Koristamine

Tere!
Professionaalseid koristustarbeid kahjuks marketites tõesti ei müüda. Eestis on mitmeid firmasid, kes toovad maale ning müüvad professionaalseid tarvikuid ja aineid (seda ka tavatarbijale). Pakun välja mõned suuremad: OÜ Puhastusimport, OÜ SanMal, Farmos OÜ, Avera-Tarding AS, Pireka Eesti OÜ. Neid on veel, loodan et leiate nende hulgast sobiva või otsite internetist lisa.

Tere!
Probleemi lahendust otsiksin eeskätt tolmu eemaldamise viisides. Mida rohkem on õhus tolmu, seda rohkem on seda ka pinnal. Tolmu eemaldamisel tuleks tähelepanu pöörata sellele, et iga pühkimisega saaks võimalikult palju tolmu kätte. See teema puudutab tegelikult tervet kodu koristuse kontseptsiooni ja on natuke pikem teema. Inimesed, kes on käinud koolitustel ja teinud seejärel muudatusi oma kodu koristamisel, on peamise positiivse aspektina hiljem välja toonud just asjaolu, et tolm on peale koristamist palju kauem ära ja õhk on puhtam.

Lühidalt tolmu pühkimise ABC:
- tolmu eemaldada kuiva või väheniiske meetodiga. Seda nii mööblilt, põrandalt, kui kõikidelt muudelt pindadelt. Kuivaks pühkimiseks võib pidada kuiva mikrokiust lapiga pühkimist, põrandakuivataja-pühkijaga pühkimist. Väheniiske on selline lapp, mis võib jätta pinnale kergelt niiske heligi max 1-2 sekundiks.
- pühkimisel voltige lappi, et saaks järjepidevalt ette keerata uue ja puhta külje. Pühkige tolm kokku, rahulikult, vältige selle tõusmist õhku;
- pühkige regulaarselt ka kappide pealsed, aknalauad jms kohad. Kui sinna jääb tolm, siis see ringleb õhu liikumisega pidevalt ruumis ja langeb pindadele.

Jah, on olemas ka mööbli hooldusaineid, mis võivad tekitada "tolmu tõukava" efekti. Samas ei tasu unustada, et mõnda teist liiki mustust, näiteks näpujälgi, võib selline kaitsekiht aga veelgi paremini ligi tõmmata. Põhjus on selles, et erinev mustus on erineva laenguga. Sellist "efekti" on hästi näha klaaspindade hooldusainega regulaarsel puhastamisel - pinnad võivad näida peale puhastamist kenad ja puhtad, kuid näpuga puudutades jääb sinna "rasvane" näpujälg ja selle tulemusena muutub pind väga ruttu ebameeldivalt määrdunuks. Samas puhta vee ja mikrokiust lapiga puhastatud pinnale sama näpuga puudutades sellist jälge ei jää.

Edu soovides,
Helge Alt

Tere!
Kunagi oli tõesti Haridusministri määrusega määratletud koristaja kohta põranda ruutmeetrite järgi teenindusnorm, kuid hetkel seda ei ole. Suhtlesin sel teemal Haridus- ja Teadusministeeriumiga umbes aasta tagasi. Nende seisukoht oli, et koolide koristamise korraldamine on omavalitsuste vastutuses ja pädevuses.
Nö "kindel ruutmeeter" ei ole tegelikult aus, sest oluline on koristamisele kuluv aeg, me ostame puhastusteenindajatelt tööaega.
Koristamisele kuluv aeg sõltub:
- pindade määrduvusest (mustemate pindade puhastamine võtab rohkem aega);
- kui puhtaks peab pinnad saama (erinevatel ruumidel on erinev vajadus puhtuse osas);
- pinna möbleeritusest (ka mööbel tuleb puhastada ja põranda puhastamisele kuluv aeg oleneb sellest, kui palju on mööblit ruumis);
- kasutatavast koristustarvikust või -masinast (erinevate tarvikutega kulub mustuse eemaldamiseks erinev aeg);
- pinnakatte liigist (näiteks tekstiilkatte puhastamine on palju aeganõudvam, kui kõvakattega põrandate puhastamine);
- abiajast (suuresti oleneb tööaeg töö korraldusest ja võimalustest, näiteks kui põrandapesuvett tassitakse ämbriga kaasa, kus vahepeal pestakse moppi või lappi, siis kulub vähemalt 25% tööajast vee vahetamisele, mopi pesemisele jms. Kui koristamisel kasutatakse eelnevalt niisutatud tekstiile ja ühe määrdumisel võetakse uus ning puhas ja pärast pestakse kõik korraga pesumasinas, siis sellist abiaja kulu ei ole).

Eeltoodud põhjustel ei saa olla ühte ja kindlat normi, mis sobiks igale poole.

Soomes on 40 aastat välja töötatud ametlikke koristustööde aja- ja meetodistandardeid. Sealsed standardid on väga usaldusväärsed ja nende abil on võimalik määratleda üsna täpselt reaalne ning optimaalne koristuseks kuluv aeg. Selleks on olemas ka spetsiaalsed arvutitarkvarad.
Kindlasti ei ole aus, kui kõikidele antakse sama suur pindala koolimajast koristada.

Tervitades,
Helge Alt

Tere Marje!
Esmalt soovitan keskenduda probleemi ennetamisele. Kui vannitoa kasutamise järel jäävad pinnad märjaks, siis vee auramisel jäävad pinnale vees olnud ained (kaltsium, magneesium, pesuvahendid, mustus jne). Seda näemegi vannitoas mustusena. Püüdke kasutamise järel pinnad KUIVATADA. Kuivatamiseks võib kasutada spetsiaalseid tasapindade kuivatajaid (väga mugav on vannitoas ka autode kuivatamiseks mõeldud kaarjas kuivataja) ja ka mikrokiust lappe.
Ebameeldivad setted tekivad aja jooksul, värskem mustus näiteks kraanidelt eemaldub väga kergelt - pind märjaks ja mikrokiust lapiga üle pühkida ja läigibki, täiesti ilma keemiata.
Kui pinnale on siiski tekkinud setted, siis tuleks kasutada happelisi aineid. Nende kasutamine peaks olema läbi mõeldud, et mitte kahjustada tervist ega pinda (olen näinud väga palju rikutud kraane...). Ainetest võite lugeda lisa kunagi Kodukirjas ilmunud artiklist: http://www.puhastusekspert.ee/index.php?picfile=49. Konkreetse aine nime ei hakkaks ma välja tooma, soovitan vaadata ainete koostist. Tugeva kinnitunud sette eemaldamiseks tuleks kasutada siiski ainet, mille pH on umbes 3-0. Lugege kindlasti etikette ja kui seal info puudub ärge seda ainet ostke, reklaamidele ei tasu tugineda.
Kui kraani ümber on tekkinud ebameeldiv settekiht, siis lisaks ainele on vaja mehhaanikat, kitsaid kohti on mugav puhastada vana hambaharjaga või veelgi parem on spetsiaalne kraanihari.
Kodu koristamiseks tarvikute ja ainete soetamiseks tasub sisse astuda ka professionaalseid tarvikuid müüvatesse firmadesse, kus valik parem ja teadlikum, kui tavapoodides.

Kui veel küsimusi, olen igati valmis vastama. Kodu jaoks tasub lihtsad asjad selgeks teha, nii on koristamine märksa lihtsam ja palju meeldivam. Mida paljud on peale muudatusi täheldanud – koristuse järel on pinnad palju kauem puhtad, kui seda oli varasemalt ehk koristada tuleb harvem.

Tervitades,
Helge Alt