Paari- ja peresuhted
Küsimus: Elu buliimiku kõrval26.04.2011
Tere,
Kuidas on mul õige käituda toiduga ja toiduainetega, kui elan koos buliimikust tütrega? Arsti ja pereteraapias on käidud, hetkel võtab mingisuguseid tablette. Minuga sel teemal ei räägi ja kui avaldan muret tema tervise pärast, siis on riiud majas ja tulemuseks olen mina kõige hullem inimene maailmas ja lõpeb see vaikimisstreigiga minu vastu.
Väljaminekud toidu ostmiseks kasvavad iga päevaga, kuid külmkapp on toitu täis vaid mõni tund. Juhul, kui õnnestub mingit toitu valmistada kaheks päevaks, kaob ka see mõne tunnuga. Enne õnnestus minul planeerida, mida valmistan ja osta toidukaubad nädalaks ette. Nüüd, kui hommikul vaatan külmkappi, tuleb nutt peale (külmkapp on tühjaks söödud). Ostan näiteks nädalaks 5 liitrit piima - joodud ühe õhtuga, porgandeid kulub 2 kg päevas, 10 muna ühe päevaga, 7 liitrit borši on söödud kahe päevaga ja muidugi sinna veel pool kilo vostri, 1 kg mett jne. Need kogused on söödud ühe inimese poolt.
Enam ei tea mida teha. Elame tütrega kahekesi, ta on 18-aastane. Ainuke sissetulek on minul ja see kulub toidule. Kõik ta taskuraha kulub ainul söögile. Enam ei jaksa toitu koju tassida.
Mida ma siis teen? Kas ostan edasi toitu, valmistan seda, kulutades oma aega, teades juba ette, et see on mõeldud välja oksendamiseks? ...või lihtsalt pühin külmkapi toidust puhtaks ja ei ostagi midagi?
Olen ummikus. Kas ma üldse tohin tütrega rääkida tema haigusest ja liigsöömisest, kui see teda nii väga solvab? ...ja ta ise ei taha sellest rääkida, muutub vihaseks ja süüdistab mind oma buliimias. Mida teha?
Kuidas on mul õige käituda toiduga ja toiduainetega, kui elan koos buliimikust tütrega? Arsti ja pereteraapias on käidud, hetkel võtab mingisuguseid tablette. Minuga sel teemal ei räägi ja kui avaldan muret tema tervise pärast, siis on riiud majas ja tulemuseks olen mina kõige hullem inimene maailmas ja lõpeb see vaikimisstreigiga minu vastu.
Väljaminekud toidu ostmiseks kasvavad iga päevaga, kuid külmkapp on toitu täis vaid mõni tund. Juhul, kui õnnestub mingit toitu valmistada kaheks päevaks, kaob ka see mõne tunnuga. Enne õnnestus minul planeerida, mida valmistan ja osta toidukaubad nädalaks ette. Nüüd, kui hommikul vaatan külmkappi, tuleb nutt peale (külmkapp on tühjaks söödud). Ostan näiteks nädalaks 5 liitrit piima - joodud ühe õhtuga, porgandeid kulub 2 kg päevas, 10 muna ühe päevaga, 7 liitrit borši on söödud kahe päevaga ja muidugi sinna veel pool kilo vostri, 1 kg mett jne. Need kogused on söödud ühe inimese poolt.
Enam ei tea mida teha. Elame tütrega kahekesi, ta on 18-aastane. Ainuke sissetulek on minul ja see kulub toidule. Kõik ta taskuraha kulub ainul söögile. Enam ei jaksa toitu koju tassida.
Mida ma siis teen? Kas ostan edasi toitu, valmistan seda, kulutades oma aega, teades juba ette, et see on mõeldud välja oksendamiseks? ...või lihtsalt pühin külmkapi toidust puhtaks ja ei ostagi midagi?
Olen ummikus. Kas ma üldse tohin tütrega rääkida tema haigusest ja liigsöömisest, kui see teda nii väga solvab? ...ja ta ise ei taha sellest rääkida, muutub vihaseks ja süüdistab mind oma buliimias. Mida teha?
Vastus: Siiri Tõniste, kliiniline psühholoog-psühhoterapuet, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik, www.pereterapeudid.ee
Bulimia nervosa on väga tõsine psühhiaatriline haigus, mis vajab pikaajalist ravi ja pere ühist pingutust. Teie kirjast loen välja, et olete abi järgi pöördunud, kuid hetkel tulemusi pole - tütre söömishood kestavad edasi ja omavahelised suhtedki on väga konfliktsed. Ravi eesmärgiks peaks aga olema justnimelt söömishoogude kontrolli alla saamine, haigusteadlikkuse arendamine (nii tütrel kui Teil) ning peresuhete muutmine.
Vajate kindlasti spetsialistide abi.
Minu andmetel on söömishäirete ravile spetsialiseerunud Ambromed Kliinik Tartus. Lisateavet saate: www.ambromed.ee
Heade soovidega,
Siiri Tõniste
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Pere ja suhted > Paari- ja peresuhted