Kindlustus
Küsimus: Millist hüvitist peaks nõudma autoavarii süüdlase kindlustuselt, kui kannatanud said viga ja auto katki?07.03.2016
Tere.Juhtus autoavarii, milles kannatanud mees ja naine said vigastada. Nädal hiljem, ehk täna, on mees kodusel ravil, kuid naine jätkuvalt luumurdudega haiglas ootamas teist operatsiooni. Auto on deformeerunud ja seisab hetkel parklas. Lõpetasin ka kindlustuse ära, kuna puudus mõte edasi maksta. Kas tegin õige otsuse? Millist hüvitist võiks või peaks saama/nõudma süüdlase kindlustuselt? Kas süüdlase kindlustus saab ka vajalikku menetlust teha haiglas, kus auto omanik hetkel viibib? Tänan
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusjuhtumi korral hüvitab liikluskindlustuse kindlustusandja näiteks kannatanu sõiduki hävimise või kahjustumise läbi tekkinud kahju, kannatanu ravikulu, sh hooldusravi ja kulu ravimitele, kannatanu töövõimetusest tingitud sissetuleku vähenemise. Liikluskindlustuse lepingu alusel hüvitamisele kuuluvat kahju on üksikasjalikumalt kirjeldatud LKF-i veebilehel, vt http://lkf.ee/images/files/Liiklus_hyvitatavkahju_veebitekst4.pdf.
Teatage kindlustusandjale juhtunust. Kannatanul tuleb esitada nõue kindlustusandjale. Nõude menetlemist saab alustada ka siis, kui kannatanu on haiglaravil.
Küsimus: Kas ja millises ulatuses hüvitab liikluskindlustus ravikulu isikule, kes oli joobununa süüdlase autos?02.03.2016
Juhtus liiklusõnnetus ning avarii põhjustas joobes juht. Kõik avarii põhjustanud sõidukis viibinud kaasreisijad olid samuti joobes. Kui (joobes olnud) kannatada saanud kaasreisija vajab pikemaajalist ravi (määratud ka püsiv töövõimetus ja puue), kas ja millises ulatuses talle tekkinud kahjud hüvitatakse? Millist tähtsust omab siin kannatada saanud kaasreisja joobes olek - kas selle tõttu võidakse vähendada talle makstavat hüvitist?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Samuti võib vähendada hüvitist siis, kui kannatanu jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud.
Tavaliselt ei mõjuta kaasreisija joove liikluskindlustuse juhtumi toimumist ega selle läbi tekkinud kahju suurust. Seega tavaliselt ei ole kaasreisija joove liikluskindlustuse hüvitise vähendamise aluseks. Samas võib kahju hüvitise vähendamise aluseks olla näiteks see, kui kaasreisija teadis, et juht on joobes või kui kaasreisija ei kasutanud turvavööd vmt.
Küsimus: Kas kindlustus saab rakendada 5-kordset omavastutust, et ma ei olevat kütnud ja 28 kraadise pakasega külmusid torud ära?01.03.2016
Torud külmusid jaanuari rekordkülmadega ära (-28 kraadi). Kindlustus on nõus kahjud hüvitama, kuid nõuab 5-kordset omavastutus summat, viidates asjaolule, et olen eksinud kodukindlustuse üldtingimuste vastu (ohutusnõuded), sest ei kütnud maja ega lasknud vett süsteemist välja. Tegelikult kütsin maja küll nagu kindlustustingimused ette nägid (võimalik tõestada tunnistaja abil), kuid sellest lihtsalt ei piisanud nii ootamatu ja kõva külma vastu. Kas tõesti on õigustatud minult kõrgendatud omavastutuse nõudmine kindlustuse poolt? Minu arusaamist mööda kindlustus ongi ju erakordsete ja ettenägematute sündmuste vastu, mida selline rekordkülm ju on. Teiseks, mul ei olnud võimalik ette näha, et nii külmaks läheb, sest sellised külmakraadid on isegi Eesti oludes äärmuslikud, rääkimata selle aasta talvest, kus keskmine temperatuur on olnud vahest -3-4 kraadi.
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusjuhtum on kindlustuslepingus nimetatud äkiline ja ettenägematu sündmus, mille toimumisel kindlustusandja hüvitab kahju. Minu hinnangul ei ole ettenägematu 30 kraadi külma Eestis. Igal talvel on vähemalt mõned päevad, mil on nii külm. Ka ei ole ettenägematu torustikus oleva vee külmumine, kui õhutemperatuur on madal ja ruume piisavalt ei köeta.
Tugiendes vaid küsimuses toodud asjaoludele ja eelmises kahes lõigus kirjeldatule, arvan, et kindlustushüvitise vähendamine kirjeldatud asjaolude tõttu ei pruugi olla vale.
Küsimus: Kas saab nii, et nädal pärast õnnetust tahab kindlustus minu autost foto teha?16.02.2016
Paar päeva tagasi juhtus liiklusõnnetus. Helistasime liiklusfirmasse ja sealt öeldi, et isik, kes registreerib õnnetuse, tuleb vaid 30 minuti pärast. Kuna kahjustatud isikul ei olnud aega, tegi ta foto sõidukitest, kirjutasime avalduse kuidas toimus avarii ja kahjustatud isik sõitis välismaale. Nüüd paar päeva hiljem helistab mulle kindlustusfirma ja räägib, et tahab teha fotot autost (kes tegi avarii). Kas tohib nii, et nädal pärast õnnetust kindlustus teeb fotot autost?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Sõidukit ei pea säilitama kindlustusjuhtumijärgses seisundis pärast seda, kui kindlustusandja on selle üle vaadanud, ega kauem kui seitse kalendripäeva pärast kindlustusjuhtumi toimumisest teatamist. Kui kindlustusandja on palunud kahjustatud asja kauem säilitada, tuleb seda säilitada 15 kalendripäeva kindlustusandja vastava teate saamisest arvates.
Küsimus: Kas on võimalik sõiduki kahjude hüvitamine liikluskindlustuse raames, kui auto sai kannatada parklas, kuid süüdlast ei tea?03.02.2016
Tere!
Toimus selline juhtum, kus parklas parkinud sõidukile sõitis otsa teine sõiduk järelhaagisega ümberpööret sooritades, mõlkides minu sõiduki vasakut eesmist külge ning seejärel lahkudes sündmuskohalt. Juhtum jäi ka osaliselt turvakaamerate videole, kuid sõiduki ega haagise registreerimismärki pole võimalik sellelt tuvastada. Kohal käis ka politsei, kes fikseeris antud juhtumi ära. Kuna teo toimepanija tuvastamise tõenäosus on suhteliselt väike, siis siit ka minu küsimus.
Kas Liikluskindlustusfondile või kindlustusandjale on võimalik esitada kahjunõue sõiduki remondikulude korvamiseks? Kui pikk on kahjunõude esitamise tähtaeg alates kahju põhjustamise hetkest?
Lugesin Liikluskindlustuse seaduse § 46 ja § 47, kuid jäi natuke arusaamatuks, kas sellise juhtumi puhul on kohustus kahju hüvitada või mitte.
Toimus selline juhtum, kus parklas parkinud sõidukile sõitis otsa teine sõiduk järelhaagisega ümberpööret sooritades, mõlkides minu sõiduki vasakut eesmist külge ning seejärel lahkudes sündmuskohalt. Juhtum jäi ka osaliselt turvakaamerate videole, kuid sõiduki ega haagise registreerimismärki pole võimalik sellelt tuvastada. Kohal käis ka politsei, kes fikseeris antud juhtumi ära. Kuna teo toimepanija tuvastamise tõenäosus on suhteliselt väike, siis siit ka minu küsimus.
Kas Liikluskindlustusfondile või kindlustusandjale on võimalik esitada kahjunõue sõiduki remondikulude korvamiseks? Kui pikk on kahjunõude esitamise tähtaeg alates kahju põhjustamise hetkest?
Lugesin Liikluskindlustuse seaduse § 46 ja § 47, kuid jäi natuke arusaamatuks, kas sellise juhtumi puhul on kohustus kahju hüvitada või mitte.
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kui ei küsimuse toodud juhul ei suudeta sõiduki või haagise, millega kahju põhjustati, registreerimismärki kindlaks teha, saate kahju hüvitamist nõuda enda sõidukikindlustuse kindlustusandjalt. Kui sõidukikindlustuse lepingut ei olnud, siis jääb kahju hüvitamata.
Küsimus: Kas sõiduki kahju kompenseeritakse ka juhul kui sõidukil puudus välismaal toimunud õnnetuse hetkel liikluskindlustus?01.02.2016
Tere.
On tekkinud olukord, milles jäi sõiduki liikluskindlustuse kehtimisse 1,5 päevane vahe ning tõenäoliselt just selle aja vältel kui kindlustus ei kehtinud, sattus Eestis registreeritud sõiduk EU riigis (väljaspool Eestit), liiklusõnnetusse. Avariipaigal viibis politsei ning selgus, et kõnealune Eesti sõiduk on toimunud liiklusõnnetuses kannatanu poolel ja teise osapoole EU sõiduk, õnnetuse põhjustaja poolel. Auto viidi puksiiriga kuhugi parklasse.
Küsimus: kas kannatanu sõiduki kahju (ja puksiiri/parkla võimalikud kulud) kompenseeritakse ka juhul kui kannatanu sõidukil puudus (tõenäoliselt) õnnetuse toimumise hetkel kehtiv liikluskindlustus? Kuidas edasi toimida? Olemas on liiklusõnnetuse põhjustaja auto mark, reg. nr. ja õnnetuse põhjustaja kindlustuspakkuja nimi.
Ette tänades
On tekkinud olukord, milles jäi sõiduki liikluskindlustuse kehtimisse 1,5 päevane vahe ning tõenäoliselt just selle aja vältel kui kindlustus ei kehtinud, sattus Eestis registreeritud sõiduk EU riigis (väljaspool Eestit), liiklusõnnetusse. Avariipaigal viibis politsei ning selgus, et kõnealune Eesti sõiduk on toimunud liiklusõnnetuses kannatanu poolel ja teise osapoole EU sõiduk, õnnetuse põhjustaja poolel. Auto viidi puksiiriga kuhugi parklasse.
Küsimus: kas kannatanu sõiduki kahju (ja puksiiri/parkla võimalikud kulud) kompenseeritakse ka juhul kui kannatanu sõidukil puudus (tõenäoliselt) õnnetuse toimumise hetkel kehtiv liikluskindlustus? Kuidas edasi toimida? Olemas on liiklusõnnetuse põhjustaja auto mark, reg. nr. ja õnnetuse põhjustaja kindlustuspakkuja nimi.
Ette tänades
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Nõuet käsitleb ja hüvitise maksab kahju põhjustanud sõidukile kindlustuskaitse andnud välismaise kindlustusandja nõuete käsitleja Eestis.
Nõude käsitleja saate teada õnnetuskoha riigi teabekeskusest, vt https://vs.lkf.ee/pls/xlk/SYSADM.LK_INFOKESKUS_PKT.euro_infokeskused?plang=EST.
Küsimus: Kas liikluskindlustus hüvitab välismaal teelt väljasõiduga tekkinud kahju (teisi kannatanuid ei olnud)?27.01.2016
Tere.
Liiklusõnnetus toimus välismaal teelt välja sõites ja ainuke kahjukandja on teelt välja sõitnud sõiduki omanik (liiklusõnnetust registreeritud politseis ei ole, tunnistajad ja fotod sündmuskohalt puuduvad). Kas sellisel juhul hüvitab liikluskindlustusandja sõiduki remondist tulenevad kulud?
Liiklusõnnetus toimus välismaal teelt välja sõites ja ainuke kahjukandja on teelt välja sõitnud sõiduki omanik (liiklusõnnetust registreeritud politseis ei ole, tunnistajad ja fotod sündmuskohalt puuduvad). Kas sellisel juhul hüvitab liikluskindlustusandja sõiduki remondist tulenevad kulud?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Sõidukit saab kindlustada sõidukikindlustuse lepinguga.
Küsimus: Kas kindlustus saab iga minu rattasõitu tõlgendada võistlusteks treenimisena, kui olen korra rattamaratonil osalenud?27.01.2016
Tere!
Käisin naisega rattaga sõitmas ja kukkusin endal käe katki. Puudusin töölt 3 kuud. Nüüd sai saadetud kõik vajalikud dokumendid kindlustusele ja tuli vastus, et ei hüvitata kahju, kuna tegelesin spordiga. Vastates neile, et see oli harrastussõit, siis otsiti internetist minu eelmise aasta rattamaratoni tulemus ja öeldi, et tegu on võistlusspordi treeninguga. Küsimus siis, kas see on õige, et kui ma 1 korra olen käinud Tartu maratonil, lühikesel distantsil, mis on rahvasõit ja kui peale seda käin rattaga sõitmas, siis on see võistlusspordiks treenimine?
Ette tänades!
Käisin naisega rattaga sõitmas ja kukkusin endal käe katki. Puudusin töölt 3 kuud. Nüüd sai saadetud kõik vajalikud dokumendid kindlustusele ja tuli vastus, et ei hüvitata kahju, kuna tegelesin spordiga. Vastates neile, et see oli harrastussõit, siis otsiti internetist minu eelmise aasta rattamaratoni tulemus ja öeldi, et tegu on võistlusspordi treeninguga. Küsimus siis, kas see on õige, et kui ma 1 korra olen käinud Tartu maratonil, lühikesel distantsil, mis on rahvasõit ja kui peale seda käin rattaga sõitmas, siis on see võistlusspordiks treenimine?
Ette tänades!
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Küsimus: Mis võetakse kindlustusjuhtumis töövõimetushüvitise arvutamise aluseks, kas liiklusõnnetuse või siis tüsistuse eelne maksutulu?14.01.2016
Tere!
Kas kindlustusjuhtumi puhul loetakse töövõimetushüvitise arvutamise aluseks igal juhul varasemalt toimunud liiklusõnnetust või on uueks kindlustusjuhtumiks liiklusõnnetuse tüsistuse tagajärel uuesti töövõimetuslehele jäämine peale tööle naasmist? St mis võetakse töövõimetushüvitise arvutamise aluseks vastavalt LkS§29, kas kunagi toimunud liiklusõnnetuse eelne sots.maksuga maksustatud tulu või liiklusõnnetuse tüsistuste jagajärjel uuesti töövõimetuslehele jäämise eelne sots.maksuga maksustatud tulu (vahepeal käis kannatanu tööl)?
Kas kindlustusjuhtumi puhul loetakse töövõimetushüvitise arvutamise aluseks igal juhul varasemalt toimunud liiklusõnnetust või on uueks kindlustusjuhtumiks liiklusõnnetuse tüsistuse tagajärel uuesti töövõimetuslehele jäämine peale tööle naasmist? St mis võetakse töövõimetushüvitise arvutamise aluseks vastavalt LkS§29, kas kunagi toimunud liiklusõnnetuse eelne sots.maksuga maksustatud tulu või liiklusõnnetuse tüsistuste jagajärjel uuesti töövõimetuslehele jäämise eelne sots.maksuga maksustatud tulu (vahepeal käis kannatanu tööl)?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Töövõimetushüvitise arvutamisel võetakse alati aluseks liiklusõnnetuse eelne sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.
Küsimus: Kas kindlustatava sõiduki kasutusala muutub ühekordse rendi puhul?19.11.2015
Kohustusliku liikluskindlustuse puhul on poliisile märgitud ka sõiduki kasutusala. Kui tekib vajadus (juriidilisele isikule kuuluvat) sõidukit ühekordselt välja rentida, kas see tähendab koheselt kasutusala muutust? Ehk teisisõnu, kui poliisil on märgitud kasutusalaks "tavakasutus" siis kas seda sõidukit võib rendilepingu alusel välja rentida ilma kohustusliku liikluskindlustuse lepingut muutmata?
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

On õige, et kui lepingu sõlmimisel küsitakse sõiduki kasutusala ja see kindlustusperioodi jooksul muutub, siis tuleb sellest kindlustusandjat teavitada. Kui näiteks valikus on tavasõiduk ja rendisõiduk ja rohkem selgitusi ei ole, siis võib arvata, et ka ühekordne rentimine teeb sõidukist rendisõiduki. Samas võib kindlustusandja mõelda rendisõiduki all sõidukit, mida renditakse lühikeseks perioodiks.