Paari- ja peresuhted


Küsimus: Kuidas tulla toime oma agressiivsusega lapse vastu?19.09.2012

Peres kasvab kaks last (3- ja 1-aastane). Vanema tütrega on olnud väga raske aasta seljataga, kus jonnihood on olnud igapäevased ja väga kurnavad. Esimesed poolteist aastat sain esimese laspega väga hästi hakkama. Olin väga rahulik ja mõistev. Kuid kui algasid esimesed jonnihood, olen olnud pigem kuri ja närviline ema. Võin kergelt ägestuda, kui laps ei lõpeta jonnimist, ja ka last lüüa pepu peale, et ta jonnimise lõpetaks. Olen väga palju lugenud lastekasvatusalast kirjandust, mis praegu poodides saadaval on olnud, kuid oma vihaga väga hästi siiski toime ei tule. Olen aru saanud, et minu viga on tõenäoliselt see, et elan oma emotsioonid sissepoole ja kui enam viha sisse ei mahu, siis purskub kõik välja ja vaene laps saab selle kõik endale kaela. Pärast vihahoogu vabandan lapse ees ja püüan selgitada, miks niimoodi käitusin. A'la, et olin närvis ja mures jne. Kas oskate äkki anda mõned head soovitused kuidas oma äkkviha hooge ära hoida või nendega paremini toime tulla?

Vastus: Siiri Tõniste, kliiniline psühholoog-psühhoterapuet, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik, www.pereterapeudid.ee

Siiri Tõniste
loe lisaks
Tere,

Lapse teisel eluaastal algav jonniperiood on igale emale paras katsumus ja ülejõukäiv oleks eeldada, et ema ei tohiks kunagi endast välja minna. Lapsele pole vaja ideaalset ema, kes igas olukorras oma tundeid valitseb, vaid parim on piisavalt hea ema, kes ka vahel eksib ja oma eksimusi tunnistab (nagu Teie seda teinud olete).

Teisalt vihjate, et Teie viha ei tulene mitte alati lapse käitumisest vaid koguneb pikemat aega ja lapse käitumine lihtsalt vallandab selle.
Millistes teistes suhetes olete Te peamiselt allaheitlik ega seisa oma vajaduste eest - mehega, oma emaga, ämmaga? Teie olukorras noored emad tunnevad sageli end ülekoormatuna koduste kohustuste tõttu ja mehed ei pruugi seda mõista. Lisaks võib vanaemade surve ja kriitika olla ülejõukäiv ja noore ema ebakindlaks muuta.

Püüdke analüüsida, mida kõige enam vajate teistelt täiskasvanutelt enda ümber ja seda neile ka selgelt väljendada.
Me saame elus suurema tõenäosusega ikka seda, mida ise küsime.
Kui teie vajadused on paremini rahuldatud, suudate olla oma lastele ka parem ema.

Julgust soovides,
Siiri Tõniste