Paari- ja peresuhted

Tere. Minu probleem on selline, et kunagi aasta aega tagasi kasutas üks inimene mind väga alatul kombel ära. Nimelt ma olin patsient keskuses, mis tegeleb kristliku nõustamisega ja ma sain enda nõustajaga isiklikumalt tuttavaks. Tema oli esimene inimene, kellele ma julgesin avaldada enda suurimad saladused. Suhe oli alguses sõbratasandil, aga mingil hetkel muutus see flirdiks. Kahel korral leidsin ma ennast olukorras, kus ta pakkus ennast mulle. Mina keeldusin, kuna oman ise ka kristlikke põhimõtteid. Ja kuniks ühel hetkel keeldus ta minuga rääkimast, kuigi ta oli esimene inimene, keda ma sain usaldada. Ütles, et tema on rahu leidnud Jumalaga ja enda abikaasaga ja mina pean ta ära unustama. Põhimõtteliselt kasutati ära just sealt, kus seda kõige vähem oleks oodanud. Ütles, et vaadaku kuidas ma ise edasi hakkama saan. Ja oi seda valu, mida sai siis läbi kogetud. Lõpuks ma leidsin endale uue sõbra, keda saab usaldada, aga valu minus on siiani alles. Kui ma olen teda linna peal näinud juhuslikult, siis ma olen kangestunud ja rusikad peos hoides värisenud. Minu küsimus teile oleks selline, et mida ma saaksin ette võtta, et see tunne minust kaoks. Olen võtnud hoiaku, et see, et inimene mind ära kasutas, on tema viga ja mina ei pea selle all enam kannatama.