhoos oma silma lihtsalt vigastanud, kuid kuidas seda selgeks teha? Kas viiruse (herpes) puhul võib olla tagasilööke ja hoopis silm hullemaks minna? Või ehkki antibiootikum mõjus, kas võib olla, et tegemist siiski mingisuguse hullema haigusega? Kas pisike võib sellest haigusest pimedaks jääda, ehk peaks kiiremas korras kassi silmaarstile viima?
Lisaks küsin, et kas tegu võib olla mingisugusest geneetilisest haigusest tingitud veaga või tõukassile omase haigusega, kuna paberite kohaselt ei tohiks tal midagi viga olla? Küsin, kuna olen kasvatanud kolme kassi, küll isaseid, kuid kellelgi pole kordagi viirushaiguseid olnud. Hetkel kass elab üksi, teisi kasse pole.
Ja kas selline viirushaigus võib mõjutada järglaste tervist, kuna kiisu on näitusekass ja sobilik ka aretusemaseks ning on võimalik haruldase värviga siiami kandja. Kui jah, siis on ilmselt targem pisike steriliseerida ja pakkuda talle vaid armastavat kodu?
Olen väga tänulik Teie nõuande eest!
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Tundub, et kiisu silmaarstile viimine oleks praegu hea mõte. Kindlasti tuleks ära teha (kui neid muidugi juba tehtud pole) elementaarsed uuringud (pisaratest, kornea haavandi test) ning vajadusel tuleks mädasest nõrest võtta proovid ning määrata tekitaja +antibiogramm.
Kuna silma sidekest ja ilmselt ka pisaranääre on turses ja punased, ei saa välistada ka ärritust (mehhaaniline, keemiline) aga seda peaks spetsialist kindlasti uurima. Geneetiliste haiguste kohta on samuti keeruline adekvaatset nõu anda aga silmaarst saab läbi viia silmapõhja uuringu ja siis on võimalik juba rohkem sellekohast infot anda.
Küsimus: Kuidas saaksin suure segaverelise koeral liigeste vaevust leevendada, kui ta ei lase kedagi süstlaga ligi?01.10.2013
Tere!
Pöördun Teie poole murega, kuna viimaste nädalate jooksul olen märganud, et minu suurel segaverelisel koeral (10+ aastat vana) on peale lamamist jalad kanged ja kohati ka lonkab ja niutsub. Sellist asja pole varem olnud, ehk seepärast, et oli suvi ning niiskust vähem? Seda on väga raske pealt vaadata, tahaks midagi teha, aidata, leevendada. Probleem seisneb sellest, et koer ei lase juba väiksest peale endale kedagi ligi (isegi pereliikmeid mitte), kes on süstlaga ja veel vähem võõrast inimest (loomaarst), muutub lausa kurjaks, kuigi muidu on väga leebe ja sõbralik koer. Kas on ka muid võimalusi valu vaigistamiseks peale süstimise? Näiteks suukaudsed ravimid, toiduga anda? Ning mis oleks üldse võimalused, kuidas saab koera elu paremaks muuta?
Suur aitäh vastamast!
Pöördun Teie poole murega, kuna viimaste nädalate jooksul olen märganud, et minu suurel segaverelisel koeral (10+ aastat vana) on peale lamamist jalad kanged ja kohati ka lonkab ja niutsub. Sellist asja pole varem olnud, ehk seepärast, et oli suvi ning niiskust vähem? Seda on väga raske pealt vaadata, tahaks midagi teha, aidata, leevendada. Probleem seisneb sellest, et koer ei lase juba väiksest peale endale kedagi ligi (isegi pereliikmeid mitte), kes on süstlaga ja veel vähem võõrast inimest (loomaarst), muutub lausa kurjaks, kuigi muidu on väga leebe ja sõbralik koer. Kas on ka muid võimalusi valu vaigistamiseks peale süstimise? Näiteks suukaudsed ravimid, toiduga anda? Ning mis oleks üldse võimalused, kuidas saab koera elu paremaks muuta?
Suur aitäh vastamast!
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Põhjusi, miks suurt kasvu eakam koer lonkab ja ka sinna juurde niutsub, on mitmeid, aga valdavalt seotud suuremate liigeste (põlved, puusad, küünar) degeneratiivsete või lausa põletikuliste muutustega. Suukaudsed valu- ja põletikuvastased ravimid on täiesti olemas aga nende saamiseks peate siiski loomaarsti poole pöörduma ning koos leiate kindlasti sobiliku ravimi ja ka õige doosi vastavalt koera kehakaalule.