Politsei

Konkreetsele juhtumile saate seaduse mõttes korrektse hinnangu politsei sisekontrollibüroolt. Nendeni jõuab Teie päring kas läbi ppa@politsei.ee või siis piirkondliku meiliaadressi kaudu (pohja@politsei.ee, louna@politsei.ee, ida@politsei.ee, laane@politsei.ee). Kirjeldage juhtunut võimalikult täpselt nii konkreetse aja kui ka muude tehioludega, et nad saaksid kindlaks teha patrullekipaaži, kes Teiega tegeles.

Üldreeglina jah, liiklusseaduse § 84 järgi võib teatud kindlaid liiklusreegleid eirata siis, kui kasutatakse siniseid vilkureid ja vajadusel helisignaali. Samuti ei ole politseiametniku vastus minu hinnangul väärikas ega ka korrektne, isegi siis mitte, kui see on kontekstist välja rebitud (antud juhul ei ole teada ei eelnev ega järgnev vestluse kulg). Hoolimata olukorrast peab ametnik jääma rahulikuks, viisakaks ning andma ammendava vastuse seadusele viidates.

Kindlasti soovitan teinekord pärast parempöörde sooritamist sõita siiski lubatud kiirusepiirangut jälgides. Sel juhul ei ole vaja politseinikel Teid üleüldse ka kinni pidada ja turvaline liikluskeskkond teistele liiklejatele olekski tagatud.

Avalikus teenistuses töötamist reguleerib Avaliku teenistuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/106102016002?leiaKehtiv. Paragrahvis 15 on kirjas isikud, keda teenistusse võtta ei saa. Ka kehtiva väärteoga isik saab kandideerida avalikku teenistusse.

Kas ja kui põhjalikult tehakse isiku suhtes taustakontroll, on juba igas asutuses erinev. Politseis vestlusvoorus olles on see trahv kindlasti asi, mida tuleks mainida. Politsei ja piirivalveseadus § 40 laiendab keelde isikute suhtes, keda ei saa ametisse võtta, kuid väärtegu takistavaks teguriks pole. Ausameelsus, ka suhtumise väljaütlemine oma enda isikliku rikkumise suhtes võib minu arvates saada positiivse kaalu kandideerimisel. Eksimusi teevad kõik, küsimus on see, mida sellest õpitakse.

Antud küsimuses on raske nõu anda, kuna tegelik taust vajab täpsustamist. Jah, karistusseadustikus on olemas järgnev paragrahv:
§ 137. Eraviisiline jälitustegevus
(1) Jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isiku poolt teise isiku jälgimise eest tema kohta andmete kogumise eesmärgil –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Aga siia alla ei kuulu info, mis on lihtsasti kättesaadav ka ilma erinevad meetodeid või tehnikat kasutamata. Naaber vastasmajast näeb alati, millal lähete ja tulete, kuid ta ei pane sellega automaatselt toime jälitustegevust. Kui Teie facebookis on uued pildid Teist ja keegi selle isiku sõpradest neid talle näitab, siis ehk tuleks need sõbrad ära blokeerida, nende õigusi kontol nähtaval olevate asjade suhtes vähendada või ise sinna mitte midagi postitada, mida Te ei soovi võõrastega jagada.

Kui Te isikut teate, siis saate näiteks oma sõpradele teada anda, et nad ei jagaks Teie kohta käivat infot temaga. Kui tema tegevus häirib juba Teie igapäevaelu, on võimalik pöörduda kohtusse lähenemiskeelu rakendamiseks.

Antud olukorra kohta saab esitada munitsipaalpolitseisse kirjaliku avalduse. Veel parem, kui avalduse juures on ka pilt või videofail, kus on näha, millal ja millised koerad ning kus täpselt ringi jooksevad.

Ja siiski, helistada tasub ikka. On täiesti võimalik, et lähim patrull ei asu kaugel ning neil on võimalik kohe tulla ise seda juhtunut registreerima. Ning kui tundub, et need koerad kujutavad ohtu Teile või teistele inimestele, võite helistada ka 112.

Trahve tasutakse pangaülekannetega. Eestkostja osalemine antud toimingutes ei ole vajalik.

Ei saa. Tegemist on seaduse mõttes laimamisega ning laimamise juhtumeid lahendab tsiviilkohus. Rohkem infot: http://www.kohus.ee/et/kohtuasjade-menetlused/tsiviilkohtumenetlus

Lapsevanem saab anda loa mitte lapsele, vaid sellele täiskasvanud inimesele, kes lapse eest seal peol vastutab. Sel juhul on võimalik küll niimoodi ka pärast 23 peol olla.

Kui tegemist on asutusega, siis sellisel puhul on kõige mõistlikum kutsuda kohale turvamees. Kui isik keeldub lahkumast, siis juba politsei.

Kui eksmees karjus solvanguid ja roppusi, on naisel õigus pöörduda kohtusse. Kui ta karjus ähvardusi naise elu, tervise või ka vara suhtes, siis saab naine teha politseisse kuriteoteate. Kui ta tol hetkel tunneb ka hirmu on elu pärast, siis võib alati helistada ka 112.

Tagada, et sellist asja enam kunagi ei juhuks, otseselt ei saagi. Mehega peab rääkima, et sinna töö juurde tulemine ei ole lubatud ja kutsutakse politsei, kui ta tuleb ja keeldub lahkumast. Võimalus on ka minna kohtusse ja jagada lapsehooldus selliselt, et mehel ei ole õigust oma last kas üldse näha, mis on küll väga ränk lahendus, kuid kui lastevanemate omavaheline suhtlus on võimatu ja üks kujutab teisele ohtu, siis midagi peab muutuma.

Kõige mõistlikum on see teema tõstatada maja ühistus ja üle vaadata reeglid selliselt, et kõikidel oleks üheskoos seal hea elada. Olgu selleks kas kokkuleppe sõlmimine suitsetajatega või maja ventilatsioonisüsteemi parandamine. Politsei saab menetleda lähtuvalt tubakaseaduse § 29 keelatud kohtadest ja seal on kirjas vaid koridor, trepikoda ja muu üldkasutatav ruum. Kui süütegu ikkagi neis kohtades toime ei panda, siis meie käed jäävad lühikeseks.

Tere

Karistusseadustiku § 47 lg 1: Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.