Liiklus- ja sõidukikindlustus

Tere! Minu autole tagurdas eest sisse kaubik ajal kui olin tööl. Õnneks jättis süüdlane oma andmed. Täna ütleb kindlustus, et on nõus maksma küll stange millel on tugevad kahjustused nähtavalt, kuid ei ole nõus katma kulusid auto tiiva taastamiseks. Stange tuli klambritest lahti avarii ajal ning lõi survega ära auto tiival, klambri kohalt auto värvi. Kindlustus ütleb, et värvikahjustuse alt paistab rooste ning piltidelt on näha, et seal oli mingi täke juba enne avariid. Fakt on see, et enne oli rooste peal värv ning isegi kui oli täke siis täna on olukord kordades hullem. Mulle ei tundu loogiline, et pean maksma sadasid eurosid selle pärast, et taastada auto endine olukord kui visuaalselt oli enne korras. Ma peaks olema kannataja selles olukorras, mitte süüdlane kes maksab oma auto taastamises eest. Kas ma tõesti pean ise, oma rahaga autot laskma värvida, et taastada endine olukord? Tänan!

Tere!
Kas kohustusliku liikluskindlustust saab käsitleda liikluskindlustuslepinguna või on see haldusakt ja sellega on välistatud liikluskindlustuslepingu teke?
Tänan!

Kas kuuajalise vahega toimunud õnnetuste korral saab teise õnnetuse puhul lähtuda esimese õnnetuse väljamakstavast hüvitisest ja pidada seda turuväärtuseks? Kas järgmise õnnetuse hüvitise suurust saab kordades vähendada ning tuua põhjenduseks eelneva avarii olemasolu ja nendepoolse partneri mittekaasamise?

Kuuajalise vahega kaks kindlustusjuhtumit, mõlemas õnnetuses olen mina kannataja, oman vanemat sõidukit ja kaskot pole, õnnetustest on möödas rohkem kui aasta. Kindel soov on auto taastada.
Õnnetus nr 1 (augustis) - avarii järgselt auto liigub, tehniliselt liiklusohtlik pole ja sai ka liikluses osaleda.
Õnnetus nr 2 (septembris) – täpselt kuu aega hiljem parklas öösel rammiti, avastasin päeval, kutsusin politsei, süüdlane teada, auto liigub ise kuid erinevad vigastused seavad sellele ikkagi ka mõned piirangud.
Kindlustustele edastasin mõlemal korral avariikohtadel tehtud pildid nii asenditest, kui ka konkreetse õnnetuse tagajärjel tekkinud vigastuste lähivõtted. Seltsides või nende poolt tunnustatud töökodades ma füüsiliselt ette näitamas ei käinud. Arvasin, et ka õnnetuskohal tehtud fotod liigituvad ettenäitamise alla ja neid aktsepteeritakse koroonakriisi ajal. Mõlema õnnetuse menetlused hakkasid venima, auto toimetasin enda valitud töökotta seisma. Lähim seltsi koostööpartneri remondiettevõte asub teises linnas.
Oktoober – kuu alguses esitasin enda poolt valitud remondiettevõtte hinnapakkumise Õnnetuse nr 1 taastamiskulude kohta. Kuu lõpus lõppes mu autol ülevaatus.
November - tuli vastus, et on majanduslikult hävinenud. Algas vaidlus turuväärtuse üle, kuid kuna Eestis ei olnud sel hetkel ega ka praegu mitte ühtegi samaväärse auto müügikuulutust, siis palusin nendepoolse turuväärtuse hindamise aluseks olevaid väljatrükke.
Detsember – leidsin suure otsimise peale Saksa ja Leedu turgudelt samaväärsete sõidukite müügikuulutused ent neid ei aksepteeritud.
Jaanuar- kaalusin kohtusse pöördumist, kuna minu jätkuvatele palvetele vaatamata, ei esitatud hindamise aluseks olevaid andmeid. Olgu mainitud, et ootan siiani! Kohtusse ei läinud.
Veebruar - toimus eelviimane kirjavahetus Õnnetuse nr 1 seltsiga ja nad jäid oma seisukoha juurde, et sõiduki taastamine pole majanduslikult põhjendatud ning turuväärtust ümber ei hinnatud.
Aprill - lõppes liikluskindlustus, uut ei sõlminud, auto oli jätkuvalt töökojas remondiootel.
August - esitasin enda poolt valitud remondiettevõtte hinnapakkumise Õnnetuse nr 2 taastamiskulude kohta. Algas vaidlus minu poolt valitud remondiettevõtte üle, sest see ei olnud Õnnetuse nr 2 seltsi partner.
Oktoober - vaidlus jätkub, saabus otsus – taastamine ei ole majanduslikult mõistlik.
November - algas vaidlus turuväärtuse üle, portaali Auto24 andmebaasist tellitud turuhinna päring andis kaks vastet ja selts lähtus sellest turuhinnast. Kustutasin ajutiselt oma auto registrist. Palusin politseil saata mulle ende poolt sündmuskohal tehtud fotod.
Detsember – saatsin Õnnetuse nr 1 seltsile oma rekvisiidid, sain kätte Õnnetuse nr 1 eest need hüvitisekopikad. Õnnetuse nr 2 selts ärkas ja pahandas, et miks ma varjasin(!!!) Õnnetust nr 1. Lisaks väideti et mina keeldun(!) oma sõidukit neile ette näitamast ning uue teabe valguses muutis oma eelnevas otsuses tehtud hüvitise nüüd poole väiksemaks. Saatsin politseilt saadud täiendavad pildid Õnnetuse nr 2 seltsile, sest minu algselt saadetud piltidelt polevat võimalik võimalikku roostet tuvastada. Auto on jätkuvalt remondiootel.
Nüüd ootan nendepoolset reageeringut ja vastust.

Suvel juhtus kahe sõiduki kokkupõrge (Mazda ja Subaru).
Mazda autojuht ei jõudnud reageerida ning sõitis sisse Subaru sõidukisse. Mõlemad juhid tulid autost välja ning kohapeal nõustusid, et kahjud puuduvad. Mitte mingeid dokumente ei ole koostatud kohapeal. Subaru autojuht tegi Mazda numbrist ja autojuhi lubadest pilti.

Mõne päeva pärast meile (Mazda sõidukile) tuleb kindlustuselt kiri, kus palutakse kirjeldada liiklusõnnetuse juhtumit. Meie enda poolt kirjutasime, et kohapeal kahjud puudusid ning kui kindlustus omab rohkem infot, siis esimesel võimalusel teavitada meid sellest. Vastust ei tulnud.

Pool aastat möödas kindlustus saadab meile Subaru sõiduki remondi arve. Ei olnud ülevaatuse akti, LÕ, pilte kahjujuhtumist. Saadeti ainult arve.
Palusin saata dokumente, kus on kirjeldatud ning ka tõestatud meie süü. Kindlustus aga saatis Subaru sõidukist pilte, mis oli juba remondi käigus ning auto omaniku seletuskirja.
Subaru seletuskirjas on samuti fikseeritud, et kohapeal kahjud puudusid kuid järgmine päev ikka midagi nägi.
Mazda sõiduki ülevaatust kindlustus ei teinud.
Kas seletuskiri saab olla tõendav dokument, et Subaru ei ole eelnevalt või hiljemalt teinud endale kahjustusi? Ning kui seaduslik on kindlustuse käitumine antud hetkel?

Tere. Olime liiklusõnnetuses kannataja pool, masin läks mahakandmisele, määrati rahaline hüvitis. Auto viidi otse õnnetuspaigalt kindlustusseltsi remondipartneri juurde ja asub seal siiani. Kõik vajalik (dokumendid, võtmed) sinna toimetatud. Allkirjastasime dokumendid digitaalselt. Ühe punktina oli üleandmis-vastuvõtmis aktis sees, et kindlustus on hüvitise maksnud. Hüvitist meile üle kantud ei ole, kindlustus väidab, et see suunatakse maksmisele peale seda, kui autol remonditöökojas järgi käidud. Küsimus järgmine - kuidas mõista kindlustusele pandud kohustust hüvitis "viivitamatult" peale toimingute tegemist tasuda? Mis toiminguid silmas peetakse ja millal muutub hüvitis meie jaoks väljanõutavaks?

Lõhkusin õnnetuse käigus aia ja kuna õnnetus toimus kell kuus hommikul, siis lahkusin sündmuskohalt ja võtsin kannatajaga ühendust alles järgmisel päeval ning seetõttu esitas liikluskindlustus mulle tagasinõude.
Mulle esitatud tagasinõudes on tööl ja materjalil ulmeliselt kõrged hinnad.
Paigaldati 4 uut aiaposti ja 10m võrku kuigi kannatada said tegelikult ainult kolm posti(pildid olemas) ja tagasinõudes esitatud arvel on välja toodud hoopis viie vana posti eemaldus, viie uue posti valamine ja nelja uue posti hind, mis on 96eur tk(tavaline 9cm läbimõõduga metallpost, mis on arvel välja toodud kui erimõõduline tsingitud post kuigi vanal aial on postid kolmes eri mõõdus ja tsinkimata). Kokku on arve selle töö eest 2300 eurot.
Kas kindlustus saabki lasta teha reaalsest hinnast tunduvalt kallima töö ja selle siis minult välja nõuda või peaksid nad võtma erinevad hinnapakkumised ja valima odavaima?
Kas mul on mõtet selle probleemiga kuhugi pöörduda või peangi sellise summa lihtsalt ära maksma?

Keldriboksid kuuluvad kaasomandisse. Notariaalselt neid kinnitatud ei ole. Üks liige/eelmine omanik/ on rikkunud ära maja tehnovõrgud /keldri lasknud ehitada küttekeha korteri kütmiseks ühistuliikmetega kooskõlastamata, kuid KOVi poolt kinnitatud ja ehitusregistrisse kantud, päästeameti poolt kinnitatud kuigi 2 korda põlenud/-soovib järgmine omanik saada nüüd liikmetelt kirjalikku nõusolekuid, et iga ühistuliige vastutab oma keldriboksi eest ise.
Kas selline kokkulepe on seaduslik ka kindlustusjuhtumite puhul? Kui juhtub ükskõik millises keldriboksis kas või kõige hullem... kes on selleks nõusoleku andnud - kes siis vastutaks ja mis kasu oleks sellisel juhul kindlustusest?

Kui situatsioon on selline, kus toimub väike avarii ja koos süüdlasega vormistatakse kindlustusjuhtum. Vajalikud dokumendid edastatakse kindlustusseltsile menetlemiseks. Vahepeal avastab aga avariid mittepõhjustanud isik, et avariis tekkinud kahjustused olid väga väikesed ning ta soovib lahendada juhtumi ilma kindlustusseltsi kaasamata. Kas siis on võimalik avaldust tagasi võttes menetlus lõpetada ja sellega kaasnevalt kustutatakse juhtum ka liikluskahjude registrist ära? Ehk siis, kui hetkel on lehel https://www.lkf.ee/et/kahjukontroll olevas otsingumootoris märkus "Summa on täpsustamisel või sõidukikahju ei hüvitata", siis pärast otsustamist juhtum ise lahendada seda märkust enam ei ole?

Tere,

Sõidukikindlustust omav veoauto süttis parklas, tulekahju sai kustutatud, kahju registreeritud. Kahjustusi seoses selle auto tulekahjuga sai ka lähedal seisnud kallurhaagis, ka see juhtum kohapeal fikseeriti. Kui kallurhaagisel pole kaskokindlustust, on ainult liikluskindlustus, siis kes korvab kahjustused?

Tere, tagurdasin õuealas maja ees piiratud nähtavusega autode vahelt vaikselt välja, kui nurga tagant ilmus mulle märkamatult auto taha teine sõiduk, kes küll väidab, et nägi minu manöövrit, aga ei saanud pidama libedusega, mille tulemusena mõlkisin ta auto esitiiba. Kes sellisel juhul on kannataja ja kes korvab kahjud?