Tööõigus


Küsimus: Mida teha, kui tööandja ei ole maksnud haigushüvitist?25.11.2013

Tere!
Lugu selline, vennal toimus liiklusõnnetus, seoses sellega on ta pikalt haiglas, sain ühest haiglast haiguslehe, viisin selle tema tööandjale. Tööandja saatis lehe haigekassale, sealt tuli ka hüvitis, mida arvestati alates 9. päevast. Kui ma küsisin ta tööandjalt, et ta pole maksnud haigusrahasid, siis tema ütles, et tal on kõik makstud, aga 4 kuni 8 päevani on maksmata. Võtsin venna panga kontolt väljavõtted ja avastasin, et tööandja pole talle üldse maksnud haiguslehe hüvitist. Mis peaks või saaks sellises olukorras teha, kuna vend on ise haiglas ja tema asju ajan mina, kas mina saaks sellises olukorras midagi ettevõtta? Ajan tema rahaasju kuna hetkel on tal vaja ise maksta 10 päevase rehabilitatsiooni eest ise, aga tema hetkeline sissetulek ei võimalda seda. Ette tänades?

Vastus: Kaia Taal, nõustamisjurist, Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon, www.ti.ee

Kaia Taal
loe lisaks
Tööandja on kohustatud haigushüvitist maksma haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% ulatuses töötaja keskmisest töötasust töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 (2) alusel. Sama paragrahv sätestab, et tööandja maksab haigushüvitist, kui töötaja on tööandjale haiguslehe esitanud hiljemalt 90. kalendripäeval, alates töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisele asumise päevast ning haigushüvitis makstakse välja palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest tööandjale.

Töötajal on õigus pärast nimetatud tähtaegu saamata haigushüvitise nõudega pöörduda tööandja poole. Kui tööandja hüvitist siiski ei maksa, on võimalus nõuda saamata hüvitist 4 kuu jooksul selle nõudeõiguse tekkimisest töövaidlusorgani (kohus või töövaidluskomisjon) kaudu. Tööinspektsiooni piirkondlike töövaidluskomisjonide kontaktid, selgitused avalduse koostamise juurde ja avalduse näidise leiate Tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 115 jj reguleerivad tehingu tegemist esindamise kaudu. Regulatsiooni kohaselt kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Nii saab ka vend Teid volitada end esindama töövaidlusorganis. Volikiri peab selgelt väljendama volituse ulatust (so milleks Teid volitatakse) ja kehtivusaega.

Pööran Teie tähelepanu asjaolule, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal ja kui tekib täiendavaid küsimusi, siis võtke palun uuesti ühendust.
Töösuhetest tulenevate probleemidega on Teil alati võimalik pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni juristi poole. Tööinspektsiooni juristide kontaktandmed ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljelt www.ti.ee. Samuti on Teil võimalik küsida nõu, helistades tööpäeviti kella 09.00-15.00 Tööinspektsiooni infotelefonile numbril 640 6000 või kirjutades e-posti aadressil jurist@ti.ee.