Koristamine

Tere!
Kunagi oli tõesti Haridusministri määrusega määratletud koristaja kohta põranda ruutmeetrite järgi teenindusnorm, kuid hetkel seda ei ole. Suhtlesin sel teemal Haridus- ja Teadusministeeriumiga umbes aasta tagasi. Nende seisukoht oli, et koolide koristamise korraldamine on omavalitsuste vastutuses ja pädevuses.
Nö "kindel ruutmeeter" ei ole tegelikult aus, sest oluline on koristamisele kuluv aeg, me ostame puhastusteenindajatelt tööaega.
Koristamisele kuluv aeg sõltub:
- pindade määrduvusest (mustemate pindade puhastamine võtab rohkem aega);
- kui puhtaks peab pinnad saama (erinevatel ruumidel on erinev vajadus puhtuse osas);
- pinna möbleeritusest (ka mööbel tuleb puhastada ja põranda puhastamisele kuluv aeg oleneb sellest, kui palju on mööblit ruumis);
- kasutatavast koristustarvikust või -masinast (erinevate tarvikutega kulub mustuse eemaldamiseks erinev aeg);
- pinnakatte liigist (näiteks tekstiilkatte puhastamine on palju aeganõudvam, kui kõvakattega põrandate puhastamine);
- abiajast (suuresti oleneb tööaeg töö korraldusest ja võimalustest, näiteks kui põrandapesuvett tassitakse ämbriga kaasa, kus vahepeal pestakse moppi või lappi, siis kulub vähemalt 25% tööajast vee vahetamisele, mopi pesemisele jms. Kui koristamisel kasutatakse eelnevalt niisutatud tekstiile ja ühe määrdumisel võetakse uus ning puhas ja pärast pestakse kõik korraga pesumasinas, siis sellist abiaja kulu ei ole).

Eeltoodud põhjustel ei saa olla ühte ja kindlat normi, mis sobiks igale poole.

Soomes on 40 aastat välja töötatud ametlikke koristustööde aja- ja meetodistandardeid. Sealsed standardid on väga usaldusväärsed ja nende abil on võimalik määratleda üsna täpselt reaalne ning optimaalne koristuseks kuluv aeg. Selleks on olemas ka spetsiaalsed arvutitarkvarad.
Kindlasti ei ole aus, kui kõikidele antakse sama suur pindala koolimajast koristada.

Tervitades,
Helge Alt