Paari- ja peresuhted
Küsimus: Väsinud suhe, kas jätkata?11.09.2011
Tere,
olen keskealine naine (40) ja elanud oma elukaaslasega koos üle kolme aasta. Meie kooselu algul oli mul palju kirge ja soojust ja elurõõmu. Mina oli vaba oma käitumiselt ja olemiselt. Elukaaslane oli see, kes oli külm ja konservatiivne. Väga selgelt andis ta oma sõnade ja käitumisega märku mis talle ei meeldi. Viimane aasta meie elus on olnud täis pingeid. Meie erinevad arusaamad ja tõekspidamised, milline on perekond, kuidas abikaasad käituvad. Tema arvab, et abikaasad on pidevalt koos. Teevad kõike koos, aga kui see asi, mis mina teha tahan, talle ei meeldi, siis me seda ei tee. Ei või ka mina seda üksi teha. Nüüd olen muutunud mina külmaks (sellel viimasel aastal) ja lähedusevajadust mul ei ole. Tunnen, et olen kammitsetud, kuna viimane aasta olen saanud aru, et elan nagu koer keti otsas.
Nüüd on olnud meie viimased 2 kuud normaalsemad. Ei ole olnud tülisid. Mina olen käitunud nii nagu tema õigeks peab. Seda kodurahu huvides. Nüüd loodab ta, et kui on olnud mingi aeg hea mees siis miks ei tule tagasi see minu kirg.
No ei tule. Häbi tunnistada, aga ei ole mul kirge tema vastu. Mis ma nüüd teen, kas tuleb see kirg kunagi tagasi? Mida selleks teha?
Või see mis on läinud on läinud ja tagasi enam ei saa?
olen keskealine naine (40) ja elanud oma elukaaslasega koos üle kolme aasta. Meie kooselu algul oli mul palju kirge ja soojust ja elurõõmu. Mina oli vaba oma käitumiselt ja olemiselt. Elukaaslane oli see, kes oli külm ja konservatiivne. Väga selgelt andis ta oma sõnade ja käitumisega märku mis talle ei meeldi. Viimane aasta meie elus on olnud täis pingeid. Meie erinevad arusaamad ja tõekspidamised, milline on perekond, kuidas abikaasad käituvad. Tema arvab, et abikaasad on pidevalt koos. Teevad kõike koos, aga kui see asi, mis mina teha tahan, talle ei meeldi, siis me seda ei tee. Ei või ka mina seda üksi teha. Nüüd olen muutunud mina külmaks (sellel viimasel aastal) ja lähedusevajadust mul ei ole. Tunnen, et olen kammitsetud, kuna viimane aasta olen saanud aru, et elan nagu koer keti otsas.
Nüüd on olnud meie viimased 2 kuud normaalsemad. Ei ole olnud tülisid. Mina olen käitunud nii nagu tema õigeks peab. Seda kodurahu huvides. Nüüd loodab ta, et kui on olnud mingi aeg hea mees siis miks ei tule tagasi see minu kirg.
No ei tule. Häbi tunnistada, aga ei ole mul kirge tema vastu. Mis ma nüüd teen, kas tuleb see kirg kunagi tagasi? Mida selleks teha?
Või see mis on läinud on läinud ja tagasi enam ei saa?
Vastus: Siiri Tõniste, kliiniline psühholoog-psühhoterapuet, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik, www.pereterapeudid.ee
Keskealisena alustatud paarisuhete puhul on tõesti see raskus, et varasemalt väljakujunenud arusaamu ja hoiakuid võib partneritel olla keeruline kokku sobitada. Samas - kui partnerid tunnevad ennast suhtes turvaliselt ja saavad rahulikult üksteisele oma ootusi sõnastada, peaks sellest raskusest üle saama.
Tundub, et praegu olete mõlemad pinges - mees püüab õigesti käituda ja Teie püüate tülisid vältida. See olukord on viinud ka kire, olete emotsionaalselt sulgunud.
Väljapääs oleks oma paarisuhtega tööd teha - uurida ja mõista, mis teie mõlemaga toimub, kui kaitsete oma tõekspidamisi. Miks on nii oluline nendest kinni hoida ja mitte partnerile vastu tulla?
Väljendada kaaslasele oma hirme ja vajadusi ning saavutada seeläbi suurem üksteisemõistmine ning lähedus.
Seda tööd on kõige parem teha koos paariterapeudiga.
Kontaktid leiate www.pereterapeudid.ee
parimatega,
Siiri Tõniste
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Pere ja suhted > Paari- ja peresuhted