Paari- ja peresuhted


Küsimus: Mida ette võtta kui 5-aastane poeg hakkas järku üksiolemist kartma, kas seda saab õe sünniga seostada?26.01.2015

Tere! Mure selline, et 5-aastane poiss hakkas järsku kartma üksinda olemist. Ei julge isegi natuke üksi olla. Ta ei julge ka kööki üksi minna, isegi kui tuled põlevad. Samuti ei taha ta oma toas magada, magab meie kaisus. Tema voodit meie tuppa pole võimalik panna kuna meie toas väike õde. Ei mäleta kahjuks mis ajast hakkas selline hirm aga võibolla seotud õe sünniga. Õde hetkel 2-kuune aga see hirm tekkis tal siiski varem juba. Või oleme meie ise kuidagi süüdi? Tahaks teda kuidagi aidata sellega, et ta ei kardaks kõike. Ja muidugi parim mis saaks juhtuda oleks see, et ta magaks oma toas. Ja veel, kui ta magab meie toas ja meie voodis, siis ei ole ta nõus ka seal üksi olema. Peab keegi kaisus olema ikka. Loodan, et saate aidata meid.

Vastus: Kärt Kase, psühholoog-pereterapeut, FIE Kärt Kirso Suhtenõustamine, www.suhteabi.ee

Tere! Tänan kirja eest! Teie kirjeldus olukorrast on selge, aga ikkagi on raske kirja teel vastata - oleks vaja kohtuda ja küsida ühe ja teise asja kohta. Nagu isegi mainite, võib olla oluline tähtsus sellel, mis samal ajal toimus, kui üksioleku hirm tekkis. Vaja oleks teada täpsemalt sellega seotud nüansse, mida jällegi kokkusaamisel saaks arutada. Kas teie peres või lähikondlaste seas on olnud lähiminevikus juhtumeid, kus keegi läheb ära või kaob ära või sureb ära (et olete sellest lapse ees rääkinud)? Kas lasteaias keegi kiusab ja sellest on ehk suurenenud ebaturvalisuse tunne? Kas ta enne on palju üksi olnud või kui suur muutus varasemaga võrreldes on toimunud?
Lapsel võib olla ka arenguliselt saabunud aeg, mil kardetakse voodi all kolle jms. Sellisel juhul saab koos temaga õppida sellega toime tulema. Näiteks mõelda välja viis, kuidas koll ära läheb. Üks asi on tule põlema panek, aga miks mitte anda ka võlukepp, millel on võime koll haihtuma panna. Viieaastane võiks juba osata väljendada, mis talle hirmu teeb. Kas ta on seda teinud?