Lemmikloomad

Tere,
Sooviksin endale võtta Cavalieri, kuid olen palju kuulnud halba selle tõu tervise kohta. Küsimus on selline, kas oleks võimalik kutsikaeas juba arstil ära määrata, kas tegemist on terve või haige koeraga (pean silmas eriti südame haigusi, MVD, SM)?

Tere,
püüdsime õuest ca 7-kuuse kassipoisi, kel ränk talv õues üle elatud. Poiss on reibas ja uudishimulik ning väliselt terve, ent perenaise terane silm avastas järgmist:
- kassipoisi silmanurkades on pärast ärkamist veidi mädast ollust;
- kui Poissi silitada ja ta heameelest nurru müristab, hakkab ta liiga sageli ja tugevalt neelatama. Ja aeg-ajalt tundub, et tema hingeõhk võiks värskem olla. Tänaseks on Poiss tubane olnud 6 päeva, saanud ussirohtu ja kvaliteetkassitoitu. Kuna tegelane alles harjub inimeste ja tubase eluga, siis arstile viimine oleks talle hetkel ilmselt liig mis liig. Ehk siis - kas tegemist võib olla tavapäraste nähtudega (silmade puhul nt tubane kuiv õhk, liigne valgus vms) või pigem mitte? Vahemärkusena: aeg-ajalt on silmad hommikuti rähmased ka meie kodukassidel, kes käivad regulaarselt arstlikul läbivaatusel ja on igati terveks tunnistatud. Vastuse eest suured tänud ette!

Tere!
Mul on 5-kuune yorki poiss. Probleem on selles, et ta ei ole nõus pissima ei lapile ega ajalehele. Õues on veel liiga jahe ja õues õpetada veel seetõttu ei saa. Kuskil 3 kuuselt oli tal ajalehele tegemine selge, aga siis kolisime ja sellega millegi pärast unustas ta õpitu. Nüüd teeb ta häda salaja, siis kui keegi ei vaata. Aga riielda ei saa, kui peale ei satu, sest siis ta ei saa enam aru mille pärast ju riieldakse. Kui satun peale, keelan teda ilusti ja tõstan õigesse kohta - sealt läheb ta kohe minema ja ei tee üldse, mängib nö solvunut. Iga kord kui teeb õigesse kohta (mis juhtub viimasel ajal järjest harvemini ) annan preemiat ja kiidan. Olen kogu aeg kasutanud sama taktikat, nii nagu soovitatud - iga kord kui teeb õigesse kohta, premeerin ja kiidan, kui ei tee, siis keelan rahulikult ja tõstan õigesse kohta. Ta saab väga hästi aru, mis tähendab käsklus "ei tohi", igal muul ajal reageerib ta sellele ilusti, aga ainult mitte pissimise ega kakamisega. Olen täiesti mures ega tea enam, mida ette võtta või mida ma valesti teen. Ta on muidu väga kuulekas ja tubli poiss, ainult häda tegemine on probleem. Kodus on kõik vaibad ja põrandad täis lastud ja samamoodi pissib ta külas käies vaipadele ja põrandatele. Ilmselt pole probleem tõsine, kuna ta on alles 5-kuune, kuid olen siiski mures, kuidas teda õpetada, kui ta seda salaja ja minu seljataga teeb, ma ei saa ju tal iga sekund järgi käia. Ja ma olen täiesti kindel, et ta teeb seda teadlikult, sest muidu on ta väga arukas ja õpib kiiresti. Kas on midagi, mida ma teen õpetamisega valesti? Kas on veel mingit nippi või lahendust?


Ette tänades!

Võtsin endale isase kassipoja oktoobris. Hakkasin temaga vaikselt enne lume tulekut rihmaga aias jalutamas käima. Teisi kasse nähes ta muutus väga vaenulikuks. Kuni jaanuarini käisin temaga ülepäeva rihmaga õues jalutamas. Siis hakkas tal jooksuaeg ja lasime ta ära kastreerida. Nüüd kui tahan teda tuppa viia, siis muutub ta agressiivseks, küünistab, sisiseb ja hammustab. Toas ta küünistab ja hammustab natukene ainult mänguhoos, aga sisisemist ta ei tee toas mitte kunagi. Paar nädalat tagasi proovisime uuesti, siis ta pärast õues käiku lasi tuppa ilmatu suure pissiloigu, nagu ta jooksuajal tegi. Nüüd ei julge teda enam õue lasta. Kõige suurem probleem seisnebki selles, et kui nüüd kevadel aknaid avada, jookseb tema kohe sinna ning esimesel või teisel korrusel olles tahab ta kohe aknast välja hüpata. Kui ma teda õrnalt kinni hoian ja lasen aknast välja vaadata, siis ta muutub ka agressiivseks. Kas tõesti värske õhk muudab teda nii agressiivseks? Samuti ei tea, kas julgen teda üldse enam kunagi aeda lasta, kartuses, et ta lihtsalt jookseb ära ja ei tule enam kunagi tagasi.

Tere!
Tegemist 5-aastase kastreeritud isase kassiga, kes käib ka õues. Tihti on ussid. Saab iga kahe kuu tagant ussirohtu. Viimased mitu kuud on oksendanud pea üle päeva. Sööb palju 5-6x päevas. Oksendamine tekib tavaliselt koheselt söömise järel ja alati siis, kui ta on koguselt palju söönud. Arst soovitas Fibre kuivtoitu. Konserve saab ka kõrvale. Tõesti, nii kaua kui seda sööb on ok. Nii kui muud hakkab sööma, hakkab jälle oksendama. Pastasi ei õnnestu anda.
Kaal on olnud langustendentsiga alati kui on ussid ja kohe hakkab tõusma peale ussirohu andmist. Nüüd olen andnud juba 2-3 korda ja hoolimata heast söögiisust kaal ei tõuse. Ei ole haiglaslikult kõhn aga võiks vähe tugevam olla küll. Kass on hirmus tigeda iseloomuga ja pean hoolikalt kaaluma arsti juurde viimise vajadust, et liigselt stressi mitte tekitada ega liigset narkoosi teha. Kas on põhjust muretsemiseks?
Tänades!

Tere!
Kui 3-aastasele koerale anda konti, oleme märganud, et tal on peale seda kõht väga kinni. Kas tohib talle üldse konte sööta või võivad kõhuprobleemid olla millestki muust tingitud?

Kõike ilusat!

Mul selline mure, et jõulude ajal vanematele kingitud viirpapagoil nokk ketendab ja ajab kogu aeg saba suled ära. Viimasel ajal pole lennata ka tahtnud aga laulab ilusti peegli juures. Tavaliselt kui maiustus pulga talle panime, siis sõi tolle poole tunniga puhtaks, nüüd seisab juba mitmendat päeva, paar ampsu on võtnud. Kardan, et ta on tõsiselt haige. Lugesin netist, et tegu võib olla mingi lestaga, kes seal nokal käike uuristab. Mida teha? Loomaarstile pole võimalik ka kuidagi temaga minna. :S

Tere,
Kui väikese majade grupi vahetus ümbruses elab juba aastaid mitmeid rästikupesakondi ja tihti võib neid või nende poegi kohata otse maja õues. See on päris hirmuäratav ja ohtlik. Mida peaksime tegema või kuhu pöörduma, kui ei taha nendega koos elada?

Meie umbes 5-aastasel kastreeritud tubasel isakassil tekkis mõni aeg tagasi (vist umbkaudu 3-4 nädalat) nohu, ehk siis hakkas tihti aevastama. Viimasel ajal ka nohiseb kõvasti ja nüüd avastasime selle põhjuse: parempoolne ninasõõre on üleni turses, koonu pealt ka, mistõttu saab hingata ainult ühe ninapoolega. Sööb-joob üsna samamoodi kui varem, aga pole nii liikuv ja mänguhimuline. Kas temaga peaks loomaarsti külastama või teda ise kuidagi aitama - või on see tavaline kassinohu ja läheb ise üle? Meie hoole all on kass alates 4. elukuust ja senise elu jooksul on tal küll korra-paar sellist aevastamist olnud, aga paistetust mitte.
Kuna me ei ela jõukalt, oleks kasulik, kui oskaksite teatada ka ligikaudse summa, millega peaks arvestama loomaarsti juurde pöördumisel, mis siis võib kuluda uuringutele ja ravile.
ette tänades

Tere! Olukord selline, et paar päeva tagasi hakkas kass kõrva jubedalt kratsima, täna hommikuks oli tal kõrv vist ilmselt nii valus juba kratsimisest, et puudutada ei lase ja hoiab kõrva kuidagi lontis. Ise on ta täiesti uimane, ei söö ega joo. Peale vaadates saab kohe aru, et haige. Kõrv on seest must, nagu oleks vaik vms. Mida peaks tegema? Kahjuks on kass muidu väga energiline ning võõrastel ennast katsuda üldse ei lase, mistõttu loomaarst ei saa talle ligigi.