Tööõigus


Küsimus: Kas postiljonide autodele jälgimisseadmete paigaldamine on ikka lubatud?27.11.2013

Tere! Minu äial on probleem, mis ajab tal lausa pea sassi. Ta töötab postiljonina ning palka makstakse vastavalt läbisõidetud kilomeetritele ja vastavalt pakkide, kirjade jms arvule. On väike maakoht ning suur ettevõte arvab, et võib teha, mida tahab. Sellest tulenevalt tahavad nad panna postiautodele (mis on postiljonide isiklikud autod) külge lutikad, et mõõta, kui pikk on postiring. See on aga iga päev sama ja seda on sõidetud juba aastaid ja on ammu mõõdetud ja ringi pikkus on kirjas. Kütusekulu makstakse vaid vastavalt sellele, kui pikk see ring on. Nüüd on aga probleem selles, et vahepeal saab sõita ringi lühemalt, nt üle põllutee, see on ju omal vastutusel, lõhud oma autot, nemad aga arvavad, et seetõttu tuleks maksta ka vähemate kilomeetrite eest, lisaks tahavad nad panna külge jälgimisseade igaks päevaks. Postitöötajad tunnevad, et nende privaatsus on väga rikutud ning nende palka (mis on niigi väike) vähendada. Keegi ei ole sellega rahul kuid Eesti Post väidab, et neil oli kokkulepe, pole olnud. On vaid nendepoolsed käsud. Mis on kokkulepe definitsioon? Kas oskate öelda, mida sellises olukorras teha? Kas on mingit õigust vaielda? Kõikidel töötajatel on kohustus töötada FIEna ja maksavad ka maksu, mis ei ole väike, sõidavad oma autoga, remondikulusid ei korvata jne... kas neil on õigust panna külge igapäevast jälgimisseadet töötaja isiklikule autole, kui kilometraaž on tegelikult paigas, vastavalt sellele makstakse. Kuid vahepeal aetakse töö ajal ka omi asju, kuid ka omade kuludega, töötajatel ei lubata omavahel midagi arutada, lepingud on kõigil ka erinevad, palk on ka, kuidas keegi on julgenud kilomeetritasu küsida..:/ tööd on tehtud juba aastaid, üle kümne kindlasti. Nüüd hakatakse inimesi niimoodi kiusama, palun abi. Jube segane tekst, aga ehk on midagi aru saada, sooviks nõu ja teada saada, mis õigused on.

Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee

Kaia Taal
loe lisaks
Töölepingu seadus reguleerib töösuhteid töölepingu sõlminud poolte vahel ning muudes võlaõiguslikes suhetes (näiteks teenuse osutamise lepingud nagu käsundusleping, töövõtuleping) tuleb lähtuda võlaõigusseadusest (VÕS). VÕS § 8 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Seega kohustub füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), kes on üheks lepingupooleks, täitma vaid lepinguga võetud kohustusi. Kindlasti ei saa olla kohustust olla FIE. Nii nagu ei saa olla isik ka sunniviisiliselt töötaja. See roll ja kohustused võetakse endale vabatahtlikult või nähakse ette seadusega.

Töösuhetes sätestab töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 11 tööandja kohustuse austada töötaja privaatsust ja kontrollida töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Jälgimisseadmete kasutamise osas on ent pädev Teile situatsiooni selgitama Andmekaitse Inspektsioon, kelle kodulehelt www.aki.ee on leitavad ka nende kontaktid, erinevad juhised isikuandmete kaitsmiseks ning nõuandetelefoni 627 4144 vastamisajad.

Andmekaitsest töölepingulistes suhetes saate lähemalt lugeda ka internetiportaalis http://www.tooelu.ee/et/teemad/tooleping/andmekaitse-toosuhetes .

Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust.
Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.