Liiklus- ja sõidukikindlustus

Tere, Mida teha olukorras, kus süüdlase kindlustusandja surub peale sõiduki esitiiva parandamist, kuigi minu tavapärane remontija (esindus) on öelnud, et esitiiva pahteldamine ja parandamine ei ole pikas perspektiivis lahendus, sest see võib hakata pragunema ja garantii antakse kindlustuse poolt vaid aastaks. Ära rihiti parandamata originaalosadega sõiduk, mistõttu minu hinnangul ei ole õiglane sõiduki esitiiva parandamine, sest parandatud esitiib ei ole samaväärne uue esitiivaga ning see tulemus ei ole kestev. Millistele sätetele tugineda?

Sõidukiga ei tohi liikluses osaleda pärast liikluskindlustuse lõppemist. Kas 12 kuu pärast võib jälle liigelda kuna siis hakkab kehtima ju automaatne liikluskindlustus?

Tere, Kas tegemist on kriminaaljuhtumiga kui on tuvastatud vastava eksperdi poolt, et auto taastamine läbi kindlustusjuhtumi on tehtud ebakorrektselt. Nt Velg on märgitud arvel, et on ostetud uus, aga tegelikult on värvitud vana ära jne. Mis õigused mul on ja kas tegu on kriminaaljuhtumiga.

Ülemine naaber uputas meie korterit. Teatasime kindlustusandjale, leidsime ehitaja ja võtsime hinnapakkumise, mille kindlustusandjale tema palvel saatsime. See hinnapakkumine neile ei sobinud ja alles siis saadeti meile kahjustuse hindaja. Peale seda kirjutas kindlustusandja, et ka tema on leidnud ehitaja ja saanud hinnapakkumise, mis oli 25% odavam.
Teame "ehitusfirma" nime, kuid tema tegevusala on hoopis juriidiline nõustamine. Ühtegi muud infot internetis saadaval ei ole.
Küsisime kindlustusandjalt, kas nende poolt pakutud ehitajal on kehtiv tegevusluba, mille alusel koostati nende poolt pakutud hinnapakkumine ja millistelt firmadelt veel hinnapakkumisi küsiti.
Ühelegi meie küsimusele ei vastatud, vaid kirjutati:
Oleme nõus ka nt 5-7% võrra seda summat suurendama.
Võime ka muidugi saata teise partneri, kes vastab kõikidele teie nõuetele.
Mida sellisest mitte läbipaistvast tegevusest arvata ja mida peaksime edasi tegema?

Tere
Minu probleem seisneb selles, et ülemine naaber uputas minu korterit, kahju sai vannitoa, köögi, koridori ja elutoa laed. Loomulikult teavitasin olukorrast kohe ka kahjutekitajat ja samuti kindlustusfirmat. Kogu kahju kokku oli 1300 eurot, millest 1100 tasus ehitajale kindlustus ja mina pidin ise tasuma 200 eurot (omavastutuse osa). Nüüd siis on tekkinud olukord kus ülemine naaber keeldub mulle hüvitamast seda omavastutuse 200 eurot. Kas tõesti on ainus võimalus selle summa kättesaamiseks naaber kohtusse kaevata. Mainin ka ära et kogu jant kestab aprillist saadik.

Tere, avarii juhtus poolteist kuud tagasi, politsei ütleb, et nendel läheb veel paar kuud selleks, et esitada oma otsus. Samas politseinik ütles, et kindlustus peab enne seda tegema otsuse ja kinni maksma, aga kindlustus vaidleb, et nad ikka ootavad politsei vastust ja aint selle põhjal teevad oma otsuse.
Kas tõesti ma pean ootama pool aastat, enne kui ma saan teada vastutuse, ja liikuma rendi autoga?
Lugupidamisega

Ostsime liisingusse tutika auto otse esindusest ning 4 päeva hiljem osalesime avariis kus meile sõideti sisse nii, et meie süüdi ei ole. Puudub kasko ja liikluskindlustus (jah, see on võimalik, müstika). Mis saab edasi? Kas meie peame maksma kinni liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki remondi? Kas peame maksma ka enda sõiduki remondi ise kuna meil polnud kehtivat kindlustust? Kas põhjustaja kindlustus maksab sõidukid kinni aga nõuab tagant järgi meilt hüvitamist? Mis meid ees ootab?

Tere!

Oman korterit 5. korrusel, sees elab üürnik. On toimunud veeavarii, täpne kuupäev teadmata ja kannatada on saanud minu all olev korter. Kahjustada on saanud köögimööbel, lagi, seinad, parkett.
Minu all elav korteri omanik ei ela kohapeal, vaid käib aegajalt korteris, seepärast ei tea, millal juhtus. Tema sõnul on lekkeid mitu olnud. Elades kohapeal, oleks kindlasti kahju ulatus väiksem ja oleks võimalik lekkekoht tuvastada. Lekkekohta seniajani ei ole tuvastatud. Kohal on käinud santehnikud ja temapoolne kindlustusspetsialist, kes pole samuti leket tuvastanud. Oma ülevaatusaktis ainult väidab, et vesi ei saa kusagilt mujalt lekkida kui meie korterist kanalisatsiooni kaudu. Avarii täpne põhjus teadmata. Püstakus uued torud ja lekkeid ei ole tuvastatud, ka üürnik eitab lekkeid. Niiskusemõõtjaga ei tuvastatud meie korteris leket.
Minu all oleval korteril oli kindlustus, kes tänaseks on juba remondi teostanud (uus köögimööbel, lagi, parkett).
Minule postkasti saabus tekitatud kahju eest tagasinõue päris kopsakas summa. Tagasinõude põhistuses sees korteriomandi ja KÜ seaduse §31 lg 1 p1 ja VÕS §492 lg1.
Kui avarii tekkepõhjus teadmata, ei ole tuvastatud, et see sai alguse minu korterist, kas on võimalik tagasinõue vaidlustada ja keelduda maksmast?

Tere!
Pöördusime algselt telefoni teel kindlustuse poole vanema ootamatult voodihaigeks jäämise tõttu ja sellest tulenevalt tekkis reisitõrge lähipäevil algava reisi suhtes. Kahjuavalduse tegi kliendihaldur telefonist saadud info alusel. Kindlustus otsustas keelduda. Sellega seoses tekkis 10 päeva hiljem uus kindlustusjuhtum, millest anti teada haldurile emaili teel (aga ei esitatud korrektset kahjuavaldust). Kuna samal ajal arutati veel õiguslikke aspekte esimese juhtumi kohta, siis kindlustusfirma pidas uut juhtumit ja arstitõendit asjasse puutumatuks.
Tingimused on, et iga kahjuavaldus tuleb esitada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 1 kuu.
Esimene kahjujuhtum fikseeriti telefoni teel. Teist juhtumit kirjeldati jooksvalt emailis. Aga selle kohta ei pidanud kindlustus õigel ajal vajalikuks eraldi juhtumit algatada. Kindlustatud olid kogenematud ja ei teadnud kohe eraldi kahjujuhtumiavaldust esitada. Tänaseks on möödas juhtumist umbes 3 kuud.
Küsimus: Kui esimese juhtumi korral tehakse kahjuavaldus halduri poolt ise ära ja kindlustatule luuakse justkui mugav teenus, siis teise juhtumi korral, kus kirjalik suhtus on juba loodud, ei reageeri tõendite esitamisele kindlustus enam kuidagi ja hiljem toob välja, et tingimuste järgi oleks tulnud ise korrektne kahjuavaldus esitada, siis kas ei ole tegu kindlustuse poolt vale mulje jätmisega mugavusteenusest ja kas sellist olukorda ei saaks lugeda tarbija eksitamiseks?

Toimus väike liiklusõnnetus kahe auto vahel. Kuidas mõjutab liikluskahju hüvitamist asjaolu, kui kannatanud autojuhil oli aegunud juhiluba ja eriolukorra tõttu ei ole võimalik olnud seda pikendada elektrooniliselt (perearst ei võta vastu ja ei väljasta arstitõendit)?