Kodu ja aed

Võiksite lõigata kevadel, muidu läheb käest ära.

Ma ei oska öelda, kuna ei ole ise keldrit näinud, aga võib arvata, et paks lumekiht oli hea soojustus. Jagada võiksite küll, mitte poolitada, st murdma üksteise küljest lahti, mitte pooleks.

Tere!
Probleemi lahendust otsiksin eeskätt tolmu eemaldamise viisides. Mida rohkem on õhus tolmu, seda rohkem on seda ka pinnal. Tolmu eemaldamisel tuleks tähelepanu pöörata sellele, et iga pühkimisega saaks võimalikult palju tolmu kätte. See teema puudutab tegelikult tervet kodu koristuse kontseptsiooni ja on natuke pikem teema. Inimesed, kes on käinud koolitustel ja teinud seejärel muudatusi oma kodu koristamisel, on peamise positiivse aspektina hiljem välja toonud just asjaolu, et tolm on peale koristamist palju kauem ära ja õhk on puhtam.

Lühidalt tolmu pühkimise ABC:
- tolmu eemaldada kuiva või väheniiske meetodiga. Seda nii mööblilt, põrandalt, kui kõikidelt muudelt pindadelt. Kuivaks pühkimiseks võib pidada kuiva mikrokiust lapiga pühkimist, põrandakuivataja-pühkijaga pühkimist. Väheniiske on selline lapp, mis võib jätta pinnale kergelt niiske heligi max 1-2 sekundiks.
- pühkimisel voltige lappi, et saaks järjepidevalt ette keerata uue ja puhta külje. Pühkige tolm kokku, rahulikult, vältige selle tõusmist õhku;
- pühkige regulaarselt ka kappide pealsed, aknalauad jms kohad. Kui sinna jääb tolm, siis see ringleb õhu liikumisega pidevalt ruumis ja langeb pindadele.

Jah, on olemas ka mööbli hooldusaineid, mis võivad tekitada "tolmu tõukava" efekti. Samas ei tasu unustada, et mõnda teist liiki mustust, näiteks näpujälgi, võib selline kaitsekiht aga veelgi paremini ligi tõmmata. Põhjus on selles, et erinev mustus on erineva laenguga. Sellist "efekti" on hästi näha klaaspindade hooldusainega regulaarsel puhastamisel - pinnad võivad näida peale puhastamist kenad ja puhtad, kuid näpuga puudutades jääb sinna "rasvane" näpujälg ja selle tulemusena muutub pind väga ruttu ebameeldivalt määrdunuks. Samas puhta vee ja mikrokiust lapiga puhastatud pinnale sama näpuga puudutades sellist jälge ei jää.

Edu soovides,
Helge Alt

Tere,
Peab küll, aga kust ja kas juba praegu, seda ei oska puud nägemata öelda.

Õunapuu lõikamise jutud: www.õunapuu.eu

Tere!
Kunagi oli tõesti Haridusministri määrusega määratletud koristaja kohta põranda ruutmeetrite järgi teenindusnorm, kuid hetkel seda ei ole. Suhtlesin sel teemal Haridus- ja Teadusministeeriumiga umbes aasta tagasi. Nende seisukoht oli, et koolide koristamise korraldamine on omavalitsuste vastutuses ja pädevuses.
Nö "kindel ruutmeeter" ei ole tegelikult aus, sest oluline on koristamisele kuluv aeg, me ostame puhastusteenindajatelt tööaega.
Koristamisele kuluv aeg sõltub:
- pindade määrduvusest (mustemate pindade puhastamine võtab rohkem aega);
- kui puhtaks peab pinnad saama (erinevatel ruumidel on erinev vajadus puhtuse osas);
- pinna möbleeritusest (ka mööbel tuleb puhastada ja põranda puhastamisele kuluv aeg oleneb sellest, kui palju on mööblit ruumis);
- kasutatavast koristustarvikust või -masinast (erinevate tarvikutega kulub mustuse eemaldamiseks erinev aeg);
- pinnakatte liigist (näiteks tekstiilkatte puhastamine on palju aeganõudvam, kui kõvakattega põrandate puhastamine);
- abiajast (suuresti oleneb tööaeg töö korraldusest ja võimalustest, näiteks kui põrandapesuvett tassitakse ämbriga kaasa, kus vahepeal pestakse moppi või lappi, siis kulub vähemalt 25% tööajast vee vahetamisele, mopi pesemisele jms. Kui koristamisel kasutatakse eelnevalt niisutatud tekstiile ja ühe määrdumisel võetakse uus ning puhas ja pärast pestakse kõik korraga pesumasinas, siis sellist abiaja kulu ei ole).

Eeltoodud põhjustel ei saa olla ühte ja kindlat normi, mis sobiks igale poole.

Soomes on 40 aastat välja töötatud ametlikke koristustööde aja- ja meetodistandardeid. Sealsed standardid on väga usaldusväärsed ja nende abil on võimalik määratleda üsna täpselt reaalne ning optimaalne koristuseks kuluv aeg. Selleks on olemas ka spetsiaalsed arvutitarkvarad.
Kindlasti ei ole aus, kui kõikidele antakse sama suur pindala koolimajast koristada.

Tervitades,
Helge Alt

Tere!
Draakonipuu kipubki nii tegema :). Seepärast ei kasva, et praegu pole kasvuaeg. Kasta tuleb taimi vastavalt aastaajale. Talvel väga vähe. Ta ei tarbi vett ära. Draakonipuu mulla olen mina lasknud potis täiesti ära kuivada ja siis läbi kastnud, liigse vee aluselt eemaldanud. Üsna tihti käis taim dušši all.

http://www.google.ee/search?sourceid=chrome&ie=UTF-8&q=%C3%A4%C3%A4ris-draakonipuu

Orhideekasvataja käsiraamat: http://orhideefoorum.com

Kirjelduse järgi on väga raske midagi täpsemalt öelda.
Kui võimalik, siis tooge mõned putukad (4-5 tk) meie kontorisse, bioloog määrab liigi ja selle järgi saame Teile nõu anda.
Asume aadressil Türi tn. 3 Tallinn, infot saab tel. 650 1860.

Tere,
Valikuid on palju tegelikult! :) See ongi see raskem osa, eksju. Oleneb ka ruumi suurusest, kui sellised toonid on teile hingelähedased, siis miks mitte seinal kasutada seda mahedamal foonil ja samuti kardinates. Tuua toetavat või toonaalselt tumedamat voodikattesse. On ka võimalus ruum päris mahedaks ja heledaks jätta loodusvalge foonil, mis sobib ideaalselt lakitud männilauaga ning sellisel juhul lisada aksessuaaride (patjade), vaaside, seinapiltide näol lillakas-roosasid toone. Miks mitte lilleõite näol :)
Päikest!

Vesirottidega võitlemine on üsna raske ja kulukas.
Rahvatarkuse järgi kasutati vesirottide tõrjeks rassitaime.
Rentokil OÜ teostab vesiroti ja mutitõrjet Phostoxiniga.
Tõrje näeb välja nii, et tehnik avab käigud, sinna paigaldatakse Phostoxini tabletid. Augud suletakse ja kemikaal reageerib mulla, niiskuse ja soojuse toel olenevalt temperatuurist 3-10 päeva.
Tablettide reageerimise ajal kahjurid surevad.
Nimetatud vahendit saab kasutada ainult siis, kui ööpäevane õhutemperatuur on vähemalt +5 kraadi.
Antud tõrjet ei saa teostada maja ja veekogu vahetus läheduses.
Juhul kui maja ja aed asuvad soo või veekogu ääres oleks mõistlik enda krunt ümbritseda kraaviga - kraavi põhja võib katta võrgu ja kividega, see aitaks kaasa sellele, et vesirotid otseselt teie krundile ei tuleks.
Kui olete tõrjest huvitatud siis võiksite meiega ühendust võtta kevadel.

Ilmselt on tegemist (Lepisma saccharina) majasoomuklasega.
Majasoomukas on pärit troopikast, kus ta elab niisketes ja rohkeid varjevõimalusi pakkuvates elupaikades. Eestis võib teda leida üksnes köetavate hoonete alumistel korrustel, aga ka ülemiste korruste vannitubades, käimlates ja kraanikausside läheduses – seal, kus on tema jaoks piisavalt soojust ja niiskust. Ta vajab elukeskkonda, kus suhteline õhuniiskus on 72–95% ja temperatuur 22–32 ºC (sobivaim 27 ºC). Sellistes oludes muneb emane soomukas elu jooksul kuni sada muna, korraga üks kuni kolm. Ta teeb seda kogu elu kestel ja aasta ringi. Täiskasvanud elavad 1-3 aastat.
Olenevalt temperatuurist kooruvad munadest vastsed 3–6 nädala jooksul. Ka järglaste kasvukiirus oleneb temperatuurist. Ideaalsetes oludes saab munast koorunud vastsest täiskasvanud soomukas 43 päevaga.
Majasoomukas sööb soomukaliigi valmikud ja vastsed söövad igasugust orgaanikat, proteiini- ja valgurikast toitu: paberit, fotosid, karusnahka, orgaanilist mustust, aga ka näiteks suhkrut.
Et soomukaid vältida, tuleb hoida puhtust: koristada laudadelt ja põrandalt kõik toidujäänused. Ka prügipanged peavad olema kindlalt suletud. Toas tuleb täita kõik praod, kus nad saavad varjuda. Kasulik on sageli puhastada tolmuimejaga põranda servi. Ruumides tuleb mööbel paigutada nii, et mööbli ja seina vahele, toanurkadesse või veel kusagile mujale ei tekiks niiskeid piirkondi. Kondenseeruva veega kattuvad toruosad tuleks korralikult isoleerida ja katta, et sealt ei leviks niiskust.
Nende hävitamiseks võiks kasutada mürki pulbrilisel kujul või pritsida kontaktmürgiga eeldatavad majasoomuka elupaigad.
„Nippon“ pulbrit on võimalik osta meie kontorist Türi tn. 3, Tallinn või tellida meilt tõrje.
Täpsema info saamiseks võite helistada tel.6501860