Politsei


Küsimus: Miks tunnistaja jääb "pika ninaga", saamata teada, kas ja mil määral keegi karistada sai?15.07.2014

Tere!
Kui olen kuriteo (või väärteo vms) avastamiseks ja päevavalgele tulekuks teinud rohkem, kui mõnd lille liigutanud, ja asi jõudis menetlussegi, siis olen täitnud kodanikukohust. Olen selle üle uhke.
Õigust või võimalust saada tagasisidet, mis asjast edasi sai, seaduse silmis mul ei ole.
Sisuliselt räägime päti õigusest salajas saada/või mitte saada vitsad kätte. Kinnine ametiasutus võib seda teada.
Sisulise tunnistaja roll mis-iganes juhtumi puhul on minu arvates sama suur, kui sigaduse toimepanijal. Poleks tunnistajat, poleks ka midagi menetleda.
Miks tunnistaja jääb pika ninaga, teadmata, kas ja mil määral keegi karistada sai?
Kas see ongi tähtis? Jah on, sest äkki on pättide püüdmine tühi töö ja vaimunärimine ning ajaraisk? Kui teaks seda ette, tegutseks teisiti.
Vastus stiilis "seadusest lähtuvalt" ja "panustav kodanik" on demagoogia. Anname endast kõik parima!

Ette tänades

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Võiks öelda, et küsimus kuulub pigem õigusfilosoofiasse. Ma arvan, et siin on sama teema, nagu näiteks karistusregistrigagi. Kas isikute karistused peaksid olema kõikidele teada või mille alusel siis sorteerida, kes peaks, kes ei peaks teadma?

Tunnistaja on kõrvaline isik, kes ei saa oma tunnistusega ei kasu ega kahju. Järelikult on tema ütlused emotsioonivabamad ja tõesemad. Tunnistaja räägib asjaoludest, mille kohta politsei esitab küsimusi. Keegi ei küsi tunnistajalt, mis tema arvates võiks olla isiku karistus, kuna karistusotsuste tegemise õigus ja pädevus on ju vaid konkreetsetel ametitel ning tunnistaja teab ju vaid seda osa, mida ise nägi või kuulis (kuid see pole alati kõik). Karistusotsuste määramiseks on oma reeglistik, millises ulatuses saab määrata, millised on kergendavad/raskendavad asjaolud jne. Enamasti see kõik puudutab isikut, tema eraelu, mida põhiseadus kiivalt kaitseb.

Kui tunnistajad saaksid teada isikute karistusi, siis ka see mõjutaks neid? Juba juhtunud asjadega seoses ei saa muuta nagunii enam midagi. Nüüd uute juhtumitega seoses - kas isik hakkab asjaolude kohta rääkima teist juttu, et isiku karistust ehk suurendada/vähendada? Sellisest tunnistajast pole ju abi, kuna politseid huvitavad vaid tõesed ütlused.

Mina pigem usaldaks menetlusprotsessi. Kui ma olen oma ütlused andnud, siis politsei kasutab neid nii hästi kui võimalik, et tõde selles sündmuses selguks. Kui asjaolud on selged, saab politsei juba tegeleda karistuse määramisega. Mina kodanikuna olen enda panuse andnud.