Paari- ja peresuhted

Olen endast 9 aastat noorema "mehega" abielus, kellel on suur kirg arvutimängude vastu. Kõik tema vaba aeg möödub arvuti taga ja mina olgu omaette. Abielus oleme olnud 3 aastat ja selle ajaga oleme teineteisest lõplikult eemaldunud. Voodielu pole olnud 5 kuud. Oleme palju tülitsenud ja pärast meie viimast tüli teatas ta, et tal pole minu vastu enam mingeid tundeid ja ei tea kas tahab minuga enam abielus olla. Olen ise samas olukorras, ei tea mida tahan ja tunnen. Ma ei teagi, kas mul on hirm üksijäämise ees või hirm kaotada oma mees. Olen juba 34-aastane ja tahan luua pere ja ei jaksa enam nullist alata. Olen teinud meie abielu jooksul palju vigu ja kahetsen tehtut aga tehtut ja öeldut ei saa enam olematuks muuta. Kuna olen töötu, peame olude sunnile kõigest hoolimata koos elama. Viimasel ajal olen hakanud puudust tundma jälle tema lähedusest, aga tema ei taha mingit lähedast kontakti minuga. Kui küsin, kas ta tahab siis minust lahutada, vastab ta, et ei tea. Mida teha sellises olukorras? Kas tema tunded minu vastu võivad taastuda või on sellega lõpp. Olen kohutavas depressioonis, ei maga, ei söö, ei taha midagi teha, nutan silmad peast. Väidetavalt pole tal kedagi muud, mida ma ka usun, sest kogu oma aja veedab ta kodus arvuti taga arvutimänge mängides. Mu enesehinnang on kohutavalt madal, ma tunnen end kohutavalt üksi. Tujud käivad üles ja alla, ühel hetkel põlgan teda, teisel armastan. Mul pole sõpru ja peret lähedal, kes mind toetaks kuna elan välismaal. Tagasi Eestisse ka tulla ei taha. Peas on tihti enesetapumõtted. Mida teha sellises olukorras?Kuidas käituda?