Paari- ja peresuhted

Minu suhe kestis paar aastat. Kahjuks üle kivide kändude, kaks korda läksin ära ja kaks korda läksin ka mehe juurde tagasi. Paar kuud tagasi üürisin omale korteri, kahjuks tema ligidal. Saime eraldi elades temaga üsna hästi läbi. Kahjuks ei saa ta läbi minu lastega, kuna kamandab ja mõnitab neid. Üritan temaga mitte kontakti otsida. Ühel õhtul tormas ta ootamatult minu kodu uksest sisse ja kukkus õpetama mismoodi elada. Lisan siinkohal et ma olen töötav, korralik lapsevanem. Karjus ja vehkis ja lükkas mu tütart. Tütre sõpra, kes on poiss, ähvardas samuti läbi peksta. Eksmees pole olnud kunagi füüsiliselt vägivaldne, kuid vaimselt terroriseerija küll. Nüüd mõnitab sõnumitega ja õpetab elama. Omal tal lapsi pole. Muidugi, kui ma kolisin ja sain ta käest paar mööblijuppi, mis ta oleks nagunii minema visanud... nüüd nõuab, et tuleb võtab need tagasi. Õigust tal ju sellele pole, kuna see on minu kodu ja asjad pole temalt varastatud. Kuidas ma pean sellisega käituma, olen püüdnud teda vältida, aga ta ei lõpeta. Kas pean pöörduma politsei poole, kui ta jälle minu ukse taha tuleb või peab ta ise kuskile raviasutusse pöörduma. Kardan laste pärast, kuidas see nende psüühikale mõjub, või on see tõesti kaotaja reaktsioon, et ei suuda ta end teisiti väljendada kui mõnitada ja ahistada vaimselt? Palun andke nõu!