Lemmikloomad
Küsimus: Mida teha, kui naaber hakkas meie kassi toitma ja nüüd ei tule ta enam tuppa?10.09.2015
Naaber hakkas minu kassile süüa andma ja oma tuppa laskma. Kui ma varem kassi hüüdsin, tuli ta alati tuppa, jooksuga kohe. Nüüd tuleb kiisu ainult terrassi peale magama, aga tuppa enam ei tule. Kui ma sülle võtan ja tuppa toon, tahab ta kohe õue tagasi. Mida teha, et kass oleks ainult meie pere kass?
Vastus: Ida Metsis, MTÜ Kasside Turvakodu vabatahtlik, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee
Kui soovite, et kass ainult teie kodus oleks, siis on alati võimalus kassi mitte õue lasta. Ümberharjutamine võtab küll aega, kuid pole kindlasti võimatu. Teisalt soovitaksin ka rääkida naabrile oma murest ning loodetavasti jõuate kassi toitmise osas kokkuleppele, mis sobib mõlemale osapoolele.
Küsimus: Mida teha, kui kahtlustan, et kassipojale on nohurohtu määratud tema kaalu kohta liiga palju?09.09.2015
Tere!
Umbes ühe kuu vanusel kassipojal on nohu, hingab vahel läbi suu. Ka silmad ajavad rähma. Viisin kassipoja kohaliku veterinaari juurde, kus määrati kassipojale tabletid. Ta ei kaalunud kassi ja internetist toote kohta infot saades, kardan, et kogused on liiga suured.
Tabletid Clavaseptin 50mg, pool tabletti 2 korda päevas, 5 päevase kuurina. Kiisu ise kaalub umbes 500g.
Kas peaksin koguseid vähendama?
Tänan
Umbes ühe kuu vanusel kassipojal on nohu, hingab vahel läbi suu. Ka silmad ajavad rähma. Viisin kassipoja kohaliku veterinaari juurde, kus määrati kassipojale tabletid. Ta ei kaalunud kassi ja internetist toote kohta infot saades, kardan, et kogused on liiga suured.
Tabletid Clavaseptin 50mg, pool tabletti 2 korda päevas, 5 päevase kuurina. Kiisu ise kaalub umbes 500g.
Kas peaksin koguseid vähendama?
Tänan
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Palun helistage mulle kliiniku telefonil 5053111 ja arutame seda.
Oleks vaja Teie käest kiisu kohta küsida, enne kui saan täpse vastuse anda
Küsimus: Kas peaks pöörduma arsti poole või saab millegagi puhastada, kui kassil tuleb silmast rähma?09.09.2015
Tere. Minu kassil tuleb teist päeva silmast rähma. On tumeroheline ja nagu paksem tatt. Kas peaks pöörduma arsti poole või saab millegagi puhastada? Aitäh!
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Kui eritis silmast on tumeroheline ja paksema konsistentsiga, tuleks igal juhul silmad ette näidata, sest sellisel juhul puhastamisest üksi ei piisa. Puhastamine on loomulikult hea ja vajalik, sest selline eritis kleepub ripsmete ja silmaümbruse karvade külge ning ärritab nahka ning on soodsaks kasvulavaks bakteritele. Puhastada sobib kas spetsiaalse lahusega mida saab kliinikust või ka füsioloogilise lahusega.
Küsimus: Mida ette võtta kui kass pidevalt ja ootamatult ründab?27.08.2015
Tere,
Meie kass on 7-aastane ja steriliseeritud. Muidu täitsa tore kiisu aga täiesti seosetutel juhtudel hüppab korraks kõikide küünte ja hammastega kätte/jalga kinni ja jookseb siis ära.
Seda juhtub kui ma kas juba magan ja käsi/jalg on teki alt väljas, või kui juhtun näiteks nutma, siis kass on kohe platsis ja ründab:( Vahest ronib ka ise sülle ja nõuab pai, siis ühel hetkel tõmbab kõrvad pead ligi, ajab silmad suureks ja saba hakkab käima ning tükk aega põrnitseb ja siis ründab. Olen teda ära ajanud aga ta ei jäta enne kui ründab. Aga ta teab väga hästi, et see ei ole aktsepteeritav ja põgeneb kohe ära. Sest tavaliselt võtan tal siis turjast kinni ja viin ta duššinurka rahunema nii umbes 10 minutiks. Kui välja lasen, siis on jälle totaalne nurrukiisu, käib ja nühib vastu jalgu ja nurrub.
Oleme ka koju ostnud Feliway seinadosaatori. Kuid see ei ole midagi teinud. Kuna kassil on olnud põie ja neeruprobleemid siis sööb spetsiaaltoitu ja seega Calm toit ei ole lahenduseks:(
Samas ta mu meest ei ole kordagi rünnanud. Ometi mina olen see, kes talle süüa annab... Mõistus täitsa otsas. Kuid kuna lähiajal on plaan saada laps, siis ma ei saaks riskida, et kass imikut niimoodi ründama hakkab. Seega ühel või teisel viisil on vaja probleemile lahendus leida. Tänan!
Meie kass on 7-aastane ja steriliseeritud. Muidu täitsa tore kiisu aga täiesti seosetutel juhtudel hüppab korraks kõikide küünte ja hammastega kätte/jalga kinni ja jookseb siis ära.
Seda juhtub kui ma kas juba magan ja käsi/jalg on teki alt väljas, või kui juhtun näiteks nutma, siis kass on kohe platsis ja ründab:( Vahest ronib ka ise sülle ja nõuab pai, siis ühel hetkel tõmbab kõrvad pead ligi, ajab silmad suureks ja saba hakkab käima ning tükk aega põrnitseb ja siis ründab. Olen teda ära ajanud aga ta ei jäta enne kui ründab. Aga ta teab väga hästi, et see ei ole aktsepteeritav ja põgeneb kohe ära. Sest tavaliselt võtan tal siis turjast kinni ja viin ta duššinurka rahunema nii umbes 10 minutiks. Kui välja lasen, siis on jälle totaalne nurrukiisu, käib ja nühib vastu jalgu ja nurrub.
Oleme ka koju ostnud Feliway seinadosaatori. Kuid see ei ole midagi teinud. Kuna kassil on olnud põie ja neeruprobleemid siis sööb spetsiaaltoitu ja seega Calm toit ei ole lahenduseks:(
Samas ta mu meest ei ole kordagi rünnanud. Ometi mina olen see, kes talle süüa annab... Mõistus täitsa otsas. Kuid kuna lähiajal on plaan saada laps, siis ma ei saaks riskida, et kass imikut niimoodi ründama hakkab. Seega ühel või teisel viisil on vaja probleemile lahendus leida. Tänan!
Vastus: Ida Metsis, MTÜ Kasside Turvakodu vabatahtlik, MTÜ Kasside Turvakodu, www.kassideturvakodu.ee
Mõnikord on abiks selliste ründajate puhul täiesti emotsioonituks jäämine – tema käitumisest ei tohiks teha välja ning tema agressiooni lihtsalt eirata. Sellel ei pruugi küll otsest mõju rünnakute arvule olla, kuid liikumatult saab ta teha vähem "kahju".
Tänapäeval on ka mitmetes kliinikutes erilise väljaõppega loomaarstid, kes ongi spetsialiseerunud käitumishäiretele – arvan, et Teie juhtum on kindlasti selline, mis võiks saada kasu säärase spetsialisti külastamisest.
Küsimus: Kas see võib midagi ohtlikku olla, kui minu toidetaval kodutul kassil on silmad põletikus ja ila kogu aeg tilgub?27.08.2015
Meil hoovi peal on üks kodutu kass, keda ma lihtsalt toidan, toas ei käi, kuna pelgab inimesi. Ei oska öelda kassi vanust ega seda, kas ta on millegi vastu vaktsineeritud või mitte. Umbes nädal tagasi jäid tal silmad haigeks ja eritub mingit vedelikku, nüüdseks kaks päeva tagasi jookseb ila suust ja kohe väga palju, ilakett koguaeg ripub, ja täna avastasin, et tal isegi lõug verine vist aga ila ikkagi tuleb ohtralt. Kass on iseenesest väga pelglik olnud ja tuppa pole trüginud aga peale seda kui haigussümptomid tal välja tulid, on ta tuppa tulnud ja väga julgeks läinud. Ise kahtlustan, et äkki on tal marutaud ja tegime igaks juhuks endale ja lastele vaktsiini ära. Arstid olid öelnud, et kui meil kolmanda vaktsiiniga pole kass ära surnud, siis marutaudi tal pole. Aga ma ei hakka riskima veel enam oma laste pärast, niisiis ma soovin teada mida arvate teie? Kas mul oleks mõistlik kass magama panna? Ise ei julge enam kassi lähedale minna :(
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Marutaudi kahtluse puhul tuleks teavitada maakonna Veterinaarkeskust või siis otse Teie omavalitsuse volitatud veterinaararsti, kes vajadusel looma karantiniseerib. Marutaudi puhul saabub surm teatud aja jooksul ja sel haigusel on oma kindlad sümptomid mida karantiinis olles tuleb jälgida. Kui ka laborivastused post mortem kinnitavad marutaudi, siis on Teie ja kõigi teiste loomaga kokku puutunud inimeste suhtes kindlad meditsiinilised protseduurid
Kuna Eesti on olnud mõnda aega marutaudivaba riik, tuleks kaaluda ka teisi sarnaste sümptomitega kulgevaid haigusi ja eeskätt suuõõnega seotud probleemid - hammaste-ja igemete põletikud, süljenäärme probleemid, vigastused-ärritused-mürgistused
Kuna tegemist on kodutu kassiga, siis võiksite ühendust võtta mõne loomakaitseorganisatsiooniga, kes saaks aidata talle arstiabi organiseerida.
Küsimus: Millega võib tegu olla, kui hamstri ülahuul on juba nädala paistes?24.08.2015
Meie hamster on 2,4 aastane, märkasime nädal tagasi, et tema ülahuul punetab, tänaseks on paistetus suuremaks läinud, millega võib olla tegemist?
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
punetus ja paistetus on ühed põletiku tunnustest. Mis täpsemalt ja millega ravida selgub kindlasti pärast arsti ülevaatust.
Küsimus: Millest see võis tingitud olla, et küülikul tekkisid naha alla vaglad?24.08.2015
Kuus aastat pidasime tavalist lihaküülikut lemmikloomana. Umbes kuus kuni kaheksa aastat nad elavadki. Suvel aias välipuur, eest avatud võrguga ja talvel kinnisem nn talvepuur. Laupäeva hommikul märkasin, et küülik on apaatne ja ei söö eriti. Ja lähemalt uurides märkasin, et mõned porikärbsed lendasid aga porikärbes tavaliselt lendab liha peale ja see tegi mind natuke murelikuks. Ja teisel hommikul vaatasin, et saba juurest üles seljapeale on karv väheke tokerjas ja tõmbasin karva, see tuli lahti ja tõmbasin veel ja veel ja tuli ikka päris korralikult ja nahk läks paljaks ja vaglad olid all. Kliinikust öeldi, et tõmba karv ära, palju saab ja füsioloogilise lahusega töötle ja eemalda vaglad ja pane kinnisesse ruumi, kust kärbsed ligi ei saaks. Kuid kõhu alt oli samuti tillukesi vaklasid ja pikalt küülik vastu ei pidanud, suri sama päeva õhtul ära. Kuna küülik eelnevalt sõi normaalselt ja tundus väliselt terve olema, ei osanud ma midagi kahtlustada. Millest selline probleem võis üldse tekkida? Kas võis kõik alguse saada sellest, et vahest harva on küülikule tekkinud saba karvade külge alla pehmest roojast kuulikene millegipärast, kuid mille oleme eemaldanud kas kääride ja kummikinnaste abil. Kuid umbes kuu tagasi oli see üsna kõva ja keerasin küüliku seljale murupeale ja aiavoolikuabil pestes tuli see lõpuks lahti aga selge on see, et küülik sai mingil määral märjaks selle pesu tõttu kõhu alt. Ja puuris olles vbl ei kuivanud korralikult ära ja hakkas hauduma, kuigi ise ma seda väga ei tahaks uskuda, et märjaks saamine võiks mõjutada mõnda looma sedavõrd, et see ära ei kuivaks. Igatahes traagiline ja šokeeriv see oli ja kurva lõpuga. Miks selline asi juhtuda sai?
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Porikärbes muneb oma munad just roiskuvatele kudedele (ka roisulõhna meenutavatele) sest siis saavad vaglad toitu ning arengutsükkel saab toimuda. Loomadele tekivad vaglad eeskätt tugeva mädase nahapõletiku, lamatiste ning ka atroofiliste haavandite puhul, kui osad koed on hakanud lagunema.
Teie jänese puhul võis see olla mingi vigastus või sagedasti, kui neil on kõht korrast ära olnud, tekib pabulate asemel pehme roojamass, mis kleepub karvade külge ning ka uriin satub suures osas nahale mis on väga ärritav. lõpuks tekibki kudede nekroos. Ja vähimagi lõhna peale on porikärbsed kohal. Vaglad võtavad väga kiiresti võimust (poole päevaga) ning lõpuks saab septiline šokk looma üle võitu. Niiskus ja soojus on alati soodustavad tegurid.
Küsimus: Kuidas lepitada meie koera varjupaigast võetud koeraga?23.08.2015
Tere,
kuidas lepitada meie koera varjupaigast võetud koeraga? Meie oma on hundi-sakslase segu ja jubedalt armukade. Tahaksime võtta talle seltsilist ning meile jäi silma tema vanune krants, aga kardame, et ta ei võta koera omaks just armukadeduse pärast.
Mida võiksime teha või proovida?
Ette tänades
kuidas lepitada meie koera varjupaigast võetud koeraga? Meie oma on hundi-sakslase segu ja jubedalt armukade. Tahaksime võtta talle seltsilist ning meile jäi silma tema vanune krants, aga kardame, et ta ei võta koera omaks just armukadeduse pärast.
Mida võiksime teha või proovida?
Ette tänades
Vastus: Aliftina Petrova, Eesti Kennelliidu F.C.I välimikukohtunik ja kuulekuskoolituse kohtunik
Kui teil on armukade koer, siis vaevalt ta lepib uue täiskasvanud koeraga. Tal on oma kindel territoorium, omad peremehed, keda tema armastab ja muidugi ei taha armukade koer mingil juhul jagada seda, mis oli varasemalt ainult tema oma.
Selline aktsepteerimine võib osutuda võimalikuks vaid siis, kui uus koer on väga madala positsiooniga ning ei julge kuidagi vastata teie koera ründamise peale ja hakkab aktiivselt demonstreerime, et ta on valmis olema maha surutud.
Tavaliselt, kui peremehed toovad endale uue koera, üritavad nad toetada ja julgustada uut koera, mis vastupidiselt soovitule hoopis provotseerib rohkem ründamist teise koera poolt.
Mõned varjupaigast võetud koerad on oma elus juba nii palju kannatanud, et nendel on kogu aeg tahtmine ennast kaitsta. Need koerad peavad saama endale uue kodu, kus neil ei ole vaja midagi karta. Armukade koer nendele mitte mingil juhul ei sobi.
Minul endal on üsna suur kogemus uute koerte võtmisega teise täiskasvanud koera juurde. Mõnede koerte puhul õnnestus see hästi, aga mõnedel isastel olid sellised kaklused, et ma pidin neid hoidma eraldi kinnipanduna. Nad olid hästi väljaõpetatud (IPO3 tulemusega) ja kui mina neid kõvasti jälgisin ning keelasin, siis nad ka hoidsid vahet. Aga kui minul läks tähelepanu natuke kõrvale, oli kohe hirmus kaklus.
Proovige võtta see koera ja tutvustage neid üle aia. Muidugi parim variant tutvustamiseks on siis, kui oma koer on puuris kinni, aga mitte mingil juhul rihma või keti otsas. Mõlemad peavad olema vabad (üks puuri sees, teine väljas). Siis võib enam-vähem aru saada, kas on mõtet mõlemat koera piinata.
Kui Te siiski võtate selle koera, siis peab tingimata teie praegune koer saama kõik asjad esimesena.
Edu teile!
Küsimus: Miks on kassil suurenenud õlanukk?16.08.2015
Tere
Avastasin mõned päevad tagasi, et minu 11-aastasel toakassil on üks õlanukk tunduvalt suurem kui teine (lausa ca rusika suurune). Mingit traumat tal minu teada olnud ei ole. Küll olime terve juulikuu maakodus. Kass sööb normaalselt, nurrub, hüppab mööblile jne, st käitub tavapäraselt. Muretsen, sest arsti juurde minek on meil viimased korrad olnud millegipärast stressirohked - ta ei lase ennast võõrastel puudutada.
Ette tänades
Avastasin mõned päevad tagasi, et minu 11-aastasel toakassil on üks õlanukk tunduvalt suurem kui teine (lausa ca rusika suurune). Mingit traumat tal minu teada olnud ei ole. Küll olime terve juulikuu maakodus. Kass sööb normaalselt, nurrub, hüppab mööblile jne, st käitub tavapäraselt. Muretsen, sest arsti juurde minek on meil viimased korrad olnud millegipärast stressirohked - ta ei lase ennast võõrastel puudutada.
Ette tänades
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Tundub, et midagi on siiski juhtunud, sest rusikasuurune moodustis on ikkagi väga suur. Kas Teil on olnud võimalust seda katsuda? Kas esineb valulikkust, on see kõva või pehme? Kuumem?
Teie poolt mainitud "õlanukk" on osaliselt abaluu osaliselt õlavarreluu moodustades õlaliigese. Kuna kass liigub ja isegi hüppab on tõenäoline, et see on pigem pehmete kudedega seotud. Variantidena võivad kõne alla tulla abstsess, hematoom, ka lipoom, mis võis maal olles, kui kass sai rohkem liikuda, lihaste alt välja pääseda.
Igal juhul peaks seda lähemalt uurima. Ka see, et ta viimasel ajal ei lase ennast võõrastel puudutada, võib viidata mingile pikemat aega arenenud probleemile.
Küsimus: Kuidas käituvad loomaarstid olukorras, kus kass on kartlik, ennast kätte ei anna ja ilmselt ründaks ka arsti?16.08.2015
Tere,
mul on kodus umbes aasta ja 10 kuu vanune kass, kellega oleks soov tema esimesele arsti visiidile minna (ülevaatus, kastreerimine). Kodus tunneb ta ennast lõpuks turvaliselt ja mõned korrad tuleb ilusti ise kaissu ja pai küsima ning teise kassiga on nagu sukk ja saabas nii, et puuri vast ta ikka saaks aga sealt edasi on suhteliselt tume maa. Kass ei ole "pahatahtlik" vaid lihtsalt kardab iga inimese äkilisemat liigutust (kui tuleb keegi võõras või teen ise läheneva liigutuse talle, veedab ta paar tundi voodi või diivani all). Arstile ta ennast kätte kindlasti ei anna ja kindlalt ründaks teda. Kartus on kassi sinna puuris viia, sest ei kujuta ette kuidas talle isegi tuimestust teha saaks. Kuidas käituvad loomaarstid sellises olukorras sellise loomaga?
Ette tänades!
mul on kodus umbes aasta ja 10 kuu vanune kass, kellega oleks soov tema esimesele arsti visiidile minna (ülevaatus, kastreerimine). Kodus tunneb ta ennast lõpuks turvaliselt ja mõned korrad tuleb ilusti ise kaissu ja pai küsima ning teise kassiga on nagu sukk ja saabas nii, et puuri vast ta ikka saaks aga sealt edasi on suhteliselt tume maa. Kass ei ole "pahatahtlik" vaid lihtsalt kardab iga inimese äkilisemat liigutust (kui tuleb keegi võõras või teen ise läheneva liigutuse talle, veedab ta paar tundi voodi või diivani all). Arstile ta ennast kätte kindlasti ei anna ja kindlalt ründaks teda. Kartus on kassi sinna puuris viia, sest ei kujuta ette kuidas talle isegi tuimestust teha saaks. Kuidas käituvad loomaarstid sellises olukorras sellise loomaga?
Ette tänades!
Vastus: Ain Erkmaa, loomaarst, Tartu Raatuse tn. Loomakliinik ja Loomade Hotell, www.farmax.ee
Eks käituvad ikka vastavalt olukorrale.
Eeskätt lähtume oma töös muidugi vastavalt sellele, kuidas loom käitub, milline on tema kehakeel ja eeldatavad kavatsused (rahulik,sõbralik, kardab, agressiivne). Häid emotsioone püüame igati tunnustada ja võimalusel isegi premeerida (pai, maius), negatiivseid aga kuidagi rahustada. Kui loom on silmnähtavalt hirmul või lausa agressiivne, siis ei hakka me kohe iga hinna eest igasuguseid protseduure tegema vaid püüame kõigepealt olukorda jälgida vesteldes samal ajal looma omanikuga. Looma omanikul on samuti väga suur roll selles, kuidas kliinikuskäik kõige valutumalt üle elada. Sageli ei hoia looma omanik oma lemmikut ajal, mil ta on vastuvõtulaual (õige väljendus selleks toiminguks oleks "hellalt kuid kindlalt") ning loom võib järsku tunda ennast hüljatuna ja kui arst peab samaaegselt looma fikseerima ning läbi vaatama,,siis kannatab läbivaatuse kvaliteet.
Kasside puhul, kes reeglina tahavad ise otsustada, kes neid puudutab ja millal, tuleb enne koos omanikuga pikalt vestelda ja analüüsida, et kliiniline ülevaatus oleks täpne kiire ja tõhus.
Kui on näha, et loom on jätkuvalt agressiivne (osad on kliinikus üllatavalt rahulikud) arutavad arst ja loomaomanik veel erinevaid konservatiivseid võimalusi ning kui protseduur on ikkagi vajalik, saab kasutada erinevaid kaitsevahendeid nagu süstepuur kassidele, suukorv koertele ja paljud nipid mis on igal arstil endal välja kujunenud. Raskemad on kindlasti need juhtumid, kui ka loomaomanik ise silmnähtavalt kardab oma looma.
Meelega kellelegi haiget ei tehta ning agresiivsusele agressiooniga ei vastata. Kuidagi on ikkagi saadud kõik vajalikud toimingud tehtud.
Kartlike kasside puhul võiks enne arstile tulekut kasutada kodus spetsiaalset õnnetunnet esile kutsuvat feromooni kassidele, seda enam, et teie kiisu kardab ka kodus olles erinevaid asju. Täpsem info sellest preparaadist ja tema kasutamisest küsige kliinikust.