Töötuskindlustus

Tere
Töötuna arvelevõtmine ja töötuskindlustushüvitise maksmine on kaks erinevat toimingut. Selgitan töötuna arvelevõtmise tingimusi ja töötuskindlustushüvitise maksmise tingimusi.

I. Töötuna arvelevõtmine : https://www.tootukassa.ee/content/kaotasin-too/tootuna-arvelevotmine

Töötuna on võimalik arvele võtta isikut, kes hetkel ei õpi ega tööta, kuid kes otsib tööd, soovib tööle asuda ja kes on valmis vastu võtma sobiva töö. Äriühingu juhatuse liiget töötuna arvele võtta ei saa. Äriühingu osade või aktsiate omamine (omanik olemine) ei takista töötuna arvelevõtmist.

Alates 01.05.2014 jõustusid tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatused, mille järgi ei saa töötuna arvele võtta isikut, kes on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht.
Teised juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed, vastavalt tulumaksuseaduse §-le 9, keda ei ole eespool nimetatud (näiteks sihtasutuse, mittetulundusühingu või -ühistu juhatuse liige, äriühingu nõukogu liige või likvideerija jne) saavad töötuna registreerida, kui nad ei saa juhtimise eest tasu ja kui nad esitavad selle kohta tõendi.

II. Töötuskindlustushüvitis: https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseajal töösuhte lõppemine, tähtaja möödumine).

Omal soovil või poolte kokkuleppel töösuhte lõppemise järel töötuna arvelevõtmisel ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele.