Paari- ja peresuhted


Küsimus: Häälte kuulmine27.06.2011

Poeg kuuleb minu häält (olen ema) oma peas aga ma ei räägi ju temaga, olen ju teises toas. Poeg on täitsa endast väljas, karjub mu peale, ähvardab tappa anda, et miks ma teda norin. Silmad on segased peas ja käib ühest kohast teise. Natuke hirmutav olukord, kunagi ei tea ju millal ta jälle endast välja läheb. Kui küsin milles asi, ütleb, et sa tead küll. Midagi on temaga valesti, vanus on tal 26 aastat. Läheb mööda umbes pool tundi, nägu on jälle selge ja jutt normaalne. Arstile keeldub minemast, sest tema meelest probleemi ju pole. Kuidas teda aidata, ma ei tea enam. Vahel on mitmed päevad kõik korras siis aga päevas mitu märatsushoogu, õnneks pole keegi veel viga saanud. Kardan, et järsku on see skisofreenia. Vahest ärkab ta öösel, käib toad läbi ja läheb õnneks uuesti magama, meenutab ärevushoogu.

Vastus: Siiri Tõniste, kliiniline psühholoog-psühhoterapuet, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik, www.pereterapeudid.ee

Siiri Tõniste
loe lisaks
Tere,

Suure tõenäosusega on Teil põhjust oma poja pärast mures olla.
Tema seisund vajaks kindlasti psühhiaatri ülevaatust. Sellised sümptomid tavaliselt iseenesest üle ei lähe, pigem süvenevad. Nagu isegi aru olete saanud, võib keegi tema tõttu viga saada või võib ta iseendale ohtlikuks muutuda.
Selline seisund on aga kindlasti ravitav.

Proovige teda siiski veenda arsti vestlusele tulema. Kui see siiski ei õnnestu, tuleb Teil ühel hetkel lihtsalt kiirabi kutsuda ja teda vastu tahtmist hospitaliseerida. Millal seda teha, jääb Teie otsustada. See on perele raske otsus, kuid enamasti hädavajalik, et haigestunud inimest kaitsta.

Meelekindlust soovides,
Siiri Tõniste