Pärimisõigus
Küsimus: Kas pärimisõigus läheb mulle üle, kui vanaema tegi pärandi testamendiga minu emale, aga nüüd suri minu ema?14.04.2021
Tere. Mu vanaema tegi testamendi mu ema nimele, kus pärandab oma maja ja maa emale. Vanaema on juba mitu aastat hooldekodus. Nüüd laupäeval 27.03.2021.suri mu ema.
Kas nüüd kaotab testament kehtivuse ning pärimisõigus ei lähe automaatselt üle mulle või ikka kehtib kui midagi ei muudeta?
Vastust oodates.
Kas nüüd kaotab testament kehtivuse ning pärimisõigus ei lähe automaatselt üle mulle või ikka kehtib kui midagi ei muudeta?
Vastust oodates.
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kas abikaasa peab oma õigusi korterile tõendama, kui tema abikaasa, kelle nimel oli korter, on nüüd surnud?14.04.2021
Tere!
Tekkis küsimus korteri kohta, mis on vanemate poolt ühiselt erastatud nende abielu ajal, kuid e-kinnistusraamatus ainult ema nimel. Ema on eelmise aasta mais surnud ja meie arvates peaks korter olema automaatselt tema abikaasa (meie isa) oma. Kahjuks avastasime, et tütre sissekirjutuseks on tarvis isal tõestada enda omanikustaatust. Kuna selle kohta kanded puuduvad, siis peaks kande tegemiseks omama pärimistunnistust, mis oleks mitmete notariaalsete toimingute lõpptulemus. Kas ühe abikaasa surma järel tuleb teisel (84-aastasel) abikaasal tõesti see kõik läbi käia või on siin tegemist ametniku tegemata tööga? Mida peaksime teadma?
Tekkis küsimus korteri kohta, mis on vanemate poolt ühiselt erastatud nende abielu ajal, kuid e-kinnistusraamatus ainult ema nimel. Ema on eelmise aasta mais surnud ja meie arvates peaks korter olema automaatselt tema abikaasa (meie isa) oma. Kahjuks avastasime, et tütre sissekirjutuseks on tarvis isal tõestada enda omanikustaatust. Kuna selle kohta kanded puuduvad, siis peaks kande tegemiseks omama pärimistunnistust, mis oleks mitmete notariaalsete toimingute lõpptulemus. Kas ühe abikaasa surma järel tuleb teisel (84-aastasel) abikaasal tõesti see kõik läbi käia või on siin tegemist ametniku tegemata tööga? Mida peaksime teadma?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Teil tuleks pöörduda notari poole, kes viib läbi pärimismenetluse. Samuti on võimalik notaris taotleda omandiõiguse tunnistuse väljastamist, mis tõendab, et pool korterist kuulub Teie isale.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kuidas valida varasuhe, ja kas tasub kohe peale abiellumist teha vastastikune testament?14.04.2021
Tere, olen peagi abiellumas ja uurin varasuhte kohta. Hetkel mul on laps, elukaaslasel ei ole. Minul on korter ja elukaaslasel kui abielludes valime ühisvara siis saan õigesti aru et kõik mis soetatud peale abielu on ühine? Siit ka küsimus
1. Kui ma näiteks lahkun enne meest, mis saab minu praegusest korterist kui see pole ühisvara, saab selle minu laps?
2. Kui lahkub varem minu mees, mis saab tema korterist?
3. Kas meil oleks targem teha kohe peale abielu abikaasade vastastikune testament? Et kui lahkun mina saab mees ja vastupidi?
Aitäh
1. Kui ma näiteks lahkun enne meest, mis saab minu praegusest korterist kui see pole ühisvara, saab selle minu laps?
2. Kui lahkub varem minu mees, mis saab tema korterist?
3. Kas meil oleks targem teha kohe peale abielu abikaasade vastastikune testament? Et kui lahkun mina saab mees ja vastupidi?
Aitäh
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Kui Teie abikaasal ei ole lapsi, siis olete tema surma korral pärijateks Teie ning abikaasa vanemad.
Abikaasade vastastikuse testamendiga on võimalik abikaasadel teineteist vastastikku pärijaks nimetada või teha surma puhuks pärandi kohta muid korraldusi. Samuti on võimalik selles testamendis kindlaks määrata, et üleelanud abikaasa surma korral on ainupärijaks Teie laps.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kuidas pärimisasju korraldada, kui üks pärijatest ei soovi pärida aga tal pole ega soovi põhimõtteliselt isikut tõendavat dokumenti?14.04.2021
Olukord on selline, et suri perekonnaliige. Hetkel tegeleme pärandi avamisega. Probleem on selles, et üks pärijatest ei oma mingeid isikut tõendavaid dokumente. Ta on väga usklik inimene ning ütleb, et usk ei lase tal omada dokumente. Tal olid kunagi isikut tõendavad dokumendid, aga ta hävitas need. Temaga sellest teemast rääkida on mõtetu, inimene elab nii nagu ta elab.
See pärija ei ole pärandi saamisest huvitatud, aga ta põhimõtteliselt dokumente endale ei taotle.
Kes võib meid antud olukorras aidata?
See pärija ei ole pärandi saamisest huvitatud, aga ta põhimõtteliselt dokumente endale ei taotle.
Kes võib meid antud olukorras aidata?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Ilma dokumendita ei saa pärija teha toiminguid seoses pärimisega.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kas pärijateks on üksnes viimasena lahkunu kaasa sugulased kui tehtud oli vastastikune testament?14.04.2021
Kui on lastetu vanapaar, kes on teinud testamendi üksteise nimele. Üks neist on lahkunud ja teine pärib kogu vara. Kui aga lahkub teine ka, kas siis on pärijateks ainult viimasena lahkunu sugulased või on mingi õigus ka varem lahkunud abikaasa sugulastel pärida?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kas kohaldub Eesti pärimisseadus või välisriigi oma, kui inimene suri välismaal, tema kinnisvara asub aga Eestis?14.04.2021
Mis saab siis, kui Eesti inimene, kes on alaliselt elanud viimased 10 aastat välismaal, sureb ja tema kinnisvara asub Eestis?
Kas kohaldub Eesti pärimisseadus või välisriigi oma, kus ta elab?
Kas kohaldub Eesti pärimisseadus või välisriigi oma, kus ta elab?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Euroopa Liidu pärimisasjade määruse kohaselt on üldisest kohtualluvuse reeglist tulenevalt pärimisasja tervikuna lahendamiseks pädevad isiku surma hetkel tema alaliseks elukohaks olnud liikmesriigi kohtud. Kui pärandaja alaline elukoht ei olnud surma hetkel liikmesriigis, siis on pädevus pärimisasja tervikuna lahendamiseks siiski sellel liikmesriigi kohtutel, kus asuvad pärandvarasse kuuluvad esemed, juhul kui surnu oli surma hetkel selle liikmesriigi kodanik või selles liikmesriigis asus surnu eelmine alaline elukoht ning kohtusse pöördumise ajaks ei ole alalise elukoha muutmisest möödunud rohkem kui viis aastat.
Üldreegli kohaselt kohaldatakse pärimisasjale tervikuna selle riigi õigust, kus asus pärandaja alaline elukoht tema surma hetkel. Tuleb aga vaadata, kas pärandaja alaliseks elukohaks olnud riigi õigus näeb ette mõne muu riigi õiguse kohaldamise, näiteks kinnisasja asukoha järgi. Pärandaja võib testamendis või pärimislepingus valida ka selle riigi õiguse kohaldamise, mille kodanik ta on, seega sõltuvalt testamendi sisust võib kohaldamisele tulla ka nimetatud riigi õigus.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kas abielu jooksul soetatud ühisvara saab muuta ainuomandiks, kui pärimismenetlus on algatatud 11 a hiljem?14.04.2021
Abikaasa (abielu oli jäänud ainult paberil, reaalselt ei teadnud temast 40 a midagi) suri 2009, pärimismenetlus algatati 2021 linnavalitsuse poolt. Kuigi me koos ei elanud 40 aastat, on meil mõlemal korterid seaduse ees ühisvarana. Siit nüüd tuleneb probleem, sest pärimismenetluse käigus tuli välja, et abikaasal on ka kaks last, kes nõuavad nüüd abikaasa osa pärandina minu korterist. Kas mul on mingi võimalus see vaidlustada, kuna abikaasa pole ei tööga ega rahaga minu korterisse panustanud? Ning kuna tema surmast on 11 aastat möödas, kas saab asjaõigusseaduses igamise punkti arvestada või muu seaduse alusel nö väljanõutav ühisosa tühistada? Sest reaalselt abielu ei olnud ning soovin oma vara kaitsta. Kuidas peaksin edasi käituma, kuhu pöörduma?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kas testamendijärgse pärija surma korral pärib tema laps?13.04.2021
Tere
1. Mehe sugulane tegi testamendi ja määras vara ainupärijaks minu abikaasa (meil on varalahusus). Oleme mehega abielus ja meil on 1 laps.
Kui nüüd abikaasa peaks enne testamendi realiseerumist (ehk oma sugulase surma) surema, siis millised õigused on minul, kui testamenti ei muudetagi ja mehe sugulane sureb? Kas mina pärin koos meie ühise lapsega pärandatava vara?
2. Tegelikult sarnane teema on ka onuga, kes määras testamendiga pärijaks minu. Kui nüüd mina peaksin enne onu surema, siis kas pärandi saajaks saab automaatselt minu laps? Või peaks onu lisama testamenti asepärijad? Millisel juhul asepärijaid üldse kasutada?
3. Kui onu teeb testamendile lisaks notariaalse dokumendi (sest notar oli öelnud, et testamendis selline korraldus ei päde ja on vaja eraldi dokumenti), kus määrab oma pärandatava vara/maamaja kasutusõiguse minu vennale, siis kui kaua selline korraldus seaduslikult kehtib? Kas ka peale onu surma pean lubama vennal maamaja kasutada, kuigi pärand on siis minu nimel? Kas mitte mina ei peaks oma varaga seotud õigusi otsustama?
Tänan!
1. Mehe sugulane tegi testamendi ja määras vara ainupärijaks minu abikaasa (meil on varalahusus). Oleme mehega abielus ja meil on 1 laps.
Kui nüüd abikaasa peaks enne testamendi realiseerumist (ehk oma sugulase surma) surema, siis millised õigused on minul, kui testamenti ei muudetagi ja mehe sugulane sureb? Kas mina pärin koos meie ühise lapsega pärandatava vara?
2. Tegelikult sarnane teema on ka onuga, kes määras testamendiga pärijaks minu. Kui nüüd mina peaksin enne onu surema, siis kas pärandi saajaks saab automaatselt minu laps? Või peaks onu lisama testamenti asepärijad? Millisel juhul asepärijaid üldse kasutada?
3. Kui onu teeb testamendile lisaks notariaalse dokumendi (sest notar oli öelnud, et testamendis selline korraldus ei päde ja on vaja eraldi dokumenti), kus määrab oma pärandatava vara/maamaja kasutusõiguse minu vennale, siis kui kaua selline korraldus seaduslikult kehtib? Kas ka peale onu surma pean lubama vennal maamaja kasutada, kuigi pärand on siis minu nimel? Kas mitte mina ei peaks oma varaga seotud õigusi otsustama?
Tänan!
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Kasutusõiguse kestus peab olema märgitud notariaalses dokumendis.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kas on võimalik, et kui minu isa oma pärandiosast loobub, oleksime mina ja vend vanaema pärijad?13.04.2021
Minu vanaema on surnud ja tema pärijateks on minu isa, tädi ja onu (ehk siis vanaema lapsed). Minu isal on aga eelnevalt võlgasid. Kas on võimalik, et kui minu isa oma osast loobub, et siis mina ja vend oleksime vanaema pärijad?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Tuleb aga arvestada, et pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud alates hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Kui pärija pärandist ei loobu, siis loetakse ta pärandi vastu võtnuks.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
Küsimus: Kas pärandaja võlad saab pärimisel kohe teada või võivad need hiljem ka välja imbuda?11.02.2021
Tere!
Mul suri ema aasta tagasi ära ja muud ei jäänud kui võlad, loobusin ja edasi läks siis ema emale ja Tema maksis ära kaks võlga ja siis lootsime, et asi sellega piirdub aga nüüd helistas kohtutäitur, et tal veel võlgu vaja maksta, et siis siit ka minu küsimus, et kas need võlad peaks kohe alguses teada olema kõik või see on täitsa normaalne et võivadki ajapikku välja tulla?
Kas meil annab midagi teha selle asjaga või tuleb ära maksta.
Ette tänades!
Mul suri ema aasta tagasi ära ja muud ei jäänud kui võlad, loobusin ja edasi läks siis ema emale ja Tema maksis ära kaks võlga ja siis lootsime, et asi sellega piirdub aga nüüd helistas kohtutäitur, et tal veel võlgu vaja maksta, et siis siit ka minu küsimus, et kas need võlad peaks kohe alguses teada olema kõik või see on täitsa normaalne et võivadki ajapikku välja tulla?
Kas meil annab midagi teha selle asjaga või tuleb ära maksta.
Ette tänades!
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Kuna Teie küsimusest võib eeldada, et Te ei lasknud teha pärandvara inventuuri, siis on tõesti võimalik, et võlad selguvad ka alles teatud aja möödumisel. Ka need võlad tuleb tasuda pärijal.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal