Kahju- ja elukindlustus

Kui juhiloata autojuht põhjustab liiklusõnnetuse, siis tema juhitud auto liikluskindlustuse kindlustusandja hüvitab õnnetuse teise osapoole kahju. Selle kahju nõuab kindlustusandja hiljem juhiloata autojuhilt kogu makstud hüvitise ulatuses tagasi.

Selle auto, mida juhiloata liiklusõnnetuse põhjustaja juhtis, kahju liikluskindlustuse kindlustusandja ei hüvita. Seda kahju võib nõuda sõidukikindlustuse kindlustusandjalt, kui sel sõidukil oli vabatahtlik sõidukikindlustuse leping. Samas tuleb arvestada, et sõidukikindlustuse lepingus võib olla kokku lepitud, et hüvitist vähendatakse, kui kahju põhjustab juhiloata juht.

Kui liikluskindlustuseta autoga põhjustatakse kahju, siis hüvitab liikluskindlustuse kindlustusandja kannatanule kahju ja nõuab hiljem hüvitise kahju tekitajalt või kindlustuskohusega isikult tagasi.

Tavaliselt saab kindlustusandjaga kokku leppida, et tagasinõuet saab tasuda osade kaupa. Sellisel juhul võib, aga ei pruugi, kindlustusandja küsida intressi. Suhelge kindlustusandjaga, et tagasinõude maksmises kokku leppida.

Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus. Sellega kindlustatakse kahju, mida sõiduki valdaja tekitab sõidukiga kolmandale isikule. See tähendab, et kahju tekitaja ei pea teistele sõidukiga tekitatud kahju hüvitama oma taskust, vaid seda teeb kindlustusandja.

Kui Teie elukaaslane kahjustab Teile kuuluva autoga (auto A) Teile kuuluvat teist autot (auto B), siis vastutab Teie elukaaslane Teie ees kahju eest, mis tekkis mõlema auto kahjustumisest. Auto A liikluskindlustuse kindlustusandja hüvitab Teie elukaasal eest Teile auto B kahjustumisest tekkinud kahju. Auto A kahjustumisest tekkinud kahju peate nõudma oma elukaaslaselt.

Kui kahju ei olnud märkimisväärne, siis hinnake olukorda, kas maksab kahju hüvitamist kindlustusandjalt nõuda – kui kindlustusandja hüvitab kahju, siis tõuseb sellest tingituna tulevikus liikluskindlustuse makse nii Teie elukaaslasel, kui ka Teie sõidukil.

Nõue teavitada kindlustusandjat kindlustusjuhtumist on üldine ja tuleb võlaõigusseadusest, vt § 448 lõige 1. Kindlustusandja vabaneb hüvitise maksmise kohustusest, kui kahjust teatamise kohustust on tahtlikult rikutud, vt võlaõigusseaduse § 449.

Vaatamata ülaltoodule – esitage nõue esmalt kahju põhjustaja liikluskindlustuse kindlustusandjale. Kui see kindlustusandja kahju hüvitamisest keeldub, siis esitage nõue oma sõidukikindlustuse kindlustusandjale.

Kui sõiduk on hävinud ja selle asemel on võimalik taassoetada samaväärne sõiduk, siis hõlmab kahju hüvitis samaväärse sõiduki soetamiseks tehtavaid mõistlikke kulutusi. Sõiduki puhul on nendeks kulutusteks tavaliselt sõiduki ostuhind ja registreerimise kulu.

Kui uut samaväärset sõidukit ei ole võimalik soetada, siis hüvitatakse vaid hävinud sõiduki väärtus.

Kui Teil oli võimalik soetada samaväärne sõiduk, mis juba oli Eesti liiklusregistris, siis hüvitatakse sõiduki omaniku vahetuse riigilõiv. Kui samaväärset sõidukit Eestist soetada ei ole võimalik, siis hüvitatakse sõiduki Eestis esmaregistreerimise riigilõiv.

Kindlustusel ei ole kohustust teavitada kindlustusvõtjat liikluskindlustuse lepingu lõppemisest, kui leping lõppeb automaatselt sõiduki ajutisel kustutamisel liiklusregistrist. Mõistlik on eeldada, et sõiduki omanik teavitab ise kindlustusvõtjat sõiduki ajutisest kustutamisest.

Liikluskindlustuse maksed erinevad seltsiti ja teeninduskanalite lõikes märkimisväärselt. Esmalt võrrelge eri seltside hindasid. Kõige mugavamalt saab liikluskindlustuse hindasid võrrelda LKF-i kalkulaatoris, vt www.lkf.ee/kalkulaator.

Liikluskindlustuse hinna määrab iga kindlustusandja ise. Seega täpse vastuse, miks makse selline on nagu ta on, saate vaid kindlustusandja käest. Asjaolud, millest liikluskindlustuse makse suurus tavaliselt sõltub on loetletud siin https://www.lkf.ee/et/kindlustamise-tavad/liikluskindlustuse-kindlustusmakse. Sõiduki vanusest liikluskindlustuse makse tavaliselt ei sõltu.

Kui liikluskindlustuse juhtumis saab kahjustada või hävib sõiduk, millel oli kehtiv liikluskindlustuse leping, siis saab kannatanu tavaliselt valida, kas nõuda kahju hüvitamist:
- kindlustusandjalt, kellega oli sõlmitud kahjustunud sõiduki liikluskindlustuse leping (ehk oma kindlustusandja) või
- kahju põhjustaja kindlustusandjalt

Erandina ei hüvita oma kindlustusandja kahju, kui kindlustusjuhtumi asjaolud ei ole selged, muu hulgas juhul, kui kahjustatud isik, kindlustusvõtja, kindlustatud isik või kindlustusandjad ei saavuta kokkulepet selles, kes vastutab kahju põhjustamise eest.

Seega, kui esitasite liikluskindlustuse lepingu alusel nõude oma kindlustusandjale ning peale seda selgus, et asjaolud ei ole selged, siis on õige, et seda juhtumit käsitleb edasi teine kindlustusandja.

Õnnetusjuhtumikindlustuse kindlustusjuhtumi kirjeldus on kokku lepitud kindlustuslepingus. Tavaliselt on kindlustusjuhtumiks trauma nagu venitus, põrutus, luumurd, põletus. Haigust ei loeta õnnetusjuhtumiks. Seega üldiselt ei ole aja jooksul tekkinud südame rütmihäire vmt haigus õnnetusjuhtumikindlustuse kindlustusjuhtum.

Laiema kindlustuskaitse saate siis, kui sõlmite lisaks õnnetusjuhtumikindlustuse lepingule ka elukindlustuse lepingu.

Eestis tegutseva kindlustusandjaga saab liikluskindlustuse lepingu sõlmida vaid Eesti liikusregistris oleva sõiduki suhtes. Kui mootorratas on Leedu registris, siis saab sellele teha vaid Leedus tegutseva kindlustusandja liikluskindlustuse.

Liiklusseaduse kohaselt peate liikluses kasutatava mootorsõiduk registreerima Eesti liiklusregistris viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist.