Koerad

Meil on 10-aastane koer. Suvel võtsime kassipoja, kes nüüdseks 4-kuune. Koer elab suurema osa väljas, kassipojal võimalus olla nii toas kui õues. Rohkem muidugi on ta toas. Meil on välisukse taga vana tugitool, mis on juba aastaid seal olnud ja nüüd magab seal kassipoeg, kui ta väljas on.
Viimasel ajal oleme näinud, et koer(hagijas) läheb ise sinna tugitooli, kui kassi ei ole. Ta pole mitte kunagi seal maganud ja ta isegi ei mahu sinna hästi. Koeral endal on pesa täiesti olemas ja muidu ta kassipoega endale lähedale ei lase.

Tere.
Võtsime endale tõutunnistusega kuldse retriiveri kutsika. Eelmine omanik ütles, et peame ta nüüd eesti kennelliidus oma nimele registreerima. Kas seda saab teha läbi arvuti, vajadusel saan dokumendid skännida.
Kas koera nö ümber kirjutamine maksab?
Ette tänades

Tere!
Lühidalt on tegu väikest kasvu isase 4a koeraga, kes sai 2a tagasi kaukaaslaselt niivõrd pureda, et pidime veetma enam kui nädala haiglas tilgutite ja valve all.

Enne traumat oli koer rõõmsameelne väikest kasvu klähvits, kes oli kõikidele külalistele ning naabritele väga armas ja viisakas. Pereliige oli käinud ka selleks ajaks kuuletuskoolitustel, mille tulemused olid head.

Peale traumat muutus koer kartlikuks, suuremate koerte peale muutub nõnda agressiivseks, et minu käratamiste peale ta ei reageeri (tavalise hääletooniga rääkimine on nagu hane selga vesi), tõstes traksidest koera maast kõrgemale, nagu kuuletuskoolitusel õpetati, olen saanud ise hammustada, kuid hiljem on koer pahandusest aru saanud ja väga alandlikult käitunud perenaise suhtes.

Väiksemad koerad on tal valida. Osadega suudab ta mängida pikka aega, kuid mõned on tema jaoks sama vastuvõetamatud kui suured koerad.

Viimasel ajal oleme tähele pannud, et talle ei meeldi ka mehed, kelle peale ta lakkamatult haugub. Kindlasti on koeral komme luua oma territoorium, ehk see plats/ala/tuba, kus ta parasjagu viibib on tema ala ning seal ta haugub võõraste peale ja võib muutuda agressiivseks, ehk püksisäärest kinni hakata. Kindlaks oleme ka teinud selle, et koer valib omale lapsed kelle peale ta agressiivselt hüppab, kuid leidub ka lapsi, kel laseb ta end kõrvast sikutada, omale süüa pakkuda ja kui koer magab, siis ennast patsutada, mis tundub talle vägagi meeldivat.

Peale traumat on koer vahel ka perenaise suhtes agressiivne ja kipub hammustama, kuid kuna koer on väike, siis pisikesed hambajäljed on talutavad, kuid vaimselt on see vastuvõetamatu. Samas, hoolimata hammustamisest, on koer perenaise suhtes hooliv, koer ei lase väljas jalutades perenaisele enamus inimesi ligi.

Oleme suhelnud nii mõnegi teise spetsialistiga. Osad on soovitanud teha koerale närviuuring, mille eesmärgiks on välja selgitada, kas koera närvid on tõesti nii läbi. Kui see tõesti nii on, siis tuleks koer magama panna, mis oleks meie valikutest viimane.

Meile on soovitatud võtta ka teine koer, kellega tekiks nö vennatunne ja siis pole ka väljaskäigud praegusele koerale pealtnäha niivõrd ohtlikud. Muidugi oleks uue koera juurde võtmine juurde suur muutus, milleks tuleb tervel perel muuta eluharjumusi, kuid tõesti ma tahaks anda endast parima ja jätta koer meie sekka. Soovime ta edasipidised aastad teha rahulikuks ja rõõmsaks.

PS! Peale õnnetust oleme käinud ka kuuletuskoolitusel, kuid sealt tulles polnud tulemus rahuldav. Jah, toas, pere seltsis on ta rõõmsameelne ja oskab teha trikke ning kõrval käia, kuid välja minnes, ka kõige väiksemad häirivad tegurid hirmutavad teda ja muudavad ta rahutuks.
Palun abi, et muuta koera edaspidised eluaastad paremaks.

Õde töötab juba umbes pool aastat sellise töö peal, et 2 nädalat on ära ja 2 kodus, mis tähendab, et ta toob oma koera 2 nädalaks minu juurde (elan linnas majas, kus on ka oma hoov). Koer on ca 2-aastane emane keskmist kasvu krants, endal mul koera pole. Kui koer on minu juures, saame omavahelise suhtlemisega ja väikese tegelemisega karjasuhted paika ja teise nädala lõpuks tavaliselt koer käitub paremini (haugub vähem naabrite ja möödujate peale, ei hüppa minu ega laste peale jne). Õde ise koeraga koolitamise mõttes ei ole tegelenud, siit ilmselt ka käitumisprobleemid. Enda kogemus on, et olen ühe Saksa lambakoera koos koolitamisega üles kasvatanud. Probleem on selles, et kui koer on vahepeal jälle õe juures, siis hakkan kõike otsast peale, kuna koera käitumine meie juures on jälle kehv. Kas minu käitumine on olnud õige või ei peaks ma üritama koera nö ajutiseks peremeheks saada - võib-olla ajab see teda karja juhi osas segadusse, kuna tal ju on peremees.
Ja siit ka teine küsimus: kuna plaanin ka endale kutsika võtta, kas siis selle koera halb käitumine segab ka kutsika kasvatamist-koolitamist, kas halvad kombed jäävad külge?

Mul on vana segavereline keskmist kasvu isane koer (15-aastane, umbes 20 kg). Koeral on mõned terviseprobleemid, nagu näiteks südamepuudulikkus, mida ravime tablettidega. Kuigi koer on vana, on ta väga hea isuga, elurõõmus ja armastab õues käia. Viimasel ajal on tal tekkinud kummaline komme. Nimelt õhtuti ja öösiti ta kraabib oma pesa. See tegevus tundub meeleheitlik ja järelejätmatu. Vahel kraabib kogu madratsi paigast ära ja siis jätkab põranda kaapimsiga, mis öösiti tekitab jubedat heli. Paar korda on ta selle tegevuse lõpetanud ka pesasse pissimisega. Kuna tal on südamepuudulikkus, siis selline hoogne kraapimine ajab teda hingeldama ja köhima, mistõttu on kogu see tegevus nii talle kui mulle väga kurnav. Kas oskate öelda, miks ta seda teeb ja kuidas selle probleemiga tegelda? Tänan Teid.

Oleme pikalt kaalunud koera võtmist lemmikloomaks ja oodanud juhust, et ta ise meie juurde tee leiaks. Nüüd ongi selline olukord tekkinud, et on võimalik võtta perre 5-kuune labrador (ilma tõutunnistuseta), kes on siiani elanud teises peres ja pere tahab nüüd temast loobuda. Kuidas mõjub selline koduvahetus ja ka peremehe vahetus loomale ja millele tuleks eriti rõhku panna temaga kontakti loomisel, arvestades, et tal on juba pere ja peremees olnud. Elame eramajas, meie pere on neljaliikmeline. Kuidas käituda, et loom vähem häiritud oleks?

Mul on 2-kuune taksi kutsikas. Muidu tubli ja tragi, aga kohutavalt teeb oma hädasid tuppa. Kui temaga õue minna, siis pissib kohe, aga nii kui tuppa tagasi tulla, läheb mõned minutid ja juba ta pissib kusagile. Meil ei ole kindlaid kellaaegu, aga peale söömist ja ärkamist käime väljas. Öösel armastab ta ka kohutavalt häda ajada. Hommikuks on pissiloike vähemalt 4 ja ka kaka hunnik. Kas peaks ööseks toidukausid ära võtma?

Käime koeraga koertekoolis, muidu ei oleks ta nii sõnakuulelik, koolis saab ta ilusti hakkama ja teeb ülesandeid kaasa, kuid linnas ei saa hakkama.

Mida teha, kui 2-aastane labradori retriiver on elanud siiani maal ja pole harjunud linnas jalutamisega? Oleme pidevalt proovinud teda harjutada, kuid kui ta näeb kedagi teist, kas inimest või koera, siis ta ikka jookseb nende juurde ja ta nagu ei kuuleks mitte midagi. Ka maius ei aita. Muidu on sõnakuulelik koer küll, aga linnas nagu lülitaks end välja. Mida teha?

Tere!
Koer kardab paaniliselt vihmavarjusid. Varem ei olnud midagi, nüüd järsku hakkas neid kartma. Kui aknast mõni vihmavarjuga inimene mööda kõnnib, hakkab koer värisema ja poeb voodi, laua või tooli alla peitu. Koer on nii käitunud juba umbes 2 päeva, kuna ilm on olnud vihmane ja inimesed liiguvad vihmavarjudega ringi. Koer küll õnneks magab ja sööb, aga kahju on vaadata, kuidas ta väriseb ja kardab.
Kas peaks kellegi poole pöörduma või on võimalik kodus midagi teha, et asi paremaks muutuks?
(Koer on 2-aastane)