Täitemenetlus

Tere,
Minule teadaolevalt ei piira seadus sissenõudja õigust kohtutäituri poole pöörduda juhul, kui Teil on võlg sissenõudja ees olemas.
Kas maksekokkuleppe ja selle korrektse täitmise korral on see õigustatud ja eetiline, on juba sissenõudja otsustada.
Kohtutäituri tegevusega mittenõustumisel on Teil õigus esitada kaebus kohtutäiturile. Tema vaatab selle 15 päeva jooksul läbi ning teeb selle kohta otsuse. Otsusega mittenõustumise korral on Teil õigus, 10 päeva jooksul selle kättetoimetamisest, esitada kaebus kohtutäituri asukohajärgsele maakohtule.

Tere,
Võib küll arestida. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on samuti täitedokument.

Tere,
Vastavalt täitmenetluse seadustiku § 66 lg (1) p 8 ei või täitemenetluses müüa ega arestida järgmisi asju:
8) kunstjäsemed, prillid ja muud kehapuude tõttu vajalikud abivahendid, mida võlgnik või tema perekonnaliige kasutab.
Samas on sellised olukorrad alati kohtutäituri otsuse ja Teie tõendamise küsimus.

Tere,
Kahjuks ei tulene Teie küsimusest, kas pension on Teie ainuke sissetulek. Vastan Teile Riigikohtu 2.06.2007 lahendi 3-2-1-68-07 kokkuvõttega.
Vastavalt TMS § 131 lg 1 punktile 10 ei saa pöörata sissenõuet riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Lisaks RPKS §-le 47 tuleb riiklikust pensionist kinnipidamise korral arvestada TMS § 132 lõikega 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega tuleb alati võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. Riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lõikes 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud vastavad TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäärale.

Sissetulekud, millele ei saa pöörata sissenõuet on kirjas täitemenetluse seadustiku § 131. Need on:
1) riiklikud peretoetused;
2) matusetoetus;
3) puudega inimese sotsiaaltoetus;
4) sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses;
5) kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest ja mittevaralise kahju hüvitis;
6) seadusel põhinev elatis;
7) haigekassa tasutud rahaline ravikindlustushüvitis, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis;
8) lisatasu ohtliku või tervist kahjustava töö või raskete tööolude eest;
9) vanemahüvitis;
10) riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses;
11) vanglast vabanemise toetus.

Samas ütleb seadus, et kui muule varale sissenõude pööramine ei ole viinud eesmärgini, siis võib punktides 5-9 nimetatud varale siiski sissenõude pöörata sissenõudja avalduse ausel ja enne võimalusel ka võlgniku ära kuulates.
Alamapalk peab Teile kätte jääma juhul, kui tegemist ei ole elatise nõude tasumisega.

Tere, see ei ole küll kahjuks täitemenetluse alane küsimus. Ma soovitaksin Teil pöörduda kohtusse ehk esitades maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mida saab täita interneti teel. Palun vaadake www.kohus.ee aadressilt. Kui olete saanud kohtumääruse, millega on võlgnikult tasumata summad välja mõistetud, võite pöörduda enda valitud kohtutäituri poole. Kahjuks Eestis kohtutäiturid inkassoteenust osutada ei või, seega ei saa me aidata ka väljamõistmata võlgade sissenõudmisel.

Tere,
Täitemenetluse seadustiku järgi peab võlgnikule tagama, töötasu ja sellega sarnase sissetuleku arestimisel, summad alljärgnevalt:
Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue.
Käesolev säte ei kehti aga lihtsalt konto arestimise puhul. Juhul, kui Teie kontole hakkab laekuma töötasu, on teie kohustus kohtutäiturit viivitamatult teavitada sellest asjaolust ning seejärel vabastab kohtutäitur 3 tööpäeva jooksul vastava summa ka arestist.
Üldine võlgniku kirjadele vastamise aeg on 30 päeva.

Täitemenetlus tuleb täituril siiski läbi viia ja selle käigus välja selgitada võlgniku vara ning sellele võimaluse korral sissenõue pöörata. Kui täitemenetluse käigus siiski selgub, et võlgnikul puudub vara, sh sissetulek, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata, siis täitemenetlus veel lõpetamisele ei kuulu, vaid täitur edastab saadud info sissenõudjale (võlausaldajale) ning märgib, et nõude rahuldamise perspektiiv täitemenetluse teel on ebatõenäoline.

Kui võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks, siis pankrotiseaduse kohaselt oleks see üks alustest, mille korral võlausaldaja saaks esitada võlgniku suhtes pankrotiavalduse.

Ilmselt oleks küsimuse esitajal endal mõistlik esitada pankrotiavaldus kohtule, kuna maksejõuetus on ilmne ning see on püsiv. Pankrotimenetluse raames on võimalik kohtult taotleda võlgadest vabastamise menetlust ning seeläbi 5 aasta möödumisel vabaneda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Tere,
Ei pea teavitama.

Kohtutäitur on kohustatud viivitamatult rakendama kõiki seaduses sätestatud abinõusid võlgnevuse sissenõudmiseks, sh pöörama sissenõude võlgniku pangaarvetele ja töötasu nõudele. Aluse selleks annab täitemenetluse seadustik. Nii pangaarve arestimise kui ka töötasu arestimise korral tuleb võlgnikule tagada seaduses sätestatud alampalk (278,02 eurot) ja ülalpeetavate olemasolul lisandub sellele 1/3 alampalka iga ülalpeetava eest.
Kui võlgniku töötasu kantakse võlgniku arestitud pangaarvele, tühistab kohtutäitur võlgniku kirjaliku avalduse alusel 3 tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku ehk elatusmiinimumi.
Juhul, kui panka alampalk ei jõudnud, on ehk tööandja töötasu arestimise aktist valesti aru saanud.
Töötasu arestimise täpsema kirjelduse leiate: http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/töötasu-arestimise-skeem.