Tööõigus


Küsimus: Mille alusel saab isa töö juurest taotleda isapuhkust, kui eeldatava sünnituse tähtpäeva tõendil ei ole isa andmeid?28.04.2014

Tere
Mul oleks küsimusi isapuhkuse kohta. Nimelt kui seaduses on kirjutatud: "Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi".
Selle järgi saan aru, et enne lapse sündi on võimalik isal saada isapuhkusele? Või iga ettevõte laseb isapuhkusele nii kuidas ise heaks arvavad?
Kuidas saab see lause tõene olla: "Kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva", kui reaalselt see pole võimalik. Olukord nimelt selline. Minu mees viis tööandjale avalduse isapuhusele saamiseks al. 21. aprill ja 10 tööpäeva (nagu seaduses kirjas) ja küsisin enda arsti käest tõendit sünnituse tähtaja kohta. Kuid raamatupidaja ütles, et pole ikka võimalik puhkusele saada, kuna see tõend ei tõesta midagi, et ei saa tõestada, et sina oled lapse isa ja isa nime pole ka tõendi peal. Tõendil oli peal minu nimi, kellele tõend läheb ja sünnituse tähtaeg. Kas siis tõesti muudaks midagi kui ma küsiksin uue tõendi ja laseksin isa nime peale panna, see siis tõendab isadust? Ma ei saa aru. Või kui oled abielus, siis saaks isa enne lapse sündi isapuhkusele? Viimaks öeldi, et kui laps sünnib, siis tooge isikukood ja saate puhkusele, seda olen isegi kuulnud. Pärast ei saa siiski puhkusele ja ütleb, et see ei tõenda, et oled isa ja alles siis saad puhkusele kui lähete kohe sündi registreerima ja märgite avaldusel olevasse lahtrisse, et olen selle lapse isa. Miks ei ole mitte kusagil selgitatud täpsemalt isapuhkuse kohta.
Oleks väga tore, kui saaksite mulle infot anda selle olukorra kohta.

Vastust oodates,

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Lähtuvalt töölepinguseaduse § 15 lg 1 ja § 28 lg 1-st, täidavad nii töötaja kui ka tööandja oma kohustusi vastastikku lojaalselt ning võlaõiguslikes, (sh töölepingulistes) suhetes kehtib mõistlikkuse printsiip samuti heas usus käitumise ja teise poole huvidega arvestamise põhimõte (VÕS § 6; § 7).
Töölepinguseadus näeb isapuhkuse taotlemist ette, vaid arsti või ämmaemanda väljastatud tõendi ning isikliku avalduse esitamise kohustust.
Arvestades ülaltoodut ei ole tööandjal õigust seadusest kõrgemaid nõudeid esitada.

Usalduslikke töösuhteid soovides:

Merike Michelson
www.metiabi.eu