Paari- ja peresuhted
Küsimus: Ei tea mida teha, armastan, kuid tunnen, et see on ühepoolne?07.12.2012
Olen noores suhtes (11 kuud) ja mind on tabanud masendus. Olin eelnevalt väga pikas suhtes, kus kallim oli pigem toetaja ja kui öeldakse, et alati panustab suhtesse üks pool rohkem... igatahes see oli kindlasti tema ja mina sain 100% usaldada, et ta on iga keharakuga minule truu.
Siis aga leidsin ma endale uue armsama, jätsin vana päeva pealt ja jooksin tormiliselt suhtesse inimesega, kes esialgu pigem hirmutas oma ambitsioonidega ja seni tehtud saavutustega. Olin justkui lummatud ja koos pidime isegi tähed taevast alla tooma. Selles suhtes ei olnud mul armuvärinaid..., küll aga kindel teadmine, et sellise inimesega tahangi ma koos olla, sest sellise inimesega koos olemine arendab ja inspireerib ja seda ma otsinud olengi. Endale märkamatult suutsin ma talle 4-5 kuul teatada, et olen armunud. Tema minule ei vastanud, ütles pigem, et "eks ta ise vist ole ka". Kuigi olin talle juba 7 kuul teatanud, et tunne tema vastu on kasvanud suuremaks kui "3 tähtsat sõna" aga ei julge neid veel lausuda, sest kardan, et see on ühepoolne, piirdus tema tunnete väljendamine vaid sõnadega "Sa oled nii kallis".
Nüüd leian ma end suhtest, kus ma olen täiesti rahuldamata ja seda igas aspektis - minu töö on härra õige jaoks nüüd mõttetu, sest noh tema ju Eesti tulevikulootus ja mina lihtlabane klienditeenindaja, ka minu haridus on mõttetu ja kui ma seda lähiajal ei muuda siis tsiteerides teda "Peame siis maha istuma ja rääkima, kas meie maailmavaated üldse ühtivadki".
Olen teada saanud ka, et olen laisk. Sellele ma vastu ei vaidle aga kuulda seda inimeselt, kelle heaks sa kõige rohkem asju üldse teed, on väga raske.
Olukord, kus olen vaikselt üksi kodus, kuna ma muud töövabal päeval teha ei tahagi (tööajal tuleb väga palju erinevate inimestega suhelda), on samuti pilkamist väärt.
Ja no voodi.. ma enam isegi ei taha, sest mul pole tuju end anda inimesele, kes alles natukese aja eest mind maha tegi.
No ja siis on ka need naised, tema sõbrannad, võinoh seksisõbrad. Pagas, mis pidi tänapäeval iga eduka mehega kaasas käima. Väidetavalt oli ta kõigiga minu leidmisel suhtlemise ära lõpetanud, aga siit ja sealt leian ma vihjeid, et ta siiski suhtleb nendega ehk käib kohvil või kinos.
Seda juttu kirjutades mõtlen ma isegi, et miks ma olen sellise inimesega koos, kes ei paku mulle isegi lihtlabast kindlustunnet aga siiski ma armastan teda, kuigi kui ma peaks neid 3 sõna temalt kuulma, siis ma arvatavasti kas hakkan nutma või ignoreerin teda täielikult.
Ja nii ma uinungi iga õhtu Tema kaisus, tema kodus (sest minu juures elamine käiks ta ego pihta) ja mõtlen, et kui kaua ma veel vastu pean..., sest see mis praegu toimub pole ju küll normaalne?
Siis aga leidsin ma endale uue armsama, jätsin vana päeva pealt ja jooksin tormiliselt suhtesse inimesega, kes esialgu pigem hirmutas oma ambitsioonidega ja seni tehtud saavutustega. Olin justkui lummatud ja koos pidime isegi tähed taevast alla tooma. Selles suhtes ei olnud mul armuvärinaid..., küll aga kindel teadmine, et sellise inimesega tahangi ma koos olla, sest sellise inimesega koos olemine arendab ja inspireerib ja seda ma otsinud olengi. Endale märkamatult suutsin ma talle 4-5 kuul teatada, et olen armunud. Tema minule ei vastanud, ütles pigem, et "eks ta ise vist ole ka". Kuigi olin talle juba 7 kuul teatanud, et tunne tema vastu on kasvanud suuremaks kui "3 tähtsat sõna" aga ei julge neid veel lausuda, sest kardan, et see on ühepoolne, piirdus tema tunnete väljendamine vaid sõnadega "Sa oled nii kallis".
Nüüd leian ma end suhtest, kus ma olen täiesti rahuldamata ja seda igas aspektis - minu töö on härra õige jaoks nüüd mõttetu, sest noh tema ju Eesti tulevikulootus ja mina lihtlabane klienditeenindaja, ka minu haridus on mõttetu ja kui ma seda lähiajal ei muuda siis tsiteerides teda "Peame siis maha istuma ja rääkima, kas meie maailmavaated üldse ühtivadki".
Olen teada saanud ka, et olen laisk. Sellele ma vastu ei vaidle aga kuulda seda inimeselt, kelle heaks sa kõige rohkem asju üldse teed, on väga raske.
Olukord, kus olen vaikselt üksi kodus, kuna ma muud töövabal päeval teha ei tahagi (tööajal tuleb väga palju erinevate inimestega suhelda), on samuti pilkamist väärt.
Ja no voodi.. ma enam isegi ei taha, sest mul pole tuju end anda inimesele, kes alles natukese aja eest mind maha tegi.
No ja siis on ka need naised, tema sõbrannad, võinoh seksisõbrad. Pagas, mis pidi tänapäeval iga eduka mehega kaasas käima. Väidetavalt oli ta kõigiga minu leidmisel suhtlemise ära lõpetanud, aga siit ja sealt leian ma vihjeid, et ta siiski suhtleb nendega ehk käib kohvil või kinos.
Seda juttu kirjutades mõtlen ma isegi, et miks ma olen sellise inimesega koos, kes ei paku mulle isegi lihtlabast kindlustunnet aga siiski ma armastan teda, kuigi kui ma peaks neid 3 sõna temalt kuulma, siis ma arvatavasti kas hakkan nutma või ignoreerin teda täielikult.
Ja nii ma uinungi iga õhtu Tema kaisus, tema kodus (sest minu juures elamine käiks ta ego pihta) ja mõtlen, et kui kaua ma veel vastu pean..., sest see mis praegu toimub pole ju küll normaalne?
Vastus: Siiri Tõniste, kliiniline psühholoog-psühhoterapuet, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik, www.pereterapeudid.ee
Teie kirjale toetudes, julgen kahelda, kas see tunne, mida oma praeguse partneri suhtes tunnete ikka on armastus. Armastus tähendab eelkõige usaldust, aktsepteerimist, toetamist ja lugupidamist. Just nendest tunnete oma sõnul praegu kõige enam puudust. Selleks, et suhtes isiksusena areneda, peavad partnerid esmalt üksteist sellisena nagu nad on, aktsepteerima. Kui me ei tunne ennast suhtes turvaliselt, et saa me riskeerida uute asjade proovimisega.
Teil on nüüd kogemus vähemalt kahest erinevast suhtest. Võrrelge nende plusse ja miinuseid ja püüdke enda jaoks selgemaks mõelda, millist suhet soovite. Siis on aeg ette võtta tõsine kõnelus oma praeguse partneriga ja vaadata, kas teie mõlema ettekujutus paarisuhtest ühtib.
heade soovidega,
Siiri Tõniste
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Pere ja suhted > Paari- ja peresuhted