TV, audio/video, fototehnika

Hea küsija

Siin on tegelikult tegemist kahe täiesti erineva küsimusega ning püüan neile eraldi vastata.
Esiteks siis sülearvuti ekraani kasutamine välise ekraanina ei ole võimalik, kuna tavapäraselt on sülearvutil vaid videoväljundid - VGA, HDMI või DisplayPort välistele ekraanidele pildi edastamiseks. Olgu neiks siis teine suurem monitor, projektor või teler.
Mis aga puutub NVR-i, siis nagu teiste võrguseadmetega, saab neid seadistada arvutit kasutada, kuna võrguseade saab koduses võrgus IP aadressi ning neil on alati olemas ka ligipääs koduvõrgu kaudu.
Sisestage veebisirvikus videosalvesti IP aadress, avaneb seadmesse sisselogimise leht ning logige sisse.
Kasutajatunnus ning parool on leitav seadme kasutusjuhendist.

Head salvestamist!

Hea küsija

Alates septembrikuust muutus veidi ERR programmide ETV ja ETV2 subtiitrite ehk siis tekstilise tõlke kasutamine.
Eraldi teenust tellima ei pea, vaid tuleb avada digiboksi või teleri seaded ning leida seadete alt üles keele seaded.
Ja sealt valida, milline on eelistatud subtiitrite keele esmane valik ning teine valik.

Juhul, kui seadete alt subtiitlite valikud muudatusi ekraanile ei too, soovitan helistada oma telepilti edastavale operaatori infotelefonile, kes kindlasti oskavad selles ja ka muudes küsimustes nõu anda ning juhendada.

Lisan siia kõikide telepilti edastavate operaatorite info numbrid:
Elion - 123
Starman - 1770
STV - 688 0000
Viasat - 698 9000
TasutaTV - 680 4040

Sellele küsimusele otsest vastust anda ei saa, et erinevad võimalused sõltuvad arvuti lisavarustusest ja/või interneti ühenduse olemasolust vaatamiskohas.
Veel paar aastat tagasi olid väga populaarsed arvutile lisatavad USB mälukaardi sarnased TV tuunerid. Ühendasid sellise pulga avruti USB pessa, sättisid antenni aknalauale või ühendasid katuseantenniga ning vabalevi kanalite telepilt jooksis arvutisse.
Hinnavaatlus.ee lehel oli vastuse kirjutamise ajal selliseid TV tuunereid saada paarkümmend, hinnavahemik 15 kuni 30 eurot.
Telepildi vastuvõtu osas tasub uurida www.levira.ee lehelt, kas soovitud asukohas on levi hea või on vaja täiendavat katuseantenni parema signaali tagamiseks.

Teiselt poolt pakuvad ETV, Kanal2 ning TV3 oma saadete nii otsevaatamist kui ka tagantjärgi vaatamise võimalust otse nende kodulehel. Aga kodulehelt arvutiga vaatamiseks peab olema kodus interneti püsiühendus, kui soov on pidevalt TV saateid vaadeta. Kui soov on vaid vahetevahel kiigata arvtui ekraanilt mõnda lemmiksaadet, siis piisab ka mobiilse interneti ühendusest.
ETV ja ETV2 saated on nähtavad www.err.ee kodulehel, mingit lisatasu nende vaatamise eest ei nõuta. Eestis olles on kõik saated üle interneti nähtavad, välismaal olles pääseb ligi vaid ETV omasaadetele.
Kanal2 saateid on võimalik nende kodulehelt vaadata, kuid otse- ja järelvaatamiseks tuleb sõlmida leping ning tasuda ka vaatajamaksu.
Kahe euro eest saab päevapileti ning nelja euro eest saab vaadata omasaateid terve kuu. Seega mõttekam on lunastada kuupilet. Lisaks võib osta ka aastapileti, mis maksab 20.-
TV3 pakub samuti raha eest online vaatamist. 24-tunni päevapilet maksab 3.- ning 30-päeva pilet 6.- eurot.
Kui soov nautida lisaks TV6 saateid, siis TV3+TV6 päevapilet maksab 5.- ning 30-päeva pilet 9.- eurot.

Head vaatamist!

Hea küsija

Küsimusest võib aru saada, et tehniliselt ei ole võimalik kasutada rohkem kui kahte vaatajakohta. Igaks juhuks tasub üle uurida, helistades numbrile 165, kas on võimalik vaatajakohti lisada.
Saunas telepildi vaatamiseks tuleb üks digiboks tuua toast sauna ning ühendada seal teleriga.
Digiboksi minevat liini ei tasu mitte mingil juhul pooleks jagada.
Sauna tuleb vedada uus võrgukaabel, mis ühendab omavahel siis ruuterit ja saunas olevat digiboksi.
Nüüd tuleb selle uue kaabli otsa ühendada digiboks ning see omakorda ühendada teleriga.
Ja saabki saunas kasutada teist vaatajakohta.
Head vaatamist!

Hea küsija

Võlaõiguse seadusest tulenevalt on tarbijal õigus mittetoimiva või rikkis seadmega pöörduda müüja poole kahe aasta jooksul peale ostu.
Kui hoolduses selgub, et tegemist on tootja poolse või tehnoloogiast tingitud veaga, siis on kaks võimalust:
- kas seade parandamiseks piisab mingi osa vahetamiseks ja või tarkvara uuendamisega või vahetab hooldus terve seadme tootja kulul välja.
Kui seade vahetatakse tootja kulul välja, siis jääb vana, mitte töötav seade tootjale.

Kõikide perioodiliste protsesside sagedusühikuks on SI süsteemist tuttav herts (Hz). Üks Hz on niisugune sagedus, mille korral ühe sekundi jooksul toimub üks protsessi tsükkel. Sama ühik iseloomustab ka vahelduvvoolu võrku, Eestis ja mujal Euroopas on selle väärtuseks 50 Hz, Jaapanis ning mõningates Ameerika osariikides aga 60 Hz.
Refresh Rate elik maakeeli värskendussagedus näitabki mitu kaadrit suudab teler ajaühikus kuvada, ühikuks seesama herts. Kineskooptelerite tippaegadel pakkusid tuntumad tootjad nagu Philips, Panasonic ning Sony juba telereid, kus telerites olev tarkvara suutis kahe telejaamast väljuva kaadri vahele joonistada veel omast tarkusest ühe juurde. Sellised teleris kandsid uhkusega 100 Hz tunnusmärki. Ja heades levioludes selline tarkvaraline juurde joonistamine toimis ning hea telepilt muutus veelgi silmasõbralikumaks. Aga nõrgas levialas muutis tarkvara uduse telepildi kaks korda udusemaks. Aga see oli õndsal analoogajastul.
Kuni aastani 2008 vastasid värskendussageduste numbrid telerite reklaamides tegelikule – kui ikka oli kirjas 200 Hz, siis selline paneel asus ka teleri korpuses. Ja siis avastas suur turundus, et suuremate numbritega telerid müüvad paremini ning algas uus võidujooks niinimetatud suurema värskendussageduse pakkumisel.
Et seda reaalselt hinnata, peame tagasi tulema ikka selle sama telesignaali juurde, mis telejaamast väljub. Ja see signaal muutunud ei ole. Telejaamast väljuv signaal on jätkuvalt 25 kaadrit sekundis!!! 50 Hz telerid on kogu aeg kuvanud üht saabuvad kaadrit kaks korda, et teleri ekraanil nähtav oleks silmasõbralikum ja sujuvam ning seda just kiiret liikumist edastatava kaadrite esitamisel. Väga hea graafika protsessor, suur mälu ja ülihea tarkvara on koos küll suutelised kahe originaalkaadri vahele lisama kolm kaadrit, aga enamaks ei ole nad suutelised isegi aastal 2014.
Maksimaalne teleripaneeli värskendussagedus oli ja on jäänud 200 Hz, nagu näitab ka all olev tabel ja ülejäänud kõik ilusad numbrid ei ole enam füüsika, vaid puhas turunduse keemia. Kuna füüsilisi kaadreid ei ole võimalik rohkem juurde joonistada, siis mängivad teleritootjad musta kaadriga, lisades neid reaalsetele kaadritele sujuvalt vahele.

Reaalne värskendussagedus	LG RCI Resolution Clarity Index	Philips PMR Prefect Motion Rate	Samsung CMR Clear Motion Rate	Sony MotionFlow
50 Hz	50 100	100 200	50 100	100
100 Hz	200 400	400 800	200 400 600	200 400
200 Hz	800 1000	1200	700 800 1000	800

Hea küsija,
Elion kasutab oma nutiTV edastamisel just seda bitrate, mida telejaamad väljastavad. Elion ei sekku pildikvaliteeti, vaid edastab telekanalite valmistoodangut.
Seega ei pea paika ka väide, et oleme mürafiltri liiga peale keeranud ja nüüd ei erista enam isegi käekarvu suurel ekraanil.

Elion poolt edastatavad Eesti kanalite striimid on 4-5 Mbit/s, HD-kanalid aga 7 Mbit/s. Ülejäänud SD kanalid on 3-4 Mbit/s striimiga.

Antud näite puhul tundub, et Samsungi teleri pildiparandus on liiga aktiivseks keeratud ning pilt liiga digitaalseks seetõttu muutnud.

Palun kontrollige üle oma teleri pildiparanduse seaded.
Mis puutub aga CBR ja VBR pakkimisse, siis meie võrgus ei loo VBR mitte mingeid eeliseid CBR ees. Kõik meie telekanalid on otsestriim Elioni serverist kliendi digiboksi ning üheaegselt toimib vaid ühe telekanali edastus. Kui vaataja teeb puldilt nutiTV kanali vahetuse, alles siis hakkab teise, järgmise kanali, striim serverist digiboksi suunas liikuma. VBR ehk siis muutuva bitratega striiminime on oluline mitme telekanali samaaegsel edastamisel ning seetõttu on selline pakkimine kasutusel eelkõige DVB-S, DVB-T ja DVB-C operaatoritel. Seal on tegemist tehnilise mahupiiranguga ühe MUXi ulatuses ning seetõttu mahub rohkem erineva bitratega kanaleid sel viisil ära. VBR puhul toimub bitrate varieerumine teiste, hetkel staatilisemat pilti näitavate, kanalite arvelt.

Hea küsija!
Hetkeseisuga on olemas kaks seadet - sülearvuti ning tahvelarvuti.
Kui nüüd veel juurde osta väiksem sülearvuti, siis on juba kolm seadet ja peab hakkama mõtlema, mida teha ühega ja millas kasutada teisi seadmeid.
Nutikas valik on olemasolevale tahvelarvutile juurde vaadata samades mõõtmetes klaviatuur, et muuta tahvelarvuti kasutamine õppetöös mugavamaks.
Klaviatuurid jagunevad ühenduse poolest kaheks: ühte saab siduda konkreetse tahvelarvutiga ning ühendus on füüsiline. Teine ja mõistlik võimalus on osta klaviatuur, mis suhtleb tahvelarvutiga üle Bluetooth ühenduse.
Seega siis minu soovitus - olemas olevat tahvelarvutit on võimalik mugavamalt kasutada, kui juurde osta Bluetooth klaviatuur.

Alustan oma vastust ühe väärarvamuse ümberlükkamisega. ETV ei väljasta oma telepilti HD resolutsiooniga. Nii Starman kui ka Levira võtavad vastu algse ETV SD signaali ja skaleerivad selle ise üles 720 peale.
Kui kasutada FullHD telerit, siis ka selline teler suudab siseneva signaali ise üles skaleerida 1080 peale. Tulemus sõltub 100% teleri videoprotsessori ja pildimootori tarkvara võimekusest ehk eelis on tippklassi mudelitel.
Kui kasutuses on Elioni Motorola digiboks ja see on ühendatud teleriga HDMI kaabli abil, siis jõuab ka Elioni kliendil teleri ekraanile 1080 resolutsiooniga telepilt. Motorola digiboks võtab vastu SD signaali ning väljastab selle 1080 resolutsiooniga telerile ehk töötleb samamoodi saabuvat signaali nagu Starman või Levira oma väljastuskeskuses.
Kahte digiboksi omavahel ühendada ei saa, sest digibokside HDMI liidesed on vaid väljundid - neist saab edastada signaali vaid telerisse.

Teleri tootjad käivad ikka eespool telekanalite tehnilisest võimekusest.
KUi telekanalite poolt väljastatav telepilt on valdavalt SD (720x576) resolutsiooniga, siis telerite tootjad pakuvad valdavalt FullHD (1920x1080) ekraaniga telereid. Ning alates eelmisest aastast on suurematel teleritootjatel valikus ka UHD (3640x2160) resolutsiooniga telerid.
Suute ekraanide tootmisel on UHD kasutusele võtmine sunnitud tegevus, sest üks füüsiline piksel muutub silmaga nähtavaks juba üle 60-tollisel ekraanil.
Seega enamus uuemaid ülisuure ekraaniga telereid ongi UHD ekraanid.
HD (1280x720) ja FullHD (1920x1080) telepilti suudavad UHD ekraanid väga hästi ülesskaleerida. SD telekanalite osas sõltub telerite võimekus algmaterjalist. Nii võinöelda, et ETV pilt on UHD ekraanil päris hea kvaliteediga, aga näiteks Viasat telekanalite pilt jääb ETV pildile alla.
Soovitan UHD telerit neile, kes olemas 4K võimekusega videokaamera ja/või nutitelefon. Nende seadmetega üles võetud koduvideod ja fotod on väga detailsed suurel ekraanil.
Kui aga plaanis vaid telekanaleid vaadata, siis võiks veidi oodata ja teha valik FullHD telerite hulgast.