Maksud ja raamatupidamine

Pole tähtsust, kes on tööandja või kuidas tööaega arvestatakse. Vanemahüvitist arvutatakse üksnes tööandja(te) poolt vanema eest eelmisel aastal tasutud sotsiaalmaksu alusel, st sotsiaalmaksust tuletatakse keskmine tulu, mis määrataksegi vanemahüvitise suuruseks.

Maksuvaba tulu arvatakse maha aasta jooksul teenitud kogutulust, st maksuvaba tulu rakendub automaatselt ka käsundi alusel teenitud tulule. Maksuameti poolt eeltäidetud tuludeklaratsiooni tasub ikkagi vaadata – kui näiteks tasu väljamaksmisel ei ole maksuvaba tulu arvesse võetud, siis tuleb deklaratsiooni täiendada.

Kuna vanemahüvitis arvutatakse eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel, siis lähevad arvesse kõik sellised eelmisel aastal makstud summad, sõltumata sellest, mis perioodi eest või mis nime all need on makstud. Seega tasub detsembri palk välja maksta detsembris.

Välisriigis toimuva koolituse korral tekib käive selles välisriigis. Kui koolitusteenust osutatakse teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreeritud isikule, siis annab Eesti osaühing oma välisriigis tekkiva maksukohustuse üle teenuse saajale (pöördmaksustamine). Esitatavale arvele tehakse vastav viide ja maksumääraks märgitakse 0. Kui teenuse saaja ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena registreeritud isik, siis Eesti osaühing oma maksukohustust temale üle anda ei saa ja ta peab järgima välisriigi maksuseadust - registreerima end enne koolitust maksukohustuslasena ning esitama arveid ja teostama maksuarvestust vastavalt välisriigis kehtivale korrale. Kui teenuse saajaks on teine Eestis registreeritud maksukohustuslane, siis toimub maksustamine tavalises korras (st 20% maksumääraga), sõltumata koolituse toimumise kohast. Välisriigi esineja esitab arve vastavalt selles riigis kehtivale korrale.

Maksustamist reguleeritakse siseriiklike maksuseaduste ja riikidevaheliste lepingutega. Neis õigusaktides määratletakse ka, kuidas maksustamisel teha vahet residentidel ja mitteresidentidel. Residentsuse esmatunnus on elukoht. Kui inimesel on mitu elukohta (sh laeval), siis loetakse inimene selle riigi residendiks, kus on tema eluliste huvide keskus, eelkõige pere. Laeva lipuriigi, nagu ka Eesti residendiks saamiseks ja residentsuse lõpetamiseks peab esitama vastava avalduse.

Üldiselt kehtib reegel, et kui resident töötab pikaajaliselt (üle 182 päeva 12 kuu jooksul) välismaal ja saab palka välismaiselt tööandjalt, siis seda tulu tema kodumaal ei maksustata. Nii on see sätestatud ka Eesti seaduses ning kõigis Eesti maksulepingutes, sh Eesti ja Suurbritannia topeltmaksustamise vältimise lepingus.

Vastavalt neile lepingutele maksustatakse rahvusvahelises kaubaveos kasutatavatel laevadel töötamisega teenitud tulu tööandja riigis, sõltumata kõigist muudest asjaoludest (sh töötamise ajast). Kui pikaajalise töötamisega teenitud tulu kuulub tööandja riigis maksustatava tulu hulka (sõltumata maksumäärast), siis selline tulu näidakse tuludeklaratsiooni tabeli 8.8. Laeval teenitud palk on reeglina kõikjal, sh Suurbritannias, maksustatav tulu. Maksuametile tuleb nõudmisel esitada tööandja tõend, mis on koostatud laeva logiraamatu ja palgalehtede alusel.

Kuna nii sünnitus- kui vanemahüvitis arvutatakse eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel, siis 2017. aastal teenitav tulu hüvitise määramisel arvesse ei lähe. Kuna laste sündide vahe ei ületa 2 aastat ja 6 kuud, siis määratakse vanemahüvitis seoses järgmise lapsega eelmise hüvitise suuruses. Järgmise vanemahüvitise igakuiseid väljamakseid vähendatakse teenitud tulude võrra.

Tasaarvestus tehakse ühepoolse tahteavalduse kaudu, teise poole nõusolekut (lepingut) ei ole selleks vaja. Tasaarvestuse otsustab ja tasaarvestuse avalduse esitab teisele poolele juhatuse liige või muu isik, kelle pädevusse see on antud (vt VÕS § 198). Kui tasaarvestuse otsustamine ja avalduse esitamine on antud raamatupidaja pädevusse, siis peaks see olema sätestatud raamatupidamise sise-eeskirja või muu dokumendiga. Raamatupidamiskanded tehakse tasaarvestuse otsuse alusel.

Lapsehoolduspuhkuse ajal pole töötamine keelatud ja garantiid koondamise korral ei kao kuhugi. Koondamishüvitis arvutatakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksa töötamise kuu keskmise kalendripäeva tasu alusel. Töötamise kuudena võetakse arvesse kuud, mil töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt on töötajale tasusid välja makstud. Seega hakkab lapsehoolduspuhkuse ajal teenitav tasu töötuskindlustuse suurust mõjutama alates neljandast töökuust (need ei pruugi olla järjestikku). Seni on hüvitise ainsaks aluseks enne puhkust teenitud tasud. Muu võlaõigusliku lepingu alusel tehtud väljamaksetelt peab tellija/tööandja samuti tasuma täiendavat töötuskindlustusmakset , mis on ette nähtud hüvitiste maksmiseks koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral. Seega lähevad ka võlaõigusliku lepingu alusel tehtud väljamaksed kindlustushüvitise arvutamisel arvesse.

Koondamishüvitist arvutatakse töötaja üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasu alusel vastavalt töötuskindlustuse andmekogu andmetele. Antud juhul oli töötasu 355 eurot. Pole oluline, kas see summa oli miinimumpalgast suurem või väiksem. Vanemahüvitist ei saa võrdsustada töötasuga, töötuskindlustusmakseid sellelt ei arvestata. Vanemahüvitise ainsaks eesmärgiks on eelmise aasta keskmise sissetuleku säilitamine lapsehoolduspuhkuse esimese 435 päeva jooksul. Tööandja võib hüvitist maksta ka rohkem, kui Töötukassa on otsustanud.

Arvesse läheb 2016. aastal teenitud tulu. Pole oluline, millal see laekub. Rasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks väljastatava sünnituslehe alusel makstav hüvitis asendab saamata jäävat töötasu. Kui naine teenib sünnituspuhkuse ajal palgatulu, siis pole midagi vaja hüvitada ja sünnitushüvitist ei maksta. Sotsiaalmaksuga mittemaksustatavad sissetulekud (näit dividend, üüritulu, enammakstud tulumaksu tagastus jm) ei puutu asjasse