Paari- ja peresuhted
Küsimus: Kuidas valitseda armukadedusest tekkivat viha ja tujukust?06.09.2012
See probleem on mind juba aastaid vaevanud, rikkunud kõik minu eelnevad suhted ja nüüd, kui ma olen leidnud endale armastava ja hooliva kaaslase, vaevab see mind jälle. Seekord pöördun teie poole, lootes saada mõned nõuanded mida täita või jälgida, et mitte oma kallimat kaotada.
Nimelt vaevab mind täiesti põhjusetu armukadedus ja usalduse puudus, ükskõik kuhu mu kaaslane läheb või teeb ja kui mul ei ole ülevaadet ega kontrolli selle kohta, hakkab mind meeletu viha valitsema, järsk tujumuutus. Ükskõik, mis esimesena kätte satub, sinna ma oma viha suunan ja ära lõhun. Sellisel hetkel ma ei valitse ennast enam, olen püüdnud istuda ja maharahuneda aga miski ei lase seda teha ja sunnib ikka asja üles keerama. Kardan nii enda kui kaaslase pärast.
Mis see on? Hirm kaotada? Mida soovitate teha edaspidi, kui sellised hood tulevad?
Nimelt vaevab mind täiesti põhjusetu armukadedus ja usalduse puudus, ükskõik kuhu mu kaaslane läheb või teeb ja kui mul ei ole ülevaadet ega kontrolli selle kohta, hakkab mind meeletu viha valitsema, järsk tujumuutus. Ükskõik, mis esimesena kätte satub, sinna ma oma viha suunan ja ära lõhun. Sellisel hetkel ma ei valitse ennast enam, olen püüdnud istuda ja maharahuneda aga miski ei lase seda teha ja sunnib ikka asja üles keerama. Kardan nii enda kui kaaslase pärast.
Mis see on? Hirm kaotada? Mida soovitate teha edaspidi, kui sellised hood tulevad?
Vastus: Siiri Tõniste, kliiniline psühholoog-psühhoterapuet, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik, www.pereterapeudid.ee
Kui põhjendamatu armukadedus on kordunud mitmetes suhetes, on ilmselt tegemist lapsepõlvest sissejuurdunud kaitsemehhanismiga - tugev protest kas tegeliku või kujuteldava hülgamise vastu. Baasiline tunne selle all on tõepoolest hirm kaotada oluline inimene.
Hirm jääda üksi, mis lapsena on olnud ka tegelikult ohtlik. Nüüd täiskasvanuna valdab Teid sarnases olukorras niivõrd tugev ülekandetunne, et mõistlikud argumendid ("tegelikult saan ka üksi elamisega hakkama") teadvusesse ei jõua.
Selle hävitava ebakindlusega tegelemiseks peaks võimaluse korral ette võtma töö psühholoogiga. Vaja oleks teadvustada, kust see tunne pärit on ja see läbi töötada. Ainult sel viisil on võimalik seda tunnet tundma ja kontrollima õppida.
Veelgi kasulikum oleks seda tööd teha koos kaaslasega, kes õpiks Teid rasketes olukordades toetama ja mõistma, saades teadlikuks Teie lapsepõlvetaustast. Oluline on teadvustada, et Teie ebakindlus ei tulene praegusest suhtest vaid Teie varastest lapsepõlvesuhetest. See on partneritele sageli oluliseks kergendudeks ning võtab maha süütunde.
parimatega,
Siiri Tõniste
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Pere ja suhted > Paari- ja peresuhted