TV, audio/video, fototehnika

Hea küsija
Telepildi vaatamiseks peab teler ikka pilti näitama. Kirjutate, et kuskil mai keskel kadus teleril pilt sootuks, kuigi digiboks on jätkuvalt teleriga ühendatud.
1. Kui teler end küll sisse lülitab ja ekraanil midagi ei näita, siis kontrollige, kas teleris on valitud õige AV sisend. See peab olema sama, millesse on ühendatud digiboksist tulev kaabel.
2. Soovitan kontrollida teleri ja digiboksi vahelist ühenduskaablit. Kui see on korralikult pesades nii digiboksi kui teleri poolel, siis ilmselt on teie teler töölepingu ülesütelnud ja mingi vaheseadme lisamine ei aita.
3. Kui kaks eelpool toodud soovitust ei too pilti teleri ekraanile, peab hakkama mõtlema teleri väljavahetamise peale.

Starman operaatorina kasutab kahte erinevat digiboksi tüüpi, millest üks sobib kasutamiseks vaid kaabelTV võrgus ja teine vaid õhkTV (Zuum) signaali vastuvõtmiseks.
Seega, kui eelnevalt on Starmani digiboks kasutusel olnud kaabelTV võrgus, siis sellega ei ole võimalik õhu kaudu levivaid tasuta kanaleid vastu võtta.
Kui eelnevalt oli digioks kasutusel üle õhu leviva digitelevisooni vaatamiseks, siis see digiboks sobib ilma lepingu ja vaatajakaardita tasuta telekanalite vastuvõtuks ning vaatamiseks.

Nutitelerites olev veebi sirvik saab hakkama lihtsamate veebilehtede kuvamistega, aga täit funktsionaalust, nii nagu me tarbijatena olema harjunud kasutama arvutis või tahvelarvutis, hetkel neil veel ei ole.
Seega võib öelda, et teleri sirviku funktsionaalust ei saa kahjuks võrrelda arvuti või tahvelarvuti võimekusega.
Tellitud digilehtede lugemiseks tuleb kasutada ikka kas arvutit või tahvelarvutit-nutitelefoni. Põhjuseks, et need digilehed oskavad arvestada vaid arvuti ja nutitelefonide veebisirvikutega.
Kahjuks on teleri veebivõimekus hetkel veel arengustaadiumis.

Hea küsija

Numbrid ekraani resolutsiooni 720p, 1080i ja 1080p taga näitavad, mitu kaadrit sekundis edastatakse telepilti. Ehk siis 24, 25 ja 50 taga on veel ühik herts (Hz), mis näitab, et telepilt saabub digiboksist telerisisse vastavalt siis 24, 25 või 50 kaadrit sekundis sagedusega.
Tavatelepilti vaadates võib-olla need vahed silmaga otseselt välja ei tule, eriti kui kasutusel 25Hz või 50Hz kaadrisagedus. Siiski on soovitus kasutada 50Hz kaadrisagedust, kuna sel juhul on kaadrite vahetus silmale märkamatum, seda eriti kiiremat tegevust kuvavate filmide või saadete puhul.
Eraldi peab rääkima 24 Hz kaadrisagedusest. See vorming on kasutusel kinofimide puhul ning filmist "Viimne reliikvia" tuntud tõllastseenis vaid selle sageduse valimisel, liiguvad tõlla rattad õiges suunas. Kui on valikus 25 või 50 Hz, siis liiguvad tõllarattad teleri ekraanil vastusuunas.
Igapäevases teleri vaatamiseks ei soovita kasutada 24 Hz sagedust, kuna siis võib tunduda näiteks AK või TV3 uudistesaadetega kaasneva tekstiriba tekst katkendlik.
Seega - teie valik, 1080p50, on õige seadistus.

Miks Samsungi Elioni app jääb alla motorola digiboxile?
Tuleneb ühelt poolt Samsungi teleri ja selle koosseisus oleva SmartHubi eripäradest (osad vead on Samsungi spetsiifilised) ja teisest küljest probleemide ja versioonide tegemise protsessi erinevustest võrreldes Motorolaga, kus saame ise otse kontrollida versioonide väljastamist.

Miks KordusTV pole reklaamivaba?
Teada viga ning selle kõrvaldamisega tegeleme. Laheneb peale järgmist Elioni nutiTV rakenduse versiooni uuendust. Paraku kuna sõltume palju Samsungist endast, siis ei tea lubada konkreetset aega, millal see välja tuleb.

Kui vahetad kanalit, tuleb valida jälle sobiv keel, valitud keeled ei seisa paigal.
On täheldatud osade kanalitega (näiteks Viasati kanalid). Otsime lahendust.

Kanalid ei ole pilt-pildis jne.
Samsungi teler ei ole võimeline ühe rakenduse sees võtma vastu kahte striimi korraga.

Kui vaatad filmikanalit TV1000-s 3D-s on tõlketa.
3D tugi subtiitritele puudub. Ilmselt ei saa ka olema, kuna telekanalid ise on 2D-s.

Samsungi teleris F6400 on sisseehitatult olemas nii DVB-T kui ka DVB-C tuuner. Ehk siis maakeeli, et see teleri mudel on suuteline ilma digiboksita vastu võtma nii kaabelTV kui ka õhkTV kanaleid.
Teie kirjast järeldub, et olemasolev antenn tõesti on korras, kuna teine teler on suuteline õhkTV tasuta kanaleid vastu võtma. Soovitan tõsta F6400 teler täpselt sama antennikaabli otsa, kus hetkel asub vanem teler.
Avada menüü, kanalite automaatne otsing - ja kindlasti valida sealt ainult digitaalsed kanalid. Sama menüü osa all on ka analoogkanalite otsing. Eestis analoogkujul TV signaali edastus lõppes juba aastal 2011. Ka tasuta levivaid telekanaleid edastatakse vaid digitaalsel kujul. Ka algsetes seadetes riigi valikul tuleb kindlasti valida Eesti!
Juhul kui nüüd teler need viis kanalit üles leiab, siis tasub kontrollida seda antennikaabli osa, kuhu ennist ühendasite uue teleri.

Elion võttis kuulda paljude kasutajate tagasiside vana puldi kohta, et vana pult on liiga keeruline ja seal on liiga palju nuppe.
Uus pult on mugavalt ühe käe pöidlaga opereeritav ning lisaks on ka uues menüüs liikumine kiirem.
Numbrimälu on küll tore, aga alati lähevad kanalite nimekirjad paigast ära, kui operaator lisab juurde mõne kanali. Ja tavapäraselt lisanduvad uued kanalid vastava teema juurde, mitte aga kanalite nimekirja lõppu. Seega ka sellisel korral peab hakkama oma numbrimälu ümber õpetama. Kui ei ole kanalitel numbreid, ei pea ka oma pead numbrimäluga vaevama.
Siinkohal saan anda paar nippi, mis võimaldab kiiremini telekanalaite vahel liikuda.
Kahe viimasise telekanalite vahetus - üks vajutus TAGASI nupule.
Kiire liikumine ETV kanalile - kaks vajutust noolenupp vasakule.
Kui menüüs olla ETV peal, siis on võimalik liikuda nii üles kui allapoole, et leida otsitav kanal.
Ja alati on võimalik teha endale Lemmiklist oma lemmikkanalitest.

Elioni nutiTV lisavaatajakoht vajab võrgukaabliga ühendust, et teenus korralikult toimiks. Võrgukaabli CAT5 korral on maksimaalseks pikkuseks 100 meetrit.
Teine võimalus lisavaatajakoha ehitamiskes, on kasutada Comtrend vooluvõrgu adaptereid. Üks neist ühendatakse ruuteri juures vooluvõrku ning ühendatakse ruuterist väljuva võrgukaabliga. Teine seade läheb siis saunamajas seinakontakti ning sealt väljuv võrgukaabel ühendatakse digiboksiga. Ainuke piirav tingimus, et nii majas kui saunas olev seinapistik peavad olema samal vooluvõrgu faasil.

Kui proovida sellele küsimusle ühe lausega vastata, siis teleritootjad on paar sammu eespool kui telejaamad oma tehnoloogiaga.
Tänapäevased telerid kannavad valdavalt silti Full-HD, mis tähendab, et teleri paneeli pikslite arv on 1920 x 1080. Mõned tootjad pakuvad ka telereid, mis kannavad veel HD-Ready silti - selliste telerite pikslite arv on väiksem - 1366 x 768. Ja selle aasta jooksul on lisandunud veelgi suurema pikslite arvuga telerid elik siis Ultra HDTV, kus piksleid on juba 3640 x 2160.
Nende pikslite juures on kõige tähtsam teine ehk tagumine number, mis määrab ära ridade arvu ekraanil. Tuues siia kõrvale telejaama pildi, siis Euroopas on jätkuvalt levinumaks 576 pildireast koosnev SDTV telepilt. See tähendab, et telejaamast väljuv signaal on küll digitaalne, aga pildi ridade arvu poolest on selline signaal 1:1 sobiv kineskoopteleri jaoks.
Telerite tootjad kasutavad tarkvaralisi algoritme, et sellist pilti tervel ekraanil näidata - muidu tekiks olukord, kus inimene ostab endale koju küll suure teleri, aga telepilt on nähtav vaid selle keskosas. Seega - kõik telerid suudavad juurde tekitada ridasid, et saabuv telepilt kuvada tervel suurel ekraanil, sõltumata teleri ekraani suurusest, olgu see siis 32, 40 või 55 tolli.
Teine pool küsimusest avaldub telepildi formaadil, mis võib olla 4:3 (kõik vanemad saated, paljud vanemad filmid), 16:9 (kõik praegused Eesti telejaamade omasaated, uuemad filmid) ja mõningatel juhtudel lausa 21:9 (laiekraankinos mõeldud filmid).
4:3 suurel ekraanil jätab vasaku ja parema ääre mustaks, 21:9 kinofilm tekitab suhteliselt laiad mustad ribad ekraani alla ja üles. Vaid 16:9 formaadis telepilt täidab 1:1 terve teleri ekraani.
Kui nüüd siiski tundub telepilti vaadates, et ekraani alla või üleval servas on näha musta triipu, siis tasub ette võtta teleri pult, leida selle pealt ekraani vormingu nupp (tavalist on selle peal ristküliku kujuline ekraan, nooltega sisse-välja) ja selle nupu abil valida teleri vorminguks 16:9. Siit kaugelt diagnoosides tundub, et teleris on kasutusel mingi teine pildi vorming kas 14:9 või letterbox, cinema või zuum.
Paneelteleri õige pildi vorming peab olema 16:9

Täna reaalselt müüdavad telerid on ikka LCD ja plasma paneelidega. Neist esimestes elik siis LCD telerites on kasutusel LED taustavalgustus, mis vähendab telerite voolutarvet pea 50% võrreldes vanema katood-taustvalgustusega.
Kuigi messidel näitasid nii LG kui ka Samsung oma OLED telereid juba eelmisel aastal, siis nüüd on andnud mõlemad tootjad lootust, et nende vastavad mudelid jõuavad müügile Balti riikides selle aasta sügisel.
OLED telerite puhul tagab väiksema voolutarve uuem tehnoloogia, kus ei ole kasutusel enam mingi taustvalgustus.
OLED puhul on iga imepisikese piksli taga oma orgaaniliste dioodide kogumik, mis vastavalt telesignaalile tekitab antud pikslis valguse ja seeläbi ka värvi või mitte.
Tänu sellisele toimimisele on tõesti nende telerite voolutarve veelgi väiksem kui LCD LED telerite oma.
Kõige eelduste kohaselt on OLED telerid müügil juba oktoobris 2013.