Liiklus ja sõidukid
Küsimus: Mida teha olukorras, kus kindlustusandja surub peale sõiduki esitiiva parandamist, aga mina pean õiglaseks uuega asendamist?23.10.2020
Tere, Mida teha olukorras, kus süüdlase kindlustusandja surub peale sõiduki esitiiva parandamist, kuigi minu tavapärane remontija (esindus) on öelnud, et esitiiva pahteldamine ja parandamine ei ole pikas perspektiivis lahendus, sest see võib hakata pragunema ja garantii antakse kindlustuse poolt vaid aastaks. Ära rihiti parandamata originaalosadega sõiduk, mistõttu minu hinnangul ei ole õiglane sõiduki esitiiva parandamine, sest parandatud esitiib ei ole samaväärne uue esitiivaga ning see tulemus ei ole kestev. Millistele sätetele tugineda?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Detail tuleb vahetada üksnes siis, kui seda tunnustatud remondivõtetega parandada ei saa.
Kokkuvõtvalt – selleks, et saaksite nõuda esitiiva vahetust peate esitama asjatundja hinnangu, milles on koos viitega sõiduki tootja remondijuhisele selgitatud, miks sellel juhul esitiiba remontida ei saa.
Küsimus: Kas pärast liikluskindlustuse lõppemist 12 kuu pärast võib uuesti liigelda kuna algab automaatne liikluskindlustus?23.10.2020
Sõidukiga ei tohi liikluses osaleda pärast liikluskindlustuse lõppemist. Kas 12 kuu pärast võib jälle liigelda kuna siis hakkab kehtima ju automaatne liikluskindlustus?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Siiski on mõistlik sõlmida liikluskindlustuse leping. Automaatne liikluskindlustus on palju kallim, vt liikluskindlustuse maksete võrdlust siit https://www.lkf.ee/et/kalkulaator. Kui automaatse liikluskindlustusega sõidukiga põhjustatakse kahju, siis hüvitab LKF kannatanule kogu kahju, kuid kindlustuskohustusega isikul tuleb tasuda 640 eurone omavastutus. Tavalise liikluskindlustuse puhul omavastutust ei ole.
Küsimus: Kas tegu on kriminaaljuhtumiga, kui taastamine läbi kindlustuse on tehtud mitte nii nagu arvel kajastatud?15.10.2020
Tere, Kas tegemist on kriminaaljuhtumiga kui on tuvastatud vastava eksperdi poolt, et auto taastamine läbi kindlustusjuhtumi on tehtud ebakorrektselt. Nt Velg on märgitud arvel, et on ostetud uus, aga tegelikult on värvitud vana ära jne. Mis õigused mul on ja kas tegu on kriminaaljuhtumiga.
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
See, kas tegu võib olla kriminaalasjaga, sõltub väga paljudest asjaoludest. Niimoodi, üksnes küsimuses toodud napi teabe põhjal ei ole võimalik seda hinnata.
Küsimus: Kas kindlustusandja poolne pakutud ehitaja peab omama kõiki vastavaid pädevusdokumente ja neid ka mulle esitama?10.09.2020
Ülemine naaber uputas meie korterit. Teatasime kindlustusandjale, leidsime ehitaja ja võtsime hinnapakkumise, mille kindlustusandjale tema palvel saatsime. See hinnapakkumine neile ei sobinud ja alles siis saadeti meile kahjustuse hindaja. Peale seda kirjutas kindlustusandja, et ka tema on leidnud ehitaja ja saanud hinnapakkumise, mis oli 25% odavam.
Teame "ehitusfirma" nime, kuid tema tegevusala on hoopis juriidiline nõustamine. Ühtegi muud infot internetis saadaval ei ole.
Küsisime kindlustusandjalt, kas nende poolt pakutud ehitajal on kehtiv tegevusluba, mille alusel koostati nende poolt pakutud hinnapakkumine ja millistelt firmadelt veel hinnapakkumisi küsiti.
Ühelegi meie küsimusele ei vastatud, vaid kirjutati:
Oleme nõus ka nt 5-7% võrra seda summat suurendama.
Võime ka muidugi saata teise partneri, kes vastab kõikidele teie nõuetele.
Mida sellisest mitte läbipaistvast tegevusest arvata ja mida peaksime edasi tegema?
Teame "ehitusfirma" nime, kuid tema tegevusala on hoopis juriidiline nõustamine. Ühtegi muud infot internetis saadaval ei ole.
Küsisime kindlustusandjalt, kas nende poolt pakutud ehitajal on kehtiv tegevusluba, mille alusel koostati nende poolt pakutud hinnapakkumine ja millistelt firmadelt veel hinnapakkumisi küsiti.
Ühelegi meie küsimusele ei vastatud, vaid kirjutati:
Oleme nõus ka nt 5-7% võrra seda summat suurendama.
Võime ka muidugi saata teise partneri, kes vastab kõikidele teie nõuetele.
Mida sellisest mitte läbipaistvast tegevusest arvata ja mida peaksime edasi tegema?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
On ilmselge, et isik, kes teostab taastusremondi tööd peab olema selline, kes võib selliseid töid teostada.
Rääkige kindlustusandjaga veelkord läbi. Selgitage oma seisukohti ja püüdke kokkuleppele saada. Kui see ei õnnestus, siis saate vaidluse lahendamiseks pöörduda kindlustuse lepitusorgani poole, vt http://www.eksl.ee/et/vaidlus-ja-lepitus/lepitusavaldus-ja-lepituse-k%C3%A4ik.
Küsimus: Kas naabrilt omavastutuse summa kätte saamiseks pean tõesti kohtutee ette võtma?02.09.2020
Tere
Minu probleem seisneb selles, et ülemine naaber uputas minu korterit, kahju sai vannitoa, köögi, koridori ja elutoa laed. Loomulikult teavitasin olukorrast kohe ka kahjutekitajat ja samuti kindlustusfirmat. Kogu kahju kokku oli 1300 eurot, millest 1100 tasus ehitajale kindlustus ja mina pidin ise tasuma 200 eurot (omavastutuse osa). Nüüd siis on tekkinud olukord kus ülemine naaber keeldub mulle hüvitamast seda omavastutuse 200 eurot. Kas tõesti on ainus võimalus selle summa kättesaamiseks naaber kohtusse kaevata. Mainin ka ära et kogu jant kestab aprillist saadik.
Minu probleem seisneb selles, et ülemine naaber uputas minu korterit, kahju sai vannitoa, köögi, koridori ja elutoa laed. Loomulikult teavitasin olukorrast kohe ka kahjutekitajat ja samuti kindlustusfirmat. Kogu kahju kokku oli 1300 eurot, millest 1100 tasus ehitajale kindlustus ja mina pidin ise tasuma 200 eurot (omavastutuse osa). Nüüd siis on tekkinud olukord kus ülemine naaber keeldub mulle hüvitamast seda omavastutuse 200 eurot. Kas tõesti on ainus võimalus selle summa kättesaamiseks naaber kohtusse kaevata. Mainin ka ära et kogu jant kestab aprillist saadik.
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kindlustuse abile saaks selles olukorras loota siis, kui Teil on õigusabikulude kindlustus.
Küsimus: Kas olengi pool aastat ilma autota, sest kindlustus ootab politsei otsust ja politseil läheb veel paar kuud aega?08.06.2020
Tere, avarii juhtus poolteist kuud tagasi, politsei ütleb, et nendel läheb veel paar kuud selleks, et esitada oma otsus. Samas politseinik ütles, et kindlustus peab enne seda tegema otsuse ja kinni maksma, aga kindlustus vaidleb, et nad ikka ootavad politsei vastust ja aint selle põhjal teevad oma otsuse.
Kas tõesti ma pean ootama pool aastat, enne kui ma saan teada vastutuse, ja liikuma rendi autoga?
Lugupidamisega
Kas tõesti ma pean ootama pool aastat, enne kui ma saan teada vastutuse, ja liikuma rendi autoga?
Lugupidamisega
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Seega ei ole õige väide, et selts peab alati tegema otsuse politsei menetlusest sõltumata. Kindlustusandja ei saa ju kahju hüvitada, kui tema kohustus kahju hüvitada ei ole selge.
Pöörduge kindlustusandja poole ja täpsustage üle, mis on need asjaolud, mille selgumist väärteomenetluse käigus kindlustusandja ootab ning, mis tähendust need omavad otsuse tegemisel.
Liiklusse minnes võtab liikleja alati riski, et midagi juhtub. Kui sõidukil ei olnud sõidukikindlustust ehk kaskot, siis on oht, et peale õnnetust kulub aega selgitamaks, kas teise poole liikluskindlustuse kindlustusandjal on kahju hüvitamise kohustus. Sel juhul on võimalik, et hüvitamise otsust tuleb oodata kuid.
Kui nõuate kahju hüvitamist kaskokindlustuse lepingu alusel, siis võib arvata, et kindlustuslepingu tingimustes on kokku lepitud hüvitamise reeglid.
Küsimus: Kas meie peame maksma kinni liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki remondi, kuna meil ei olnud kindlustust?05.06.2020
Ostsime liisingusse tutika auto otse esindusest ning 4 päeva hiljem osalesime avariis kus meile sõideti sisse nii, et meie süüdi ei ole. Puudub kasko ja liikluskindlustus (jah, see on võimalik, müstika). Mis saab edasi? Kas meie peame maksma kinni liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki remondi? Kas peame maksma ka enda sõiduki remondi ise kuna meil polnud kehtivat kindlustust? Kas põhjustaja kindlustus maksab sõidukid kinni aga nõuab tagant järgi meilt hüvitamist? Mis meid ees ootab?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kui aga põhjustasite ise kindlustuseta sõidukiga kahju teistele, siis tuleb teil endal üldjuhul kanda nii oma sõiduki, kui ka teise osapoole sõiduki remondi kulu. Tõsi, kannatanule hüvitab kahju kindlustus (kindlustamata sõiduki puhul tavaliselt Eesti Liikluskindlustuse Fond) ja esitab pärast tagasinõude.
Küsimus: Kas on võimalik tagasinõue vaidlustada ja keelduda maksmast kuna pole tõendatud, et veeleke on pärit meie korterist?05.06.2020
Tere!
Oman korterit 5. korrusel, sees elab üürnik. On toimunud veeavarii, täpne kuupäev teadmata ja kannatada on saanud minu all olev korter. Kahjustada on saanud köögimööbel, lagi, seinad, parkett.
Minu all elav korteri omanik ei ela kohapeal, vaid käib aegajalt korteris, seepärast ei tea, millal juhtus. Tema sõnul on lekkeid mitu olnud. Elades kohapeal, oleks kindlasti kahju ulatus väiksem ja oleks võimalik lekkekoht tuvastada. Lekkekohta seniajani ei ole tuvastatud. Kohal on käinud santehnikud ja temapoolne kindlustusspetsialist, kes pole samuti leket tuvastanud. Oma ülevaatusaktis ainult väidab, et vesi ei saa kusagilt mujalt lekkida kui meie korterist kanalisatsiooni kaudu. Avarii täpne põhjus teadmata. Püstakus uued torud ja lekkeid ei ole tuvastatud, ka üürnik eitab lekkeid. Niiskusemõõtjaga ei tuvastatud meie korteris leket.
Minu all oleval korteril oli kindlustus, kes tänaseks on juba remondi teostanud (uus köögimööbel, lagi, parkett).
Minule postkasti saabus tekitatud kahju eest tagasinõue päris kopsakas summa. Tagasinõude põhistuses sees korteriomandi ja KÜ seaduse §31 lg 1 p1 ja VÕS §492 lg1.
Kui avarii tekkepõhjus teadmata, ei ole tuvastatud, et see sai alguse minu korterist, kas on võimalik tagasinõue vaidlustada ja keelduda maksmast?
Oman korterit 5. korrusel, sees elab üürnik. On toimunud veeavarii, täpne kuupäev teadmata ja kannatada on saanud minu all olev korter. Kahjustada on saanud köögimööbel, lagi, seinad, parkett.
Minu all elav korteri omanik ei ela kohapeal, vaid käib aegajalt korteris, seepärast ei tea, millal juhtus. Tema sõnul on lekkeid mitu olnud. Elades kohapeal, oleks kindlasti kahju ulatus väiksem ja oleks võimalik lekkekoht tuvastada. Lekkekohta seniajani ei ole tuvastatud. Kohal on käinud santehnikud ja temapoolne kindlustusspetsialist, kes pole samuti leket tuvastanud. Oma ülevaatusaktis ainult väidab, et vesi ei saa kusagilt mujalt lekkida kui meie korterist kanalisatsiooni kaudu. Avarii täpne põhjus teadmata. Püstakus uued torud ja lekkeid ei ole tuvastatud, ka üürnik eitab lekkeid. Niiskusemõõtjaga ei tuvastatud meie korteris leket.
Minu all oleval korteril oli kindlustus, kes tänaseks on juba remondi teostanud (uus köögimööbel, lagi, parkett).
Minule postkasti saabus tekitatud kahju eest tagasinõue päris kopsakas summa. Tagasinõude põhistuses sees korteriomandi ja KÜ seaduse §31 lg 1 p1 ja VÕS §492 lg1.
Kui avarii tekkepõhjus teadmata, ei ole tuvastatud, et see sai alguse minu korterist, kas on võimalik tagasinõue vaidlustada ja keelduda maksmast?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Küsimus: Kas tegemist võib olla tarbija eksitamisega, kui esmalt algatatakse juhtum tel teel aga hiljem kirjavahetuse peale ei reageerita?03.06.2020
Tere!
Pöördusime algselt telefoni teel kindlustuse poole vanema ootamatult voodihaigeks jäämise tõttu ja sellest tulenevalt tekkis reisitõrge lähipäevil algava reisi suhtes. Kahjuavalduse tegi kliendihaldur telefonist saadud info alusel. Kindlustus otsustas keelduda. Sellega seoses tekkis 10 päeva hiljem uus kindlustusjuhtum, millest anti teada haldurile emaili teel (aga ei esitatud korrektset kahjuavaldust). Kuna samal ajal arutati veel õiguslikke aspekte esimese juhtumi kohta, siis kindlustusfirma pidas uut juhtumit ja arstitõendit asjasse puutumatuks.
Tingimused on, et iga kahjuavaldus tuleb esitada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 1 kuu.
Esimene kahjujuhtum fikseeriti telefoni teel. Teist juhtumit kirjeldati jooksvalt emailis. Aga selle kohta ei pidanud kindlustus õigel ajal vajalikuks eraldi juhtumit algatada. Kindlustatud olid kogenematud ja ei teadnud kohe eraldi kahjujuhtumiavaldust esitada. Tänaseks on möödas juhtumist umbes 3 kuud.
Küsimus: Kui esimese juhtumi korral tehakse kahjuavaldus halduri poolt ise ära ja kindlustatule luuakse justkui mugav teenus, siis teise juhtumi korral, kus kirjalik suhtus on juba loodud, ei reageeri tõendite esitamisele kindlustus enam kuidagi ja hiljem toob välja, et tingimuste järgi oleks tulnud ise korrektne kahjuavaldus esitada, siis kas ei ole tegu kindlustuse poolt vale mulje jätmisega mugavusteenusest ja kas sellist olukorda ei saaks lugeda tarbija eksitamiseks?
Pöördusime algselt telefoni teel kindlustuse poole vanema ootamatult voodihaigeks jäämise tõttu ja sellest tulenevalt tekkis reisitõrge lähipäevil algava reisi suhtes. Kahjuavalduse tegi kliendihaldur telefonist saadud info alusel. Kindlustus otsustas keelduda. Sellega seoses tekkis 10 päeva hiljem uus kindlustusjuhtum, millest anti teada haldurile emaili teel (aga ei esitatud korrektset kahjuavaldust). Kuna samal ajal arutati veel õiguslikke aspekte esimese juhtumi kohta, siis kindlustusfirma pidas uut juhtumit ja arstitõendit asjasse puutumatuks.
Tingimused on, et iga kahjuavaldus tuleb esitada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 1 kuu.
Esimene kahjujuhtum fikseeriti telefoni teel. Teist juhtumit kirjeldati jooksvalt emailis. Aga selle kohta ei pidanud kindlustus õigel ajal vajalikuks eraldi juhtumit algatada. Kindlustatud olid kogenematud ja ei teadnud kohe eraldi kahjujuhtumiavaldust esitada. Tänaseks on möödas juhtumist umbes 3 kuud.
Küsimus: Kui esimese juhtumi korral tehakse kahjuavaldus halduri poolt ise ära ja kindlustatule luuakse justkui mugav teenus, siis teise juhtumi korral, kus kirjalik suhtus on juba loodud, ei reageeri tõendite esitamisele kindlustus enam kuidagi ja hiljem toob välja, et tingimuste järgi oleks tulnud ise korrektne kahjuavaldus esitada, siis kas ei ole tegu kindlustuse poolt vale mulje jätmisega mugavusteenusest ja kas sellist olukorda ei saaks lugeda tarbija eksitamiseks?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kui Teie küsimuse taga on soov siiski kindlustusandjalt hüvitist saada, siis on minu soovitus pöörduda kindlustusandja poole, olukorda selgitada. Kui läbirääkimised ei õnnestu, siis saate pöörduda vaidluse lahendamiseks kindlustuse lepitusorgani poole, vt http://www.eksl.ee/et/lepitusorgan.
Küsimus: Kuidas mõjutab liikluskahju hüvitamist, kui kannatanud autojuhil oli aegunud juhiluba ja eriolukorra tõttu ei ole võimalik seda pikendada?04.05.2020
Toimus väike liiklusõnnetus kahe auto vahel. Kuidas mõjutab liikluskahju hüvitamist asjaolu, kui kannatanud autojuhil oli aegunud juhiluba ja eriolukorra tõttu ei ole võimalik olnud seda pikendada elektrooniliselt (perearst ei võta vastu ja ei väljasta arstitõendit)?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Juhul, kui kahju põhjustajal ei olnud sõiduki juhtimise õigust, siis hüvitab tema liikluskindlustuse kindlustusandja kannatanule tekkinud kahju, kuid võib väljamakstud hüvitise kahju põhjustajalt tagasi nõuda.