Tööõigus
Küsimus: Millised on tööandja kohustused ettevõte tegevuse lõpetamise/pankroti korral tähtajalise lepinguga töötajate ees?17.03.2014
Tere,
ettevõte, kus töötan, on suurtes raskustes. Sellega seoses on kerkinud üles mõned küsimused, mida oleme töötajate seas isekeskis arutanud, aga vajaksime asjaolude päris kriitiliseks minemise eel rohkem selgust järgnevas:
1) millised on tööandja kohustused ettevõte tegevuse lõpetamise/pankroti korral tähtajalise lepinguga töötajate ees (viimane ring lepinguid tehti suuremale osale kollektiivist veidi üle poole aasta tagasi 5 aasta peale);
2) millised on tööandja kohustused töötajate (nii tähtajaliste kui tähtajatute) ees majanduslikult raske olukorra tõttu osasid inimesi (õigemine siis nende töökohti) koondama hakates (ja kas selline lahendus on üldse võimalik ehk seaduslik) - näiteks mina olen seal töötanud 4,5 aastat erinevatel kohtadel ja erinevate lepingutega;
3) millised on tööandja kohustused töötajate (nii tähtajalise kui tähtajatute) ees inimesi vallandades (on risk, et töötajate kraesse hakatakse olukorra senisest kriitilisemaks minnes tegevjuhi ja omaniku poolt paanikareageeringuna suruma nende endi halbu juhtimisotsuseid);
4) kui tööandjal ei peaks piisama likviidsust eelmainitud juhtumite korral eeldatavaid kompensatsioone maksta, siis kuidas töötajad peaksid saama oma vastavad kompensatsioonid ikkagi kätte?
ettevõte, kus töötan, on suurtes raskustes. Sellega seoses on kerkinud üles mõned küsimused, mida oleme töötajate seas isekeskis arutanud, aga vajaksime asjaolude päris kriitiliseks minemise eel rohkem selgust järgnevas:
1) millised on tööandja kohustused ettevõte tegevuse lõpetamise/pankroti korral tähtajalise lepinguga töötajate ees (viimane ring lepinguid tehti suuremale osale kollektiivist veidi üle poole aasta tagasi 5 aasta peale);
2) millised on tööandja kohustused töötajate (nii tähtajaliste kui tähtajatute) ees majanduslikult raske olukorra tõttu osasid inimesi (õigemine siis nende töökohti) koondama hakates (ja kas selline lahendus on üldse võimalik ehk seaduslik) - näiteks mina olen seal töötanud 4,5 aastat erinevatel kohtadel ja erinevate lepingutega;
3) millised on tööandja kohustused töötajate (nii tähtajalise kui tähtajatute) ees inimesi vallandades (on risk, et töötajate kraesse hakatakse olukorra senisest kriitilisemaks minnes tegevjuhi ja omaniku poolt paanikareageeringuna suruma nende endi halbu juhtimisotsuseid);
4) kui tööandjal ei peaks piisama likviidsust eelmainitud juhtumite korral eeldatavaid kompensatsioone maksta, siis kuidas töötajad peaksid saama oma vastavad kompensatsioonid ikkagi kätte?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tööandja poolt majanduslikel põhjustel tuleb töötajate osas täita kõik koondamisega seotud ettekirjutused.
Tööandja peab töötajatele tegema kirjalikult taasesitatavas vormis töölepingu ülesütlemisavalduse (TLS § 95 lg1), seda põhjendama (TLS § 95 lg 2) ning järgima kõiki etteteatamise tähtaegu:
1) Töölepingu ülesütlemise tähtajad (TLS § 97 lg 2);
2) Töötajate informeerimine ja konsulteerimine (TLS § 101);
3) Töötukassa teavitamine (TLS §102);
5) tähtajad seoses kollektiivse ülesütlemisega (TLS §103).
Tähtajalise töölepingu ülesütlemisel majanduslikul põhjusel, (v.a TLS § 89 lg 2 p 2 - tegevuse lõpetamine), maksab tööandja töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Hüvitist ei maksta, kui tööleping öeldakse üles vääramatu jõu tõttu.
Olete firmas olnud tööl 1-5 aastat. Sellisel juhul tuleb Teile koondamisest ette teatada vähemalt 30 päeva (TLS § 97 lg 2 p 2).
Koondamise korral on tööandjal kohustus maksta Teile hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 1), arvestades Teie staaži tööandja juures, maksab Töötukassa Teile lisa Töötuskindlustuse seaduse alusel. Juhul, kui töölepingu erakorralisest ülesütlemisest teatatakse Teile ette vähem kui 30 päeva, siis on Teil õigus saada tööandjalt hüvitist etteteatamistähtajast puudu jäänud päevade eest (TLS § 100 lg 5).
Eesti Töötukassa kaudu on võimalik taotleda tööandja maksejõuetuse hüvitist, kuid seda pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist kohtu poolt. Sellisel juhul tuleb Teil ühendust võtta ettevõtte pankrotihalduriga, kes on kohustatud tegema avalduse Eesti Töötukassale.
Täpsema vastuse jaoks oleks vaja tutvuda konkreetse töölepingu- ning teiste töösuhet puudutavate materjalidega.
Kui peaksite probleemide tekkimisel konsultatsiooni vajama, leiate kontaktid meie kodulehelt: http://www.metiabi.eu/kontakt.html
Merike Michelson
www.metiabi.eu
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Tööõigus