Äriõigus
Küsimus: Kas ühes ettevõttes osanik olemine takistab põhikohalt koondamisel hüvitiste saamist?18.05.2015
Olen OÜ-s (B) osanik, kuid töötan põhikohaga teises firmas (A). Juhul kui mind koondatakse firmast A, kas mul on õigus saada koondamise kompensatsiooni ja kas ma saan end töötuna arvele võtta? OÜ-s B ma ei tööta ja ei saa ka mingit tasu.
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kokkuvõttes osaühingu osanikuks olemine töötuna registreerimist ei takista. Samuti, kui kõik muud seadusest tulenevad eeldused on täidetud, ei takista osaühingu osanikuks olemine ka koondamishüvitise saamist.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas leitakse osade asendussuhe samade osanike kahe osaühingu ühinemisel?08.05.2015
tere
Osaühingu A osakapitaliga 2556 eur (osanikule O1 kuulub osa väärtusega 2303 eur ja osanikule O2 kuulub osa väärtusega 253 eur) soovib ühineda OÜ-ga B, mille osakapital 134 912 eur (samadele osanikele O1 kuulub osa väärtusega 121556 eur ja O2- 13356). Osaühing A on ühendatav, OÜ B on ühendav, jääb alles vaid OÜ B, kui peaks toimuma kapitalu suurendamine 2556 eur vastu ning ühendav OÜ B peab andma ühendatava OÜ B osanikele osad üle. Kas kapitali suurendamine toimub rahalise/mitterahalise sissemaksega, milline on asendusuhe ning mille alusel toimub osade üleandmine?
Tänud ette,
Osaühingu A osakapitaliga 2556 eur (osanikule O1 kuulub osa väärtusega 2303 eur ja osanikule O2 kuulub osa väärtusega 253 eur) soovib ühineda OÜ-ga B, mille osakapital 134 912 eur (samadele osanikele O1 kuulub osa väärtusega 121556 eur ja O2- 13356). Osaühing A on ühendatav, OÜ B on ühendav, jääb alles vaid OÜ B, kui peaks toimuma kapitalu suurendamine 2556 eur vastu ning ühendav OÜ B peab andma ühendatava OÜ B osanikele osad üle. Kas kapitali suurendamine toimub rahalise/mitterahalise sissemaksega, milline on asendusuhe ning mille alusel toimub osade üleandmine?
Tänud ette,
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Sisuliselt tähendab nimetatu, et ühendav ühing ehk antud juhul OÜ B väljastab ühendatavale ühingule (OÜ A) vara vastu osad. Osaühingu A poolt üleantav vara saab olla ühendavale OÜ-le B sissemakseks, mida tuleb hinnata mitterahalise sissemakse hindamise korras (ÄS § 424). Tuleb näidata, mitu ühendava OÜ B osa ühendatava ühingu OÜ A osanik ehk tulevane OÜ B osanik saab. Kui ühinemise käigus on vaja teha ühendatava ühingu osanikule juurdemakseid, tuleb arvestada, et juurdemaksete summa ei või ületada 1/10 asendatud osade nimiväärtuste või arvestuslike väärtuste summast (ÄS § 392 lg 2). Seadus ei kirjuta ette täpset asendussuhet ja juurdemaksete suurust, samuti ei ole kindlat reeglit osakapitali suurendamisele ühinemise käigus. Oluline on arvestada, et osade asendussuhe ja juurdemaksed oleksid kohaseks tasuks ühendatava ühingu osanikule ning et ühinemine ei tooks kaasa ühingu võlausaldajate huvide kahjustamist (ÄS § 396 lg 2). Kapitali suurendamisel aga tagatakse ühinevate ühingute osanikele hilisem osalus. Seega, kui ühinemise läbiviimisel soovitakse anda ühendatava ühingu osanikule osad, tuleb suurendada osakapitali. Osade asendamine osakapitali suurendamata on võimalik üksnes juhul, kui ühendaval osaühingul on omaosad, mida saab asendamiseks kasutada.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas osaühingu algkapitali sissemakseid saan ettevõttes kasutada ka enne kui 2500 eurot kokku koguneb?07.05.2015
Tere! Kui soovin asutada OÜ ilma sissemakset tegemata ja teen algkapitali sissemakseid osade kaupa, siis kas neid osamaksete summasid nii kaua kasutada ei tohi kui algkapital 2500 on kokku tulnud? Ja üks küsimus veel, millele leidsin netist mitu vastust - kas tekkinud tulu võib kasutada ka sissemaksete tegemiseks või siiski mitte?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
See, kuidas (osaliselt või täielikult) sissemakstud osakapitali kasutada, on osaühingu otsus. Seda võib kasutada ettevõtlusega seotud tegevusteks. Selle alla ei kuulu muidugi tagasimaksed osanikule (dividendide maksmine). Mh sätestab äriseadustiku § 140.1 lg 4, et kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei või osaühing teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma siiski osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid.
Äriseadustiku § 140.1 lg-st 4 tulenevalt pole lubatud ka kasumi arvelt sisse makse tegemine. Seega ei saa OÜ osanikud otsustada, et maksavad dividende, kuid raha OÜ-st välja ei võta ja loevad väljamaksmisele kuuluvate dividendide arvelt tehtuks osakapitali sissemakse. Praktikas on sellises olukorras kasutusel järgnevas artikli lõpus nimetatud skeem: http://bdo.ee/2013/11/kuidas-taagast-lahti-saada Põhimõtteliselt on võimalik seda skeemi kasutada, kuna lõpptulemusena saab riik kätte nii tulumaksu kui ka osakapital saab sisse makstud, samas on selle skeemi kasutamine siiski vastuolus äriseadustiku sätetega (sh äriseadustiku § 140.1 lg-ga 4 ja § 159 lg 1 p-ga 1).
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mis saab sellest 80%-st osalusest, mis kuulus osaühingule, mis on registrist lõplikult kustutatud?20.04.2015
Osaühingu osadest 20% kuulub eraisikule, 80% teisele OÜ-le. OÜ-st osanikul olid aastaaruanded esitamata, mistõttu kustutati ettevõte Äriregistrist (lõplikult).
Mis saab sellest 80%-st osalusest, millel ei ole enam nö omanikku? Osaühingul miinimumkapital 2500 eurot.
Mis saab sellest 80%-st osalusest, millel ei ole enam nö omanikku? Osaühingul miinimumkapital 2500 eurot.
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas saan müüa 50 protsendilist osalust firmast ilma teise 50 protsenti omava isikuta?14.04.2015
Tervist,
Kas saan müüa või ümber kirjutada oma 50 protsendilist osalust firmast ilma teise omanikuta? Firmale on keeratud ka korralik jama ja teine pool on eestist kadunud ning mul pole võimalik teda kuidagi kätte saada. Kuhu peaksin pöörduma ja mida tegema?
Ette tänades
Kas saan müüa või ümber kirjutada oma 50 protsendilist osalust firmast ilma teise omanikuta? Firmale on keeratud ka korralik jama ja teine pool on eestist kadunud ning mul pole võimalik teda kuidagi kätte saada. Kuhu peaksin pöörduma ja mida tegema?
Ette tänades
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Lisaks võib põhikirjas ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek.
Seega esmalt tuleks tutvuda OÜ põhikirjaga. Osaühingu osa võõrandamisega seonduvat on pikemalt käsitletud siin: http://www.vastused.ee/loe/oigus/arioigus/12718/mis-tahendab-osa-voorandamise.html
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas ainuosanik võib tellida ehitustöid enda osaühingult?14.04.2015
Kas ainuosanik võib sõlmida tehinguid OÜ nimel enda kui eraisikuga? OÜ tegeleb ehituse ja remondi vallas, kus ainuosanik on samal ajal nii juhatuse liige kui ka töölepinguga ehitaja. Ainuosanikul kui eraisikul on käsil majaehitus. Kas ta võib eraisikuna tellida töö oma OÜ-lt, kus ta on ainuosanik. Tellib "enda" käest töö? Kuidas vormistatakse tööde üleandmise-vastuvõtmise akt? Mõlemale poole tuleb üks allkiri?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Selliste tehingute puhul tuleb aga eraldi analüüsida võimalikke maksuriske. Eriti olukorras, kus Maksu- ja Tolliametil võib tekkida kahtlus tehingu hinna vastavuses turuhinnale. Maksuriskide hindamiseks tuleb aga asjaoludega täpsemalt tutvuda.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas kahe äriühingu kohtuprotsessi võitnud pool saab nõuda isiklikku vastutust vastaspoole juhatuse liikmelt?14.04.2015
Kas kahe äriühingu kohtuvaidluse korral saab protsessi võitnud pool nõuda isiklikku vastutust vastaspoole juhatuse liikmelt, kui firmal puudub võimalus nõude tasumiseks ja ettevõte pankrotistub võlanõude tagajärjel? Juhatuse liige ei ole ettevõtte omanik vaid töötab seal tegevjuhina töölepingu alusel.
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas online kursuse müügi alustamiseks on vajalik koolitus- või eriluba?08.04.2015
Pean inglisekeelset blogi. Soovin teha inglisekeelse internetipõhise kursuse (online home study course vms), mille saan oma veebilehele üles panna koos ostmise võimalusega PayPali kaudu. Sisuliselt sisaldaks see peamiselt pdf-faile ja mõnda videot, mille ostja saab endale peale ostu sooritamist automaatselt meili peale. Tunnistust ega muud dokumenti materjalide läbimise kohta ei anta. Klientidega materjalide arutamist ei toimu, vaid pigem on materjalid kliendile ise õppimiseks koos juhistega. Potentsiaalsed kliendid asuvad üle kogu maailma.
Kas mul on vaja selleks ka koolitus- või muud eriluba? Firma on registreeritud Eestis ja kursuse eesmärk on õpetada algajatele, kuidas ettevõtet rajada (äriideed leida, äriplaani koostada jne).
Kas mul on vaja selleks ka koolitus- või muud eriluba? Firma on registreeritud Eestis ja kursuse eesmärk on õpetada algajatele, kuidas ettevõtet rajada (äriideed leida, äriplaani koostada jne).
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mis tähendab "Osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud (ÄS § 149 lg 4)?07.04.2015
Osaühingu osa võõrandamine. Teisel osanikul on eelisostuõigus. Mis tähendab lause "Osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud (ÄS § 149 lg 4)." Kas järgmine teguviis on adekvaatne:
1. Osa müüja ja ostja sõlmivad notari juures osa ostu müügi lepingu (kohustustehingu või käsutustehingu?) summale X.
2. Notar (või kes?) teavitab (kuidas?) oü juhatust. Juhatus teavitab (kuidas?) osanikke. Osanikud ei kasuta kuu aja jooksul (mis hetkest arvestatuna?) eelisostuõigust. Kuidas ja kellele annavad osanikud teada soovist eelisostuõigust kasutada? Kui eelisostuõigust kasutatakse, kas siis on eelisostjal kohustus osa osta summaga X? Mis perioodi jooksul peab ta tehingu teostama?
1. Osa müüja ja ostja sõlmivad notari juures osa ostu müügi lepingu (kohustustehingu või käsutustehingu?) summale X.
2. Notar (või kes?) teavitab (kuidas?) oü juhatust. Juhatus teavitab (kuidas?) osanikke. Osanikud ei kasuta kuu aja jooksul (mis hetkest arvestatuna?) eelisostuõigust. Kuidas ja kellele annavad osanikud teada soovist eelisostuõigust kasutada? Kui eelisostuõigust kasutatakse, kas siis on eelisostjal kohustus osa osta summaga X? Mis perioodi jooksul peab ta tehingu teostama?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Ostueesõiguse teostamine toimub järgmiselt:
Müüja esitab osa müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest (ÄS § 149 lg 2). Vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm kergendab siinkohal tõendamist teavituse tegemise aja osas.
Ostueesõiguse kasutamise soovist peab ostueesõiguse kasutamist sooviv isik teavitama müüjat (VÕS § 244 lg 4). Avaldus peab olema samas vormis nagu müügileping ehk notariaalselt tõestatud vormis (VÕS § 244 lg 5).
Osanike kuuajaline ostueesõiguse kasutamise aeg hakkab kulgema alates nende teavitamisest sõlmitud müügilepingust (VÕS § 250, ÄS § 149 lg 2).
Ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis (VÕS § 244 lg 1).Seega kui ostueesõigust omav isik soovib kasutada ostueesõigust, on leping tema ja müüja vahel sõlmitud täpselt samas hinnas ning sama arvu osade peale ja täpselt samadel muudel tingimustel kui see oleks olnud sõlmitud ostjaga.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas ilma volituseta edasi tegutsenud juhatuse liikmelt saab kahjutasu nõuda, kuna samal ajal juhtis ka oma sama ala firmat?17.03.2015
8 aastat tagasi võttis osaühing A töölepinguga tööle töötaja B. Samal aastal määrati ta osanike otsusega osaühing A juhatuse liikmeks. Juhatuse liikmeks olemise tähtaeg möödus, uut osanike otsust ei tehtud, kuid töötaja B jätkas reaalselt juhatuse liikme töökohustuste täitmist: juhtis firma tööd, sõlmis lepinguid, allkirjastas juhatuse liikmena osaühingu nimel mitmesuguseid dokumente, sh majandusaasta aruandeid jne. Paar kuud tagasi selgus, et töötaja B oli juba rohkem kui aasta tagasi asutanud firma C, mis tegutses samal alal osaühinguga A ja oli ka firma C juhatuse liige. Tasutud käibemaksust saab järeldada, et firma C on tegutsev ettevõte. Töötaja B töölepingus firmaga A oli punkt, mis keelas töötajal B osanike nõusolekuta töötada samal alal teises firmas.
Asjaolude väljatulemisel töötaja B lahkus firmast A omal soovil. Kahjuks võttis ta endaga kaasa ka suure osa firma A klientidest. Kas antud juhtumil on võimalik rakendada Äriseadustiku § 185-t? Kas osaühing A osanikel on mingi võimalus esitada töötajale B kahjunõue? Kuidas käib sellise kahjunõude esitamine ja milliseid kahjusid on võimalik sisse nõuda?
Asjaolude väljatulemisel töötaja B lahkus firmast A omal soovil. Kahjuks võttis ta endaga kaasa ka suure osa firma A klientidest. Kas antud juhtumil on võimalik rakendada Äriseadustiku § 185-t? Kas osaühing A osanikel on mingi võimalus esitada töötajale B kahjunõue? Kuidas käib sellise kahjunõude esitamine ja milliseid kahjusid on võimalik sisse nõuda?
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui B täitis osa oma ülesannetest töötajana, kohalduvad talle ka konkurentsipiirangu kokkulepe (kui vastav kokkulepe sisaldub töölepingus) ja saladuse hoidmise kohustus (mis tuleneb seadusest). Kuna B tegutses ka konkureerivas ettevõttes, on suure tõenäosusega vähemalt saladuse hoidmise kohustust rikutud.
Kokkuvõttes on suur tõenäosus, et B vastu on võimalik esitada nõue tema poolt tekitatud kahju hüvitamiseks. Siiski on vajalik eelnevalt kõiki asjaolusid põhjalikumalt analüüsida.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee