Paari- ja peresuhted

Oleme suhtes olnud 6 aastat, armastame küll teineteist, kuid on jätkuvalt probleeme usalduse situatsioonidega. Olen öelnud, et mees võib teha mis tahab oma elus (selgitusega, et me ei ole kinni seotud ja oleme eraldi isikud)- kuid hoiab end siiski pidudelt jms situatsioonidelt tagasi. Kuid ma ei lepi sellise käitumisega, kui ta silme all nö nõrkub teiste naistega - tunnen ennast nagu suure õena, kes näeb "cruchimist"-(seda on Eesti keeles keerulisem seletada: tunded, tahtmine meeldida) teiste naistega. Mees väidab kõike vastupidi, et teda ei huvita ja on kogu aeg tahtnud minuga koos olla (ühtepidi usun seda ja näen ka tema käitumistest materiaalse poolelt -isegi kui olen vihane ta peale, on ta heasoovlik kodus, ta ei soovi mulle halba). Meil on 5-aastane laps ja muu pereelu toimimine on väga hea, aga olen neid "cruschimisi" liiga palju näinud ja näen ja tean, et ma ei pea selliseid olukordi taluma, mis tekitavad mulle tunde, et olen teisejärguline või oleme harjumusest või kaastundest suhtest - milleks siis üldse suhet (samas me igatseme mõlemad teineteist kui oleme juba päev lahus). Oleksin nõus kuskile pereteraapiasse tulema, et seda lahendada.