Tööõigus

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 5 kohaselt peab kirjalikus töölepingus muuhulgas olema sätestatud ka töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemuselt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis (nt ajatöö või tükitöö), maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed.

TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.

TLS § 12 kohaselt saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. Ühepoolselt saab muuta lepingu tingimusi üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Töötasu on üks lepingu oluline tingimus, mida ühepoolselt reeglina muuta ei saa (v.a erandid nagu nt töötasu vähendamine töö mitteandmise korral või töötasu alandamine töötajapoolse tööandja juhise töö tulemuse kohta rikkumisel). Teie kirjeldusest saab järeldada, et uue palgasüsteemi kehtestamine on töötasu arvutamise viisi muutmine. Töölepingu sõlmimisel töötasu arvutamise viisi teavitamise kohustus ei piira töötasu arvutamise viisi valikut ja määramist. Kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud, on tööandjal õigus otsustada, mil viisil ta töötasu arvutab. Juhul, kui küsija töölepingus on konkreetne töötasu arvutamise viis siiski kehtestatud, ei saa tööandja seda ühepoolselt ilma töötaja nõusolekuta muuta. Muutmiseks ei ole vaja sõlmida uut lepingud, vaid piisab kirjalikust mõlemapoolsest vastavasisulisest kokkuleppest.

TLS § 78 lg 1 kohaselt võib tööandja kohtuväliselt oma nõudeid töötaja vastu tasaarvestada vaid töötaja kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Tasaarvestamiseks on vajalik samaliigiliste sissenõutavaks muutunud vastastikuste kohustuste olemasolu, milleks on töösuhtes ainult rahalised kohustused. Ehk siis tõepoolest, olukorras, kus tööandjal oleks võimalik nõuda töötajalt kahju hüvitamist (nt lõhutud materjali eest) ning töötajal on õigus saada töötasu, võib tööandja viidatud nõuded tasaarvestada, arvestades TLS §-s 78 sätestatud erisusi. Tasaarvestuseks ei saa anda nõusolekut enne, kui tasaarvestamise õigus on tekkinud. Selliselt antud nõusolek on algusest peale tühine ega oma õiguslikke tagajärgi. See tähendab, et tööandja ei saa ette kirjutada sellist kohustust, et töötaja palgast tehakse mahaarvamised tulevikus tekkida võiva kahju hüvitamiseks. Selleks, et tasaarvestus saaks toimuda, peab tööandjale vastva kahju olema tekkinud, töötaja peab selle eest vastutama ning andma oma kirjaliku nõusoleku tasaarvestuse teostamiseks. Muuhulgas, nõusolekut tuleb küsida iga üksikjuhtumi korraks eraldi, ehk kehtivaks saab olla üksnes selline nõusolek, mis on antud pärast tasaarvestamise õiguse tekkimist.

Erandina on kehtiv töötaja antud eelnev nõusolek tasaarvestamiseks kui tegemist on nõusolekuga töötaja poolt tööandja arvel tehtavate kulude kokku lepitud limiiti ületava summa tasaarvestamiseks (TLS § 78 lg 2).

Välislähetuses oldud aja eest on töötajal õigus nõuda päevaraha maksmist. Seega jääb küsimusest segaseks, kuidas saab tööandja päevarahasid maksmise asemel hoopis töötasust maha arvestada. Päevaraha on töölähetuskulu liik, mitte töötasu. Selle eesmärk ei ole mitte püsivast töökohast lahkumisega kaasnevate kulutuste hüvitamine, vaid on seotud töötamisega väljaspool püsivat töökohta ja seega ka elukohta.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Tanel Melk & Partners Law Firm`i poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@melk.ee.


Tanel Melk
Tanel Melk & Partners Law Firm
juhtivpartner

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@melk.ee
www.melk.ee