Paari- ja peresuhted

Tere,
Olen oma elukaaslasega suhtes olnud üle 4 aasta ja meil on ühine laps. Kooselu sujub üldiselt hästi, v.a minu armukadedushood. Ma ei tea täpselt millal see algas algas ja millest algas, aga see on kestnud üsna kaua - vähemalt mulle tundub nii. Olen siit-sealt lugenud ja mulle tundub, et kannatan haiglase armukadeduse all. Mees ei ole mulle reaalset põhjust andnud, et olla armukade, aga ma ise kujutan juba ette kõike. Ükskõik millise naisega ta suhtleb, nt tööalaselt, kardan, et kohe petab mind jne. Me oleme sellest rääkinud ja ma tean ja näen kui raske see talle on, aga ma ei tea, kuidas seda kõike lõpetada. Pidevalt mõtlen, et nüüd aitab, ma ei ole enam üldse armukade ja usaldan oma meest - see oleks ka õige, kuna ta on väga usaldusväärne.
Kui nüüd mõelda, siis oleks hoopis temal põhjust minus kahelda, aga ta ei tee seda, sest ta usaldab mind 100% - vähemalt mulle paistab nii. Tegelikult oleks nii palju öelda ja kirjutada, aga nendest tähemärkidest jääks väheseks. Ma lihtsalt tunnen, et kaua ei saa see enam jätkuda ja tunnen, et tal oleks kellegi teisega parem kui minuga, sest ma ei lase tal üldse hingata - aga ma ei taha nii mõelda.
Tahan, et meil oleks usaldnusväärne suhe ja et meie pere oleks jälle õnnelik. Ma tahaks käia kuskil nõustamises (elame Tartus). Kas Teie oskaksite mulle soovitada mida teha ja kellega ma peaksin rääkima, et sellest kõigest üle saada?

Ma väga loodan, et see jutt ei jäänud Teile arusaamatuks.
Ette tänades, kurb naine!