Tööõigus
Küsimus: Kas tööandja saab panna töötajatele valiku, et valigu, kes koondada ja selle töötaja tasu jagatakse teistele?18.02.2014
Toimusid palgaläbirääkimised, kus öeldi, et ettevõte palku ei tõsta, aga kui vahetustest üks inimene koondatakse, siis selle inimese palk jaotatakse vahetusse alles jäänud töötajate vahele ära.
Otsustamine jäeti töötajatele endile ja tundub, et enamus töötajaid on sellise asjaga nõus. Nii mõnelegi tundub see asi aga moraalselt ülimalt väär.
1. Kas selline tegevus on seadusega lubatud?
2. Kas tõesti on võimalik, et töötajatel endil on õigus otsustada sellise asja üle?
3. Kellel ja kuidas on õigus otsustada keda koondatakse, tegemist on vahetustega tööga ja meil on igas vahetuses nii öelda vahetuse vanem, kas tema on see, kes otsustab või peaks selline otsus tulema personali juhilt, osakonna juhatajalt või lausa direktorilt?
4. Kui koondatav leiab, et tema on rohkem kvalifitseeritud kui nii mõnigi tööle jäetud inimene, kas siis on võimalik koondamine vaidlustada?
5. Hetkel ise eeldan, et tuleb koondamine, aga kas on ka teisi võimalusi inimeste eemaldamiseks töökohalt, mida tööandja arvestama peab, kui otsustab keda koondada?
Otsustamine jäeti töötajatele endile ja tundub, et enamus töötajaid on sellise asjaga nõus. Nii mõnelegi tundub see asi aga moraalselt ülimalt väär.
1. Kas selline tegevus on seadusega lubatud?
2. Kas tõesti on võimalik, et töötajatel endil on õigus otsustada sellise asja üle?
3. Kellel ja kuidas on õigus otsustada keda koondatakse, tegemist on vahetustega tööga ja meil on igas vahetuses nii öelda vahetuse vanem, kas tema on see, kes otsustab või peaks selline otsus tulema personali juhilt, osakonna juhatajalt või lausa direktorilt?
4. Kui koondatav leiab, et tema on rohkem kvalifitseeritud kui nii mõnigi tööle jäetud inimene, kas siis on võimalik koondamine vaidlustada?
5. Hetkel ise eeldan, et tuleb koondamine, aga kas on ka teisi võimalusi inimeste eemaldamiseks töökohalt, mida tööandja arvestama peab, kui otsustab keda koondada?
Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee

Kui tööandjal pole majanduslikel põhjustel võimalik kokkulepitud tööd töötajale anda, tuleb pakkuda talle võimalusel teist vaba töökohta ettevõttes. Kui vaba kohta pole või töötaja pakkumisest keeldub, on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda koondamise tõttu. Töölepingu seadus ei sätesta kriteeriume valikute tegemiseks koondamissituatsioonis, kuid kohustab tööandjat eelisjärjekorras tagama töö alla kolmeaastast last kasvatavale vanemale ja töötajate esindajale.
Kriteeriumid, mille alusel koondamissituatsioonis valikuid tehakse, võivad olla näiteks ettevõtte poolt koostatud reeglites töökorraldusele. Otsustamispädevus koondamisolukorras on ettevõtte juhatusel või juhatuse poolt volitatud isikul. Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.
Kui töötaja pole nõus töölepingu ülesütlemise põhjendusega või leiab, et sellega on tema õigusi rikutud, on tal õigus 30 kalendripäeva jooksul avalduse saamisest arvates pöörduda avalduse või hagiga töövaidlusorgani, so töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Nõuded avaldusele ja töövaidluskomisjonide kontaktid leiate Tööinspektsiooni kodulehelt internetis www.ti.ee .
Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist. Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust. Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Tööõigus