Töötuskindlustus


Küsimus: Töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus18.03.2011

Olen töötanud tööandja juures 12 kuud. Nüüd käisin põlve operatsioonil ja see töö ei sobi mulle enam.
Tervislike põhjuste tõttu pean kirjutama lahkumisavalduse.
Kui lahkun töölt ja võtan töötukassas arvele, kas ma saan töötuskindlustushüvitist, töötutoetust (kas mängib rolli, et saan ka invaliidsuspensioni) ja kes seda maksab?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Nansi Kartanas
loe lisaks
Tere!
Töötuna arvelevõetud inimesel võib olla õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele - korraga mõlemat ei maksta. Töötutoetuse päevamäär on 2,11 €. Töötuskindlustushüvitise suurus esimesel 100-l päeval on 50% ja alates 101-st päevast kuni määratud perioodi lõpuni 40% kindlustatu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust (kolmele viimasele töötamise kuule eelnenud 9-l töötamise kuul saadud töötasu alusel).

Kui esitate omal soovil töösuhte ülesütlemise avalduse, siis töötuna arvelevõtmisel ei ole Teil õigust töötuskindlustushüvitisele.

Kui töötule määratakse töötuskindlustushüvitis, siis töövõimetuspension ei takista hüvitise maksmist. Töötutoetuse määramise korral tuleb arvestada ka muid sissetulekuid - kui isiku kuu sissetulek (näiteks töövõimetuspension) ületab 65,41 €, ei ole tal töötuna õigust töötutoetusele.

Õigus töötuskindlustushüvitisele on töötul, kellel on kogunenud töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul ja kelle viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele, s.t, et ta on saanud töötasu, millelt on makstud töötuskindlustusmaksu, vähemalt 12 kuul kolme aasta jooksul, mis ei pea olema järjestikku.

Töötuskindlustuse seaduse § 6 lõikes 2 on loetletud töösuhte lõppemise alused, mille puhul EI OLE ÕIGUST töötuskindlustushüvitisele:
1) töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel;
2) töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu;
3) poolte kokkuleppel.

Seega on töötul õigus töötuskindlustushüvitisele töösuhte lõppemisel muudel, töötuskindlustuse seaduse § 6 lõikes 2 nimetamata alustel, näiteks töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktis 1 (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu) nimetatud alusel. Kuid töövõime vähenemisel terviseseisundi tõttu eeldatakse, et töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul (pikk töövõimetus).