Paari- ja peresuhted
Küsimus: Ei saa aru, miks mind kiusatakse...30.04.2011
Muretsesime maale elamise ja kui algul oli kõik korras, siis mõne aja möödudes hakkasid ilmnema mingid kummalised probleemid kohalikega. Ei tunne seal kedagi peale kahe tuttava, kes on täiesti normaalsed inimesed, aga probleem on. Kui lähen bussile, siis sõidetakse mööda, lastakse signaali ja karjutakse mingeid rõvedusi minu ja mu naise aadressil. Viimane kord, kui maal käisime, sõideti jälle karjudes mööda ja enne, kui bussipeatusse jõudsin, oodati juba ees. Saan aru, et mu naine ei ole just kõige tavalisem (meenutab rohkem last kui 33-aastast täiskasvanut), kuid milles on siis ikkagi probleem?
Mul on olnud ka varasemalt taolisi olukordi ja alati algab kõik mõnitamistega, seejärel trügitakse õuele ja antakse lihtsalt peksa. Sest kel jõud, sel ka õigused!
Politseisse pöörduda on suhteliselt mõttetu, kuna ei ole ju tegelikult mingit otsest rikkumist. Pealegi kohalik on kohalik ja ka politsei on kohalik, naine on kohalik, ainult mina pole kohalik.
Eelmine kord, aastaid tagasi, tungiti majja, anti lihtsalt kõvasti peksa. Andsin politseisse, vennad said 2 aastat tingimisi. Olid kolmekesi - kaks meest ja naine, kusjuures kohtus loeti see naine tunnistajaks ründaja poolt...!
Jah, nemad said purjus peaga veits minu kulul lõbutseda ja pärast öeldi, et pahad poisid, ärge tehke enam nii, aga mina ei julge enam inimeste seltskonnast mööduda. Möödunud on oma 7-8 aastat, aga see oleks juhtund nagu just täna.
Saan aru, et minu närvikava on omadega sassis ja nõrkade inimeste koht on kastis või Türisalu pangal, hetk enne käegalöömist.
Olen tõesti nõrk, pole mitte mingit füüsist, iseloomu, mitte midagi ei ole ja nüüd enam ei tule ka.
Naine juba ütles, et kartku ma siis pealegi maale tulla, see üleolev toon, et sa poe mitte keegi, täiesti tühi koht. Ja milles ta eksib? Kellele ongi vaja sellist meest, kes oma naist, veelvähem ennast, kaitsta ei suuda? Mitte kellelegi...
See ei olegi ju küsimus, mille pidin esitama, kas seda üldse on?
Vabandan, kui aja ära raiskasin, kuid ei osanud kellelegi teisele oma südant poetada. Mul ei ole sõpru, kellele toetuda.
Mul on olnud ka varasemalt taolisi olukordi ja alati algab kõik mõnitamistega, seejärel trügitakse õuele ja antakse lihtsalt peksa. Sest kel jõud, sel ka õigused!
Politseisse pöörduda on suhteliselt mõttetu, kuna ei ole ju tegelikult mingit otsest rikkumist. Pealegi kohalik on kohalik ja ka politsei on kohalik, naine on kohalik, ainult mina pole kohalik.
Eelmine kord, aastaid tagasi, tungiti majja, anti lihtsalt kõvasti peksa. Andsin politseisse, vennad said 2 aastat tingimisi. Olid kolmekesi - kaks meest ja naine, kusjuures kohtus loeti see naine tunnistajaks ründaja poolt...!
Jah, nemad said purjus peaga veits minu kulul lõbutseda ja pärast öeldi, et pahad poisid, ärge tehke enam nii, aga mina ei julge enam inimeste seltskonnast mööduda. Möödunud on oma 7-8 aastat, aga see oleks juhtund nagu just täna.
Saan aru, et minu närvikava on omadega sassis ja nõrkade inimeste koht on kastis või Türisalu pangal, hetk enne käegalöömist.
Olen tõesti nõrk, pole mitte mingit füüsist, iseloomu, mitte midagi ei ole ja nüüd enam ei tule ka.
Naine juba ütles, et kartku ma siis pealegi maale tulla, see üleolev toon, et sa poe mitte keegi, täiesti tühi koht. Ja milles ta eksib? Kellele ongi vaja sellist meest, kes oma naist, veelvähem ennast, kaitsta ei suuda? Mitte kellelegi...
See ei olegi ju küsimus, mille pidin esitama, kas seda üldse on?
Vabandan, kui aja ära raiskasin, kuid ei osanud kellelegi teisele oma südant poetada. Mul ei ole sõpru, kellele toetuda.
Vastus: Siiri Tõniste, kliiniline psühholoog-psühhoterapuet, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik, www.pereterapeudid.ee
Teie kirjast kostab korduvalt, et peate ennast nõrgaks, abituks, tähtsusetuks, mõttetuks. Sellise mõtteviisiga on ka teistel inimestel raske Teist lugu pidada. Ja alistuv käitumine põhjustab väga sageli teiste poolt domineerivat käitumist. Seda olete ilmselt oma elus korduvalt kogenud. Mida ebakindlam Te suhetes olete, seda kergem on teistel teid tasakaalust välja viia.
Vägivaldsete ja jõhkrate inimeste (eriti kui neid on mitu ühe vastu) eest ei ole meil kellelgi päris kindlat kaitset. Küll aga saame teha kõik selleks, et vältida olukordi, kus me selliste inimestega kokku võiksime puutuda.
Kirjeldate, et olete füüsiliselt nõrk ja iseloomutu. Neid külgi aga saab iseendas igaüks arendada. Näiteks valides spordiala, millega oma keha treenida, tugevdades samas ka vaimu. Kui Teie keha muutub tugevamaks ja te õpite seda paremini kontrollima, muutute enesekindlamaks ja sealt on palju väiksem samm õppida toime tulema oma abitusetunde, ebakindluse ja hirmuga.
Heade soovidega,
Siiri Tõniste
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Pere ja suhted > Paari- ja peresuhted