Tööõigus


Küsimus: Kui palju peab ette teadma oma tööaega, tööle asumise aja saan pidevalt teada ootamatult viimasel hetkel?14.02.2014

Tere,
Minul mure tööajaga. Olen tööl ühes ruumide rentimist pakkuvas asutuses. Töö on vahetustega ja selle ala töötajaid kaks. Tööpäevad on nädalas kõik päevad, seega tuleb tööpäevi kuus 15 päeva kanti. Töögraafik on teada, aga mitte tööpäevade kellaajad. Vahel algab tööpäev näiteks 8.00 hommikul, vahel aga hoopis 13.00 päeval, vastavalt siis ruumide rentimise broneeringule. Tihti on nii, et reedel (alles õhtul) teatatakse, et laupäeval on vaja tulla 10.00, kuigi varem oli teada, et tööpäev algab 15.00. Muudetakse viimasel minutil. TLS ütleb, et peaks olema mõistlik etteteatamise aeg. Minu tööandja väidab, et see kehtib tööpäevade, mitte aga kellaaegade kohta ja tööpäevad on mul ju ette teada. Töölepingus on kirjas vaid, et töötaja töötab graafiku alusel, täiskohaga, siis 40 tundi nädalas. Töötasuks on kindel kuupalk. Siit aga tekibki minu järgmine küsimus - kuna tööandja väidab, et kõik need 15 tööpäeva, mis on graafikujärgselt minu tööpäevad, pean ma arvestama, et võib-olla on vaja tulla tööle 8.00 ja olla kuni 00.00 ja ma ei või nende päevade sellesse ajavahemikku planeerida ühtegi enda asja, vaid pean olema iga hetk valmis selles ajavahemikus 8.00-00.00 tööle asuma - siis kas ei tuleks see aeg lugeda valveajaks?

Vastus: Tanel Melk, partner/jurist, Advokaadibüroo LMP OÜ, www.lmp.ee

TLS § 5 lg 1 p 7 järgi peab töötaja teadma tööaega, ehk aega, mil töötaja on kohustatud tööülesandeid täitma. Tööajakorralduslikud küsimused, sh tööaja alguse ja lõpu määrab tööandja tavapäraselt töökorralduse reeglites.

Juhul kui tööandja ja töötaja on leppinud kokku summeeritud tööaja kohaldamises, peab tööandja töötajat kirjalikult teavitama tööajakava teatavaks tegemise tingimustest (alus: TLS § 6 lg 6). Summeeritud tööaega rakendatakse juhul, kui töötaja tööaeg jaguneb töösuhte iseloomust või töökorralduse eripärast tulenevalt arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. Taoline töökorraldus toimub tavapäraselt tööajakava alusel.

Tööandja peab töötajat kirjalikult teavitama eelkõige arvestusperioodist, tööajakava perioodist ja töötajale tööajakavast etteteatamise ajast enne arvestusperioodi või sellest lühema ajaperioodi algusest. Kuigi teatud juhtudel on tööandjal õigus tööajakorraldust ühepoolselt muuta, siiski ei tohiks tööandja töögraafikut pidevalt muuta. TLS § 17 lg 2 alusel on tööandja kohustatud arvestama korralduste andmisel mõistlikult töötaja huve ja õigusi. Kui korraldus tuleneb nt ühekordsest hädavajadusest, võib tööandja muudatusi graafikus ette näha, kuid ei saa pidada õigeks tööajakava pidevat muutmist, asetades töötaja olukorda, kus tal puudub võimalus oma isiklikku elu planeerida.

Kui tööandja antud korraldus ei arvesta töötaja huve ja õigusi või on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega (nt pidevad graafiku muutmised, millest töötajale antakse teada tööpäevale eelneval õhtul), on see tühine ehk töötaja jaoks ei ole korraldust kunagi antud, samuti ei ole vajalik korralduse vaidlustamine ja täitmine ehk töötaja võib keelduda sellise korralduse täitmisest (TLS § 17 lg 3).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee