Kahju- ja elukindlustus

Liiklusreeglite rikkumise, sh kindlustuseta sõitmise ja teistele kahju tekitamise eest võetakse vastutusele sõiduki juht. Liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest karistatakse sõiduki juhti rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ehk kuni 400 eurot.

Kui liikluskindlustuseta sõidukiga tekitatakse kahju, siis selle kahju hüvitab kannatanule põhjustaja sõiduki viimati kehtinud liikluskindlustuse lepingu kindlustusandja või Eesti Liikluskindlustuse Fond. Peale kahju hüvitamist esitatakse tagasinõue sellele, kes on sõiduki omanik või vastutav kasutaja liiklusregistri andmetes. Kui sõidukil on liiklusregistri andmete järgi kolm omanikku, siis võib kindlustusandja nende hulgast valida, kellele tagasinõude esitab.

Kahju hüvitamise üldreeglid on võlaõigusseaduses. Kindlustuslepingus võib olla kokku lepitud üksikasjalikum kahju suuruse hindamise metoodika. Kuna kindlustuslepingu üksikasjad ei ole teada, siis ei ole võimalik Teie küsimusele ammendavalt vastata.

Üldiselt tuleb hoone kahjustumisel maksta hüvitis, mis kulub hoone taastamisele õnnetuse eelsesse seisu. Hinnangu, kas hoone jäänuseid saab kasutada või tuleb plats puhtaks teha, teeb ehitusasjatundja.

Kokkuvõtvalt – oodake ära kindlustusandja vastus. Uurige, kas kindlustusandja vastus läheb kokku kindlustuslepingus kokku lepituga. Kui olete jätkuvalt seda meelt, et kindlustusandja otsus on vale, siis püüdke kindlustusandjaga läbi rääkida. Selgitage kindlustusandjale oma seisukohti. Kui Te kokkuleppele ei saa, siis saate pöörduda vaidluse lahendamiseks kindlustuse lepitusorgani poole http://www.eksl.ee/et/lepitusorgan.

Liikluskindlustuse leping läheb sõiduki omaniku vahetumisel automaatselt üle uuele omanikule. Sõiduki omandanud isik asub automaatselt kindlustusvõtja kohale alates tema omanikuks registreerimisest liiklusregistris. Üksikasjad vt siit https://www.lkf.ee/et/kindlustamise-tavad/s%C3%B5iduki-omaniku-muutumine.

Ka sõidukikindlustuse leping läheb vastavalt võlaõigusseaduse § 494 sõiduki omandajale automaatselt üle.

Kui juhiloata autojuht põhjustab liiklusõnnetuse, siis tema juhitud auto liikluskindlustuse kindlustusandja hüvitab õnnetuse teise osapoole kahju. Selle kahju nõuab kindlustusandja hiljem juhiloata autojuhilt kogu makstud hüvitise ulatuses tagasi.

Selle auto, mida juhiloata liiklusõnnetuse põhjustaja juhtis, kahju liikluskindlustuse kindlustusandja ei hüvita. Seda kahju võib nõuda sõidukikindlustuse kindlustusandjalt, kui sel sõidukil oli vabatahtlik sõidukikindlustuse leping. Samas tuleb arvestada, et sõidukikindlustuse lepingus võib olla kokku lepitud, et hüvitist vähendatakse, kui kahju põhjustab juhiloata juht.

Kui liikluskindlustuseta autoga põhjustatakse kahju, siis hüvitab liikluskindlustuse kindlustusandja kannatanule kahju ja nõuab hiljem hüvitise kahju tekitajalt või kindlustuskohusega isikult tagasi.

Tavaliselt saab kindlustusandjaga kokku leppida, et tagasinõuet saab tasuda osade kaupa. Sellisel juhul võib, aga ei pruugi, kindlustusandja küsida intressi. Suhelge kindlustusandjaga, et tagasinõude maksmises kokku leppida.

Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus. Sellega kindlustatakse kahju, mida sõiduki valdaja tekitab sõidukiga kolmandale isikule. See tähendab, et kahju tekitaja ei pea teistele sõidukiga tekitatud kahju hüvitama oma taskust, vaid seda teeb kindlustusandja.

Kui Teie elukaaslane kahjustab Teile kuuluva autoga (auto A) Teile kuuluvat teist autot (auto B), siis vastutab Teie elukaaslane Teie ees kahju eest, mis tekkis mõlema auto kahjustumisest. Auto A liikluskindlustuse kindlustusandja hüvitab Teie elukaasal eest Teile auto B kahjustumisest tekkinud kahju. Auto A kahjustumisest tekkinud kahju peate nõudma oma elukaaslaselt.

Kui kahju ei olnud märkimisväärne, siis hinnake olukorda, kas maksab kahju hüvitamist kindlustusandjalt nõuda – kui kindlustusandja hüvitab kahju, siis tõuseb sellest tingituna tulevikus liikluskindlustuse makse nii Teie elukaaslasel, kui ka Teie sõidukil.

Nõue teavitada kindlustusandjat kindlustusjuhtumist on üldine ja tuleb võlaõigusseadusest, vt § 448 lõige 1. Kindlustusandja vabaneb hüvitise maksmise kohustusest, kui kahjust teatamise kohustust on tahtlikult rikutud, vt võlaõigusseaduse § 449.

Vaatamata ülaltoodule – esitage nõue esmalt kahju põhjustaja liikluskindlustuse kindlustusandjale. Kui see kindlustusandja kahju hüvitamisest keeldub, siis esitage nõue oma sõidukikindlustuse kindlustusandjale.

Kui sõiduk on hävinud ja selle asemel on võimalik taassoetada samaväärne sõiduk, siis hõlmab kahju hüvitis samaväärse sõiduki soetamiseks tehtavaid mõistlikke kulutusi. Sõiduki puhul on nendeks kulutusteks tavaliselt sõiduki ostuhind ja registreerimise kulu.

Kui uut samaväärset sõidukit ei ole võimalik soetada, siis hüvitatakse vaid hävinud sõiduki väärtus.

Kui Teil oli võimalik soetada samaväärne sõiduk, mis juba oli Eesti liiklusregistris, siis hüvitatakse sõiduki omaniku vahetuse riigilõiv. Kui samaväärset sõidukit Eestist soetada ei ole võimalik, siis hüvitatakse sõiduki Eestis esmaregistreerimise riigilõiv.

Kindlustusel ei ole kohustust teavitada kindlustusvõtjat liikluskindlustuse lepingu lõppemisest, kui leping lõppeb automaatselt sõiduki ajutisel kustutamisel liiklusregistrist. Mõistlik on eeldada, et sõiduki omanik teavitab ise kindlustusvõtjat sõiduki ajutisest kustutamisest.

Liikluskindlustuse maksed erinevad seltsiti ja teeninduskanalite lõikes märkimisväärselt. Esmalt võrrelge eri seltside hindasid. Kõige mugavamalt saab liikluskindlustuse hindasid võrrelda LKF-i kalkulaatoris, vt www.lkf.ee/kalkulaator.

Liikluskindlustuse hinna määrab iga kindlustusandja ise. Seega täpse vastuse, miks makse selline on nagu ta on, saate vaid kindlustusandja käest. Asjaolud, millest liikluskindlustuse makse suurus tavaliselt sõltub on loetletud siin https://www.lkf.ee/et/kindlustamise-tavad/liikluskindlustuse-kindlustusmakse. Sõiduki vanusest liikluskindlustuse makse tavaliselt ei sõltu.