Töötuskindlustus
Küsimus: Kas vanaduspensioni arvestamisel lähevad ka osalise töövõimeaastad arvesse nagu tööstaaž?20.09.2022
Kas vanaduspensioni arvestamisel lähevad ka osalise töövõimeaastad arvesse nagu tööstaaž?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Lühike vastus Teie küsimusele on: osalise töövõime periood ei lähe tööstaaži hulka. Töövõimetoetuselt makse ei maksta, kuid vanaduspensioniõiguslikku tööstaaži arvestatakse ju makstud sotsiaalmaksu alusel juba alates 2000 aastast.
Pensioni maksmise kohta saate täpsemat infot Sotsiaalkindlustusametist
https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et
Küsimus: Kas on õigus saada hüvitisele, kui tähtajatu leping lõpetati kokkuleppel ja seejärel sõlmitus tähtajaline leping lõpetati 3 päeva pärast?16.03.2022
Tere!
Kas kui oli sõlmitud määramata tähtajaga tööleping, mis lõpetati poolte kokkuleppel (tööstaaž üle 12 kuu) ja järgmine koheselt sõlmiti tähtajaline tööleping, mille lõpetamine toimus juba 3 päeva pärast, kas on õigus saada töötuskindlustushüvitist? Siia ei puutu sotsiaalmkindlustusmakse?
Ja samal ajal on ka nt. juhatuse liikme leping (ettevõtte juhtimisega ei ole seotud).
Juhatuse liikme leping ja tööleping on erinevad asjad ja võetakse ehk eraldi õiguste kohaselt, aga kas saab töötuskindlustusmakset töötukassast kui on selline juhus nagu tõstatatud esimene küsimus.
Kas kui oli sõlmitud määramata tähtajaga tööleping, mis lõpetati poolte kokkuleppel (tööstaaž üle 12 kuu) ja järgmine koheselt sõlmiti tähtajaline tööleping, mille lõpetamine toimus juba 3 päeva pärast, kas on õigus saada töötuskindlustushüvitist? Siia ei puutu sotsiaalmkindlustusmakse?
Ja samal ajal on ka nt. juhatuse liikme leping (ettevõtte juhtimisega ei ole seotud).
Juhatuse liikme leping ja tööleping on erinevad asjad ja võetakse ehk eraldi õiguste kohaselt, aga kas saab töötuskindlustusmakset töötukassast kui on selline juhus nagu tõstatatud esimene küsimus.
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Äriühingu juhatuse liiget (äriregistri andmete alusel) saab töötuna arvele võtta, kui ta vastab töötuskindlustushüvitise maksmise tingimustele:
- tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
- viimane töösuhe (töötamise registri alusel) enne töötuna arvelevõtmist on lõpetatud töötuskindlustushüvitisele õigust andval alusel (nt koondamine, katseaja või tähtajalise lepingu lõppemine);
- juhatuse liikmena ei saa tasu äriühingu juhtimise eest.
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töösuhe enne töötuna arvelevõtmist on lõpetatud tööandja algatusel ja alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, katseaja või tähtajalise lepingu lõppemine).
Küsimus: Kas osaline töövõimetus ongi 40% või on need kaks erinevat töövõimetust?21.09.2021
Tere!
Kas osaline töövõimetus ongi 40% või on need kaks erinevat töövõimetust? Mis koormusega täistöövõimetuse puhul tavaliselt tööl käiakse? Kas see oleneb inimese võimetest?
Kas osaline töövõimetus ongi 40% või on need kaks erinevat töövõimetust? Mis koormusega täistöövõimetuse puhul tavaliselt tööl käiakse? Kas see oleneb inimese võimetest?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Töövõime ulatus hinnatakse praegu kehtiva seaduse järgi järgmiselt:
- Töövõimeline - inimese töötamine ei ole terviseseisundist tulenevatel põhjustel takistatud,
- Osaline töövõime – inimese töötamine on terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute tõttu osaliselt takistatud,
- Puuduv töövõime - inimene ei ole terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute tõttu võimeline töötama.
See tähendab, et töövõimetuse % enam ei määrata.
Küsimus: Kas ettevõtte asutamine arveoleku ja hüvitise saamise ajal probleeme ei tekita?21.09.2021
Tere.
Inimene koondatakse ja võtab ennast töötuna arvele. Varasem staaž on pikk ja tal on ka õigus töötuskindlustushüvitisele. Töötuna arvel oleku ning töötuskindlustushüvitise saamise aja jooksul soovib inimene asutada enda ettevõtte eesmärgiga investeerida raha. Raha on osaliselt pärit inimese varasematest säästudest ning osaliselt ka hiljutistest pensioni väljamaksetest. Tulu inimene hetkel sealt ei saa/ ei võta.
Kas sellise ettevõtte asutamine arveoleku ja hüvitise saamise ajal probleeme ei tekita?
Tänud.
Inimene koondatakse ja võtab ennast töötuna arvele. Varasem staaž on pikk ja tal on ka õigus töötuskindlustushüvitisele. Töötuna arvel oleku ning töötuskindlustushüvitise saamise aja jooksul soovib inimene asutada enda ettevõtte eesmärgiga investeerida raha. Raha on osaliselt pärit inimese varasematest säästudest ning osaliselt ka hiljutistest pensioni väljamaksetest. Tulu inimene hetkel sealt ei saa/ ei võta.
Kas sellise ettevõtte asutamine arveoleku ja hüvitise saamise ajal probleeme ei tekita?
Tänud.
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Äriühingu juhatuse liiget saab töötuna arvele võtta, kui ta vastab töötuskindlustushüvitise maksmise tingimustele:
- tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
- viimane töösuhe (töötamise registri alusel) enne töötuna arvelevõtmist on lõpetatud töötuskindlustushüvitisele õigust andval alusel
(nt koondamine, katseaja või tähtajalise lepingu lõppemine);
- juhatuse liikmena ei saa tasu äriühingu juhtimise eest.
Kui isik töötuna arveloleku ajal loob ettevõtte, milles ta on juhatuse liige, siis tema töötuna arvelolekut ei lõpetata, kui ta vastab töötuskindlustushüvitise maksmise tingimustele, st talle on määratud töötuskindlustushüvitis sellel arveloleku perioodil.
Töötuskindlustushüvitise maksmist ei mõjuta isiku muud sissetulekud, kui need ei ole seotud töötamisega.
Küsimus: Kas töötutoetust on võimalik taotleda tähtajalise töölepingu lõppemisel?06.04.2021
Tere!
Kas töötutoetust on võimalik taotleda tähtajalise töölepingu lõppemisel?
Tänan
Kas töötutoetust on võimalik taotleda tähtajalise töölepingu lõppemisel?
Tänan
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Töösuhte lõppemise põhjus ei ole töötutoetuse määramisel oluline.
Õigus töötutoetusele on töötuna arvelevõetud isikul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud ja tema muu sissetulek (nt toitjakaotuspension, vanemahüvitis, renditulu, stipendium vm) kalendrikuus on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast (292 €).
Töötutoetuse päevamäär 2021. aastal on 9,42 eurot.
Töötutoetust ei ole õigust saada ajavahemikul, mille jooksul töötule makstakse töötuskindlustushüvitist või töövõimetoetust.
Töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust saab töötuna arvelevõetud inimesele maksta kokku mitte kauem kui 270 päeva.
Küsimus: Kas saan end töötuna arvele võtta ja raha ka selle eest, kui laps saab kolme aastaseks ja endisesse kohta tagasi tööle ei soovi?28.03.2021
Tere, kui laps saab kolme aastaseks, kas ma saan siis end töötuna arvele võtta ja raha ka selle eest? Tahan kuni 3a saamiseni olla kodus, mul töökoht ka aga sinna tagasi minna ei soovi aga nimekirjas soovin end hoida nii kaua kuni saab. Peale seda võtaks arvele.
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Saan Teile tutvustada vaid töötuna arvelevõtmise ja töötutoetuse maksmise üldisi tingimusi, otsustuse peate ise tegema, kas asuda pärast lapsehoolduspuhkuse lõppemist tööle või lõpetada tööleping ja hakata uut tööd otsima.
Esmalt soovitan Teil tutvuda töötukassa kodulehel töötavatele inimestele suunatud tööturuteenuste tingimustega, sest praegu, kuni lapsehoolduspuhkuse lõpuni, olete töötav inimene ja Teil on võimalik nende teenuste hulgast valida endale sobiv, kui vastate tingimustele:https://www.tootukassa.ee/content/toota-ja-opi
Töötuna saab arvele võtta inimest, kes ei tööta, kes otsib tööd ja kes soovib oma uue töö leidmisel kasutada töötukassa abi. Keda ei saa töötuna arvele võtta: https://www.tootukassa.ee/content/kaotasin-too/keda-ei-voeta-tootuna-arvele
Töötutoetus: https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootutoetus
Kui Teie viimane töösuhe lõpeb töötaja algatusel või kokkuleppel tööandjaga saate töötuna arvelevõtmisel taotleda töötutoetust,
mille päevamäär 2021. aastal on 9,42 eurot.
Õigus töötutoetusele on töötuna arvelevõetud isikul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud või tegelenud 180 päeva tööga võrdsustatud tegevusega (mh alla 8-aastase lapse kasvatamine, õppimine päevases õppevormis põhikoolis ja gümnaasiumis või täiskoormusega kõrgkoolis ja kutsekoolis) ja kelle muu sissetulek (nt töövõimetoetus, toitjakaotuspension, vanemahüvitis, renditulu, stipendium vm) kalendrikuus on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast (292 €).
Kui viimane töösuhe enne töötuna arvelevõtmist on lõppenud tööandja algatusel ja alusel, mis annab õiguse töötuskindlustushüvitisele (nt koondamine, katseaja või tähtajalise lepingu lõppemine), on võimalik taotleda hüvitist, mille suurus on esimesed 100 päeva on 60% ja alates 101 päevast 40% Teie üheksa kuu keskmisest kalendripäeva töötasust enne kolme viimast kuud, mis eelnesid töötuks jäämisele (arvestatakse enne lapsehoolduspuhkusele jäämist saadud töötasu).
Täpsemad tingimused:https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis
Küsimus: Millised on võimalused, et saada ennast uuesti töötuna arvele ja uuesti töötutoetust, kas pean osaühingu lõpetama?03.03.2021
Tere. Töötutoetuse maksmine lõpetati, sest registreerisin osaühingu ja märkisin seal ennast juhatuse liikmeks. Osalen ka töötukassa ettevõtluskoolitusel ja see oli järgmine samm, luua osaühing. Kuigi juhatuse liikmena ma mingit tasu ei saa ja hetkel puuduvad selleks ka igasugused rahalised vahendid. Missugused on võimalused, et saan ennast uuesti töötuna arvele võtta ja saan uuesti töötutoetust edasi? Kas pean ennast äriregistris ettevõtte omanikuks, mitte juhatuse liikmeks märkima ja siis uuesti ennast töötuna arvele võtma? Minu konsultant jäi nende vastuste edastamisega hätta ja teatas, et enam ei saa midagi teha.
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Äriühingu juhatuse liiget saab töötuna arvele võtta, kui ta ei tööta ja vastab töötuskindlustushüvitise maksmise tingimustele:
- tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
- viimane töösuhe (töötamise registri alusel) enne töötuna arvelevõtmist on lõpetatud tööandja algatusel ja alusel,
mis annab õiguse töötuskindlustushüvitise määramiseks (nt koondamine, katseaja või tähtajalise lepingu lõppemine).
- juhatuse liikmena ei saa tasu äriühingu juhtimise eest.
Küsimus: Kas ma võin saada töötutoetust kui mul pole kunagi tööd olnud?03.02.2021
Tere, olen 18-aastane ja ma just võtsin ennast töötuna arvele. Mul ei ole kunagi tööd olnud ja viimati ma õppisin 2019. aastal. Kas minul on õigust taotleda töötutoetust?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Õigus töötutoetusele on töötuna arvelevõetud isikul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud või tegelenud 180 päeva tööga võrdsustatud tegevusega
(mh õppimine päevases õppevormis põhikoolis ja gümnaasiumis või täiskoormusega kõrgkoolis ja kutsekoolis) ja kelle muu sissetulek (nt töövõimetoetus, toitjakaotuspension, vanemahüvitis, renditulu, stipendium vm) kalendrikuus on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast (292 €). Töötutoetuse päevamäär 2021. aastal on 9,42 eurot.
Kui Te ei ole töötuna arvelevõtmisele eelneva aasta jooksul töötanud või õppinud täiskoormusega õppes vähemalt 180 päeva, siis ei ole Teil õigust töötutoetusele.
Küsimus: Kas mul on õigus pärast töötuhüvitisele, kui uues töökohas mulle ei meeldi või tööandjale ma ei sobi?05.01.2021
Tere!
Kerkis üles küsimus, millele kahjuks siit portaalist ega Töötukassa lehelt ühtset vastust ei leidnud või leida ei osanud.
Situatsioon on järgmine: olen olnud peaaegu neli aastat lepinguliselt tööl ettevõttes A. Mulle pakub tööd ettevõte B ja kaalun selle vastuvõtmist. Küll aga oleks ettevõttes B töö alguses katseajal ja mul ei ole veel kindlust, kas seal kõik hästi läheb: pakkumine tundub hea, aga eks kogemus peab näitama, milline töö tegelikult olema hakkab.
Et saaksin võtta vastu uue töökoha, pean enda soovil katkestama töölepingu ettevõttega A.
Juhul, kui töö ettevõttes B ei vasta ettekujutusele ja kas soovin ise uue lepingu katseajal katkestada või kui teeb seda uus tööandja, kas mul on seejärel õigus saada töötuhüvitist, kui hakkan uuesti tööd otsima?
Kerkis üles küsimus, millele kahjuks siit portaalist ega Töötukassa lehelt ühtset vastust ei leidnud või leida ei osanud.
Situatsioon on järgmine: olen olnud peaaegu neli aastat lepinguliselt tööl ettevõttes A. Mulle pakub tööd ettevõte B ja kaalun selle vastuvõtmist. Küll aga oleks ettevõttes B töö alguses katseajal ja mul ei ole veel kindlust, kas seal kõik hästi läheb: pakkumine tundub hea, aga eks kogemus peab näitama, milline töö tegelikult olema hakkab.
Et saaksin võtta vastu uue töökoha, pean enda soovil katkestama töölepingu ettevõttega A.
Juhul, kui töö ettevõttes B ei vasta ettekujutusele ja kas soovin ise uue lepingu katseajal katkestada või kui teeb seda uus tööandja, kas mul on seejärel õigus saada töötuhüvitist, kui hakkan uuesti tööd otsima?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Töötuskindlustushüvitise määramiseks peate vastama kolmele tingimusele:
1) olete töötuna arvele võetud (töötuna saab arvele võtta inimest, kes ei tööta);
2) Teil on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, katseaja või tähtajalise lepingu lõppemine).
Töötuskindlustusstaaž tehakse kindlaks töötuna arvelevõtmise ja töötuskindlustushüvitise taotluse esitamise kuupäeva seisuga.
Kui inimene on töötanud töölepingu alusel, siis töötuskindlustusstaaži annavad need kuud, millal tal on töötamise registri andmete kohaselt vähemalt üks tasustatud töötamise päev olnud.
Kui kõik töötamise päevad konkreetses kuus on peatatud (nt haiguslehel, palgata või lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu), siis töötuskindlustusstaaži selle kuu eest ei teki.
Kui inimene on töötanud võlaõigusliku lepingu alusel, siis tekib töötuskindlustusstaaž üksnes nende kuude eest, millal on deklareeritud tasu, millelt on töötuskindlustusmaksed kinni peetud.
Küsimus: Kas mul on õigus töötuskindlustushüvitisele, kui lõpetasin viimase töölepingu oma algatusel aga seda katseajal?24.11.2020
Tere, kui lõpetasin viimase töölepingu oma algatusel aga seda katseajal, kas mul on õigus töötuskindlustushüvitisele?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Töötuna registreeritud isikul on õigus töötuskindlustushüvitisele:
- kui tema viimane töösuhe enne töötuna registreerimist on lõpetatud töölepingu seaduse § 86 alusel ja
- kui tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.
Meie jaoks on oluline, et töötamise registris on kirjas TLS § 86, mis annab õiguse töötuskindlustushüvitise taotlemiseks.
Töötukassa jaoks ei ole oluline teada, kumma algatusel katseajal töösuhe lõpetati või mis oli katseaja eesmärk.
Töölepingu seaduse § 86 lg 1 sisaldab võrdselt mõlema osapoole õigust töösuhe katseaja jooksul üles öelda:
„§ 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates.“