Paari- ja peresuhted

Tere,
Olen 24 aastane 1a ja 3 kuuse lapse ema ja ootan oma teist last. Nüüd on aga suhted nii sassis, et olen meeleheitel ja ei tea mida teha, kas jätta pisike alles või mitte. Teine laps oli planeeritud (vähemalt minu arvates), kuid nüüd, kui suhted sassis on mehega, ütleb ta, et ma käisin peale. Ta ei otsi minuga mingisugust lähedast kontakti. Eile ütles mulle, et ta pole mu vastu tundnud juba detsembri kuust saadik midagi. Miks aga ta ostis siis meile suurema korteri, kui juba teadis siis, et ei tunne mu vastu midagi? Minuga ta ka enam olla ei taha, pigem rahuldab end ise. Kõik algas suuremast tülist suvepuhkuse ajal, kui üks ta sõpradest ta minu vastu ässitas, kuna ma ei viinud teda autoga koju. Nüüd ütleb ta mulle, et olen ta 2 suve ära rikkunud. Kuid minu nägemus on puhkusest see, et puhatakse ka koos perega, tehakse lapsega koos lõbusaid asju, mitte ei veedeta puhkust sõpradega. Saan kodus pidevalt temalt vaimset terrorit tema käitumise näol. Panin küll meile psühholoogi juurde aja, kuid tahaks teada, kas on mõtet sinna üldse meil mõlemil enam minna, kui ta ei tunne mu vastu enam detsembrikuust midagi. Tema käitumisest on selline stress tekkinud. Ta suhtub meisse nagu poleks meid olemas, ütleb ma lähen sõpradega sinna ja tänna ja nädalavahetusel mind pole. See käitumine teeb nii haiget ja need öeldud sõnad ka kõik. Mida teha?